Obsah (5)

§ 1361§ 130§ 8§ 40§ 96

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-556 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmi

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. Seejuures tuleb arvestada, et kohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 punkt 2).

4.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seejuures ei kontrolli kohus, kas maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, punkt 11). Seega taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. 5. Kohus leiab, et taotlus vastab

§ 1361

lg-le 2, mille kohaselt peavad taotluses olema märgitud jätmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 punktis 50. Kohtu hinnangul vastab taotlus

§ 1361lg 2 nõuetele ning see on piisaval määral põhistatud.

Samuti on kohtule esitatud tõendeid, mille alusel ei saa välistada puudutatud isiku süülist tegevust, vastutusotsuse koostamist ning puudutatud isiku tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimisel põhjusliku seose olemasolu. 5.1. Halduskohtule loataotluse esitamisega algatas maksuhaldur puudutatud isiku suhtes vastutuskohustuse tuvastamise menetluse, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (

§ 1361lg 1).

Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt ka Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, 2 punktid 9–13). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, punkt 12). 5.2. Äriühingul on maksuvõlg1, mis tuleneb esitatud kuid tasumata deklaratsioonidest ning maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil 09.2018–06.2019, mil puudutatud isik oli äriühingu ainus juhatuse liige2. Seega oli

§ 8

lg-st 1 tulenevalt puudutatud isiku kohustuseks tagada eelviidatud ajavahemikus deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. Vaatamata deklaratsioonide esitamisest tekkinud tasumiskohustusele võttis puudutatud isik perioodil 01.06.2018 kuni mai 2020 äriühingu pangakontodelt järjepidevalt välja kogu sularaha, mis arvetele laekus3. Kuna samal perioodil olid äriühingul kehtivad ajatamisgraafikud, mida äriühing täita ei suutnud, siis saab maksuhalduriga nõustuda, et esineb põhjendatud kahtlus, et äriühingu maksuvõla tasumata jätmine on otseselt tingitud puudutatud isiku tegevusest ehk raha äriühingu pangakontodelt välja võtmisest. Sel põhjusel ei saa välistada äriühingul tekkinud maksuvõla ning puudutatud isiku tegevuse vahel põhjusliku seose olemasolu ning puudutatud isiku vastutust (

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1).

Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine summas vähemalt 50 319,93 eurot (

§ 1361lg 1).

5.3. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (

§ 96lg 5).

Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et olenemata äriühingu olemasolevate pangakontode arestimisest4 ei ole äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi

1. Maksuhaldur märgib taotluses, et kõigi pankadele edastatud arestikorralduste osas on seadusest tulenev vähemalt kolmekuuline sissenõudmise kohustus täidetud. Kohus selgitab siinkohal, et äriühingult maksukohustuse sissenõudmise nõue kehtib üksnes vastutusotsuse väljastamise ajal, mitte vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse algatamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2018 määrus nr 3-18-1788, punkt 7). Seega ei pea praegusel hetkel olema täidetud kolmekuuline sissenõudmise kohustus. Samuti on maksuhalduri taotluses kirjeldatud andmete põhjal alust arvata, et äriühingu puhul ei ole enam tegemist tegutseva äriühinguga. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, mille kohaselt on registripidajale esitamata
2. ja
3. aasta majandusaasta aruanded6, äriühing ei ole deklareerinud käivet alates
4. aasta juunist7, TSD-del on
5. aasta juunikuuni deklareeritud igakuiseid maksustatavaid väljamakseid8, kuid tööjõumaksud on tasumata alates novembrist 20189 ning töötamise registri kohaselt puuduvad äriühingul kehtivad töö- või võlaõiguslikud lepingud
6. Lisaks on maksuhaldur välja selgitanud, et äriühingule ei kuulu registervara11, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt 1 Taotluse lisa
7. Taotluse lisa
8. 3 Taotluse lisad 4 ja
9. 4 Taotluse täpsustuse lisad 5–7 ja taotluse lisa 7, mis esitati koos taotluse täpsustusega. 5 Taotluse lisa
10. 6 Taotluse lisa
11. 7 Taotluse täpsustuse lisa
12. 8 Taotluse täpsustuse lisa
13. 9 Taotluse lisa
14. 10 Taotluse täpsustuse lisa
15. 11 Taotluse täpsustuse lisad 9–
16. 2 3 ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning ka edaspidine sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline. 5.
17. Praeguses asjas on maksuhaldur taotluses kirjeldanud, millistest asjaoludest ta järeldab, et vastutusmenetluse tulemusena antava vastutusotsuse sundtäitmine võib puudutatud isiku tegevuse tulemusena kujuneda raskeks või võimatuks ning kohus nõustub maksuhalduriga (

