2-20-3749/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-3749 Tsiviilasi C. O. O. hagi P. O. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2628 eurot Hageja: C. O. O. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: P. O. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada C. O. O. hagi P. O. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
4. Välja mõista P. O. tagasiulatuvalt perioodi 09.03.
5. a – 31.12.
6. a (kaasa arvatud) eest elatis täisealise lapse C. O. O. ülalpidamiseks ühekordse summana 1456 (üks tuhat nelisada viiskümmend kuus ) eurot 45 senti.
7. Välja mõista P. O. alt C. O. O. kasuks igakuine elatis 150 eurot alates
8. jaanuarist
9. a kuni C. O. O. poolt kesk- või kõrghariduse omandamiseni või kutseõppe tasemeõppes õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui C. O. O. 21-aastaseks saamiseni XX.XX.XXXX. a.
10. Igakuine elatis tuleb tasuda hageja määratud pangakontole hiljemalt eelmise kuu viimaseks kalendripäevaks. Otsuse tegemise ajal on hageja pangakonto number, kuhu elatis tasuda XXX.
11. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
12. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. I. Hageja nõue ja selle põhjendused
13. Täisealine laps C. O. O. (hageja) esitas 9.03.
14. a Tartu Maakohtule hagi oma isalt P. O. (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hageja on saanud täisealiseks, mistõttu senise kohtulahendi alusel kostja enam elatist tasuma ei pea. Hageja jätkas aga hagiavalduse esitamise ajal õpinguid
15. klassis. Ta on oma ema ülalpidamisel, kuid hageja emal XXX ning tema sissetulekutest ei piisa hageja ülalpidamiseks. Pikkade koolipäevade, huvitegevuste ja spordiga tegelemise tõttu ei ole hagejal võimalik tööle asuda. Ajal, mil hageja pidi elama kostja juures XXX tekkis hagejal harjumus XXX. Hagejal ei olnud seal ühtegi sõpra ega tuttavat, interneti kasutamise võimalus puudus. Hageja oli üksildane, tal tekkisid enesetapumõtted ning ta ei suutnud tervislikult elada. Kostja käitumine muuhulgas ajal, mil hageja elas kostja juures, põhjustas hagejal XXX, millega toimetulekuks peab hageja siiani tegelema regulaarselt spordiga, käima arsti juures ja XXX.
16. Hageja palub välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 292 eurot kuus kuni õpingute lõpetamiseni või kuni 21-aastaseks saamiseni. Kostjal on võimalik elatist sellises ulatuses tasuda, kuivõrd kostja omab kinnisvara, tal on töökoht ja alaline sissetulek. Kostjal on küll veel XXX, kuid ka kostja XXX teenib sissetulekut. Õiglane oleks, kui kostja tasuks elatist vähemalt 150 eurot.
17. Hageja poolt 17.11.
18. a kohtule esitatud nimekirja kohaselt on tema igakuised kulud järgmised: kulu koolitarvetele 100 eurot; treeningu kulu 50 eurot; eluasemekulud 100 eurot; sidekulud 75 eurot; toidukulud 300 eurot; riided, jalanõud, kodutehnika 100 eurot; hügieenitarbed 50 eurot; tervishoiukulud 80 eurot; transpordikulu 50 eurot; taskuraha 100 eurot; ettenägematud kulud (üritused, sünnipäevad, kaotatud asjad jms) 20 eurot. Samuti on vaja aegajalt suuremaid ühekordseid kulusid kanda – uus voodi ja madrats, arvuti, koolivaheaja reisid, kirjutuslaud ja tool. Arvuti oli suur investeering hageja tuleviku jaoks. Hageja soovib pärast gümnaasiumi lõppu asuda XXX instituuti (XXX) meedia erialale õppima. Suviti on hageja ise käinud tööl, et hakkamasaamine oleks kergem. II. Kostja vastuväited hagile
19. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja hinnangul on hageja kulutused ülepaisutatud, ebaproportsionaalsed ega ole asjakohased. Kostjal on veel üks ülalpeetav, XXX, kelle kulutused samuti aastast aastasse suurenevad. Seetõttu ei ole kostjal võimalik tasuda elatist nõutud suuruses. Kostja tegutseb XXX alal, tema sissetulekud on oluliselt vähenenud seoses koroonapandeemiaga, kuutulu jääb alla XXX euro. Kostjal on XXX, millega üüritulu teenida, samuti XXX ha metsa ja talu. Kuid tekkinud olukorras ei too kinnisvara üüritulu, giiditeenustest on loobutud. Kostjale kuuluv kinnisvara on suures osas vaid kulutuste allikaks ega too midagi sisse. Kinnisvara on kostja pensionisammas.
