5-21-20/2

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-21-20

1. november 2021 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Heiki Loot ja Velmar Brett Mart Kallase (Kallas) kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni
2. oktoobri
3. a otsuse nr 25 tühistamiseks Mart Kallas Vabariigi Valimiskomisjon Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA KOHTUEELSE MENETLUSE KÄIK
4. Mart Kallas (kaebaja), kes kandideeris
5. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Tallinna linnas, vaatles
6. oktoobril 2021 Tallinnas Kalevi spordihallis häälte teistkordset lugemist, mida korraldas Tallinna Linna Valimiskomisjon.
7. Kaebaja pöördus
8. oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjoni poole avaldusega puuduste kohta valimiste korralduses. Vaatluse käigus oli ta avastanud, et: 1) kandidaadile nr 715 antud hääled olid sedelitel, mis olid täidetud visuaalsel vaatlemisel sama inimese poolt sama käekirjaga. Enamusel sedelitel vaheldusid paar erinevat käekirja, kuid ühtlaselt jooksis läbi samasugune numbrite kirjutamise viis, mis ei ole tavapärane, sest erinevad inimesed peaksid numbreid kirjutama erinevalt; 2) kandidaadi nr 715 osadel sedelitel puudus nähtav murdejälg ja sedelid olid tembeldatud. Ka murdejäljeta sedelitel domineerisid samade käekirjadega kirjutatud numbrid; 3) kandidaadi nr 784 sedelid olid samuti valdavalt täidetud ühe ja sama käekirjaga; 4) Kalevi Spordihalli tribüünil oli paberkott kirjaga „Lasnamäe õige”, mille sisuks olid sõrmeniisutuse padjad. Kaebusele olid lisatud fotod kirjeldatud hääletamissedelitest ja paberkotist. Kaebaja arvates esinesid häälte teistkordsel lugemisel kahtlased ja võltsimise kuriteokoosseisudele viitavad asjaolud. Ta palus, et valimistulemusi Tallinnas ei kuulutataks välja, kuni pole selgust kahtlaste hääletamissedelite kohta.
9. Tallinna Linna Valimiskomisjon vaidles kaebusele vastu. Muu hulgas selgitas komisjon üksikasjalikult, et valimiste korraldus on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja selle alusel antud juhistega nõnda üles ehitatud, et kaebaja viidatud viisil kellegi teise eest hääletamissedeleid täita ja hääletamiskasti asetada nõuaks paljude inimeste erinevaid rikkumisi. Ei ole alust arvata, et selliseid rikkumisi oleks toimunud.
10. Vabariigi Valimiskomisjon leidis
11. oktoobri
12. a otsuses nr 25, et avaldust tuleb menetleda kaebusena, mis on esitatud häälte teistkordse lugemise kui Tallinna Linna Valimiskomisjoni toimingu kohta. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. 5-21-20
13. Kaebusele lisatud fotodelt ei nähtu, et sedelitele kirjutatud numbrid oleksid ühesugused. Ainult kirjutatud numbrite järgi ei saa teha järeldusi käekirjade identsuse kohta. Täpsem vastus eeldab käekirjaekspertiisi tegemist, mis ei ole võimalik Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse lahendamiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Ekspertiisi tegemiseks ei pruugi kolmekohaliste numbrite võrdlemine olla piisav. Kahtluse korral on kaebajal võimalik pöörduda politsei või prokuratuuri poole. Vastavalt KOVVS § 54 lõike 7 punktile 5 tunnistatakse kehtetuks hääletamissedel, millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. Seetõttu juhendatakse valijat hääletamissedelit täitma sedelit üheselt mõistetavalt, mitte individuaalses stiilis või varieerides numbri kirjutamise kuju. Riigi valimisteenistus on valija juhendamiseks sedeli täitmisel, sh numbrite kirjutamise ühtlustamiseks koostanud abivahendina plakati. Plakatil on ära toodud ka soovitatav numbrite kuju.
14. Kaebusele lisatud fotodelt ei nähtu, et sedeleid ei oleks kokku murtud nagu nõuab KOVVS § 45 lõige
15. Valimistel kasutatud hääletamissedelitel oli trükikojas murdekoht ette soonitud. Seetõttu visuaalsel vaatlusel ei saa tagantjärgi üheselt kindlaks teha, kas jaoskonnakomisjoni liige on sedeli valijale andes kokku murdnud või mitte. Sedelite kokku murdmise jälg ei pruugi olla selgelt nähtav, kui sedeleid on hiljem hoitud virnas lahti voldituna.
16. Paberkotid ja nende sisu ei ole seotud kandidaatidele nr 715 ja 784 antud häälte lugemisega. Nagu kaebusest nähtub, olid kottides sõrmeniisutuse padjad. Kottidele kirjutatud tekstist ei saa järeldada valimispettust. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
17. Kaebaja palub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada ning tunnistada hääletamistulemus Tallinna valimisjaoskondades nr 52, nr 56 ja nr 60 kehtetuks.
18. Asjas esitatud tõenditest (fotodest) nähtub, et Tallinnas on hääletamissedeleid, millega anti hääl kandidaatidele nr 784 ja 715, võltsitud niivõrd olulises ulatuses, et see võis mõjutada oluliselt hääletamistulemusi. Vabariigi Valimiskomisjon on tõendeid valesti hinnanud. Kaebaja taotleb käekirjaekspertiisi korraldamist, et teha kindlaks, kas hääletamissedelitel, mis on jäädvustatud lisatud fotodel, on kasutatud sama käekirja ehk kas mitut sedelit on täitnud üks inimene.
19. Osadel sedelitel puudub murdejälg, mis viitab samuti võltsimisele. Kuna murdejälg pidi olema trükikojas ette soonitud, siis ei saa selle jäljeta sedelid pärineda trükikojast. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
20. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuse seisukohtade juurde ja palub kaebuse jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
21. Riigikohtule esitatud kaebus ei sisalda varasema menetlusega võrreldes sisult uusi väiteid hääletamistulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta, mis annaks alust kaebuse rahuldamiseks ja hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamiseks. Kolleegium on tutvunud kaebaja esitatud tõenditega ning Tallinna Linna Valimiskomisjoni seisukohtade ja Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse põhjendustega. Nende põhjal ei teki kolleegiumil kahtlust, et sedeleid võiks olla võltsitud. Seega ei näe kolleegium vajadust ekspertiisi korraldamiseks (vt ka eespool punkt 5). Taotlust selle kohta ei ole põhjust rahuldada. Kokkuvõttes nõustub kolleegium Vabariigi 2