§ 1361lg 1).

Maksuhalduri taotluse põhistus annab põhjendatud aluse eeldada, et puudutatud isik on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud tasumiskohustust teadlikult ning põhjustanud kohustuste teadliku täitmata jätmisega äriühingu maksuvõlgade tekkimise. Maksuhaldur esitas koos taotlusega kohtule ka äriühingu pangakontode väljavõtted, millest nähtub, et puudutatud isik on järjepidevalt äriühingu pangakontodelt kõik sinna laekuvad summad sularahas välja võtnud. Seda ka olukorras, kus maksuhaldurile on esitatud maksuvõla ajatamistaotlused. Kohus nõustub, et isiku selline tegevusmuster iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse ja annab alust arvata, et isik hakkab kõrvale hoidma ka vastutusotsuse täitmisest. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust taotluses kirjeldatud ja tõendatud asjaoludest tulenevalt tõenäoliseks. 5.5.

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine.

Äriühingu maksuvõlg tuleneb esitatud deklaratsioonidest, äriühing on õigusvõimeline ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Arvestades maksusumma 3- või 5-aastast aegumistähtaega, siis ei ole maksusumma sissenõudmine ka aegunud. 5.

1. Taotluse kohaselt saab puudutatud isik alates
2. aasta detsembrist tulu üksnes Sotsiaalkindlustusametilt 222 eurot kuus12, seega on tõenäoline, et tulevikus ületavad tema avalik-õiguslikud kohustused tema tulusid. Arvestades puudutatud isiku varasemat käitumist äriühingu majandustegevuse korraldamisel ja suhtumist maksukohustuste täitmisesse, siis ei ole välistatud, et puudutatud isik võib hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
3. Hüpoteegi seadmine puudutatud isiku kinnistule on põhjendatud ega koorma ülemääraselt tema õigusi. Hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigust kinnistut kasutada ega käsutada. Kuigi taotluses on puudutatud isiku aadressiks märgitud kinnistu aadress, millele maksuhaldur hüpoteegi seadmiseks luba taotleb, siis ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et tegemist oleks puudutatud isiku elukohaga, kuivõrd kinnistul asub kinnistusraamatu kohaselt vaid 34 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga aiamaja. Maksuhaldur on eelduslike täitekulude arvestamisel lähtunud õigesti kohtutäituri seadusest13 ning kohtu hinnangul ei ole täitekulud ülemäärased. Hüpoteegi suurus ei ole maksuvõlga ja eeldatavaid täitekulusid arvestades ebaproportsionaalne ja tegemist ei ole ületagamisega.
4. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise ja samuti toonud esile tagatissumma suuruse deposiiti kandmisel.
5. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades taotleja põhjendusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse 12 13 Taotluse täpsustuse lisa
6. Taotluse täpsustuse punkt
7. 4 määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maksuhalduri kahtlused on piisavalt põhjendatud ning nende kõrvaldamiseks peaks puudutatud isik näitama, et ta ei soovinud äriühingut rahatuks muuta, vaid on kasutanud väljavõetud sularaha ettevõtluses. (allkirjastatud digitaalselt) 5