20. Ajal, mil hageja elas kostja juures ja hageja emal oli kohustus tasuda elatist, tasus hageja ema kokku vaid 500 eurot ettenähtud 2500 euro asemel. Seega tuleks 2000 eurot juba saadud elatiseks lugeda. Kui hageja tarvitab XXX, ei pea kostja õigeks elatist tasuda ja sellist eluviisi toetada. 2
21. Suurusjärgus 100-150 eurot elatise tasumine on kostjale põhimõtteliselt jõukohane. Hageja ei ole süüdi selles, kuidas hageja ema on kostjaga käitunud. Kostjal on esitanud kolm ettepanekut: 1) tasuda elatist 100 eurot kuus kuni eduka stuudiumi lõpetamiseni, mitte hageja 21-aastaseks saamiseni. Selliselt elatise tasumisel nõustub kostja kirjalikult loobuma elatise nõudest hageja vastu oma vanaduspõlves; 2) tasuda elatist 150 eurot kuus kuni hageja gümnaasiumi lõpuni ja kõrgkooli sissesaamisel ka statsionaarsete õpingute ajal kuni 9.03.
22. a; sel juhul loobub kostja suuliselt hagejalt kohtu kaudu elatise nõudmisest oma vanaduspäevil; 3) suuremas summas elatise tasumise korral soovib kostja kohtuistungil selgitada, milline on olnud hageja XXX, kuidas hageja ema on kostjat ära kasutanud oma eesmärkide saavutamiseks, sh XXX saamiseks. Kostja lootis, et kui hageja saab täisealiseks, lõpeb elatise maksmise kohustus ja kostja saab hakata oma elu elama. Hageja ema lubas, et ei esita kunagi nõudeid kostjale.
23. Kuivõrd elatise maksmise kohustus on vaid õpingute ajal, siis tuleks väljamõistetavast summast maha arvestada elatis juuni, juuli ja augustikuu eest summas 450 eurot. III. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtu põhjendused
24. Kohus lahendab tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna pooled on nõustunud kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
25. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on hageja isa, kuid hageja elab emaga, käib gümnaasiumis ega saa ennast ise täielikult üleval pidada. Kohtule on esitatud tõend selle kohta, et C. O. O. õppis hagi esitamise ajal 2019/2020 õppeaastal XXX Gümnaasiumi XXX klassis. Seega on hageja täisealiseks saanud gümnaasiumi õpilasena õigustatud nõudma elatist kostjalt.
26. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib elatise väljamõistmist miinimummääras ning viitab PKS § 101 lõikele 1, kuid leiab samas, et vähemalt 150 euro suurune elatis oleks õiglane. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud elatise miinimummäär kohaldub alaealisele lapsele elatise väljamõistmisel, mistõttu ei saa seda laiendada täisealise lapse elatisele. Sellist seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus oma 19.10.
27. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-
28. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel täisealisele isikule arvestatakse tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Seaduse eelduseks on täisealise puhul võime reeglina enda ülalpidamiseks ise vahendeid teenida ning selle eelduse ümberlükkamiseks ja oma vajaduste tõendamiseks peab tõendeid esitama hageja.
29. Hageja on märkinud oma igakuiste püsikulude suuruseks kokku ligikaudu 1000 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud on ülepaisutatud, arvestades hageja enda väiteid temal 3 sissetulekute puudumise ja hagejaga koos elava ema XXX ning sissetulekute vähesuse kohta. Olukorras, kus hageja on põhistanud, miks tal ei ole kooli kõrvalt tööl käia võimalik ning hagejaga koos elava ema sissetulekuks on XXX kokku ligikaudu XX eurot, ei ole võimalik märgitud suuruses kulutuste tegemine. Ka ei ole kõik hageja väljatoodud kulud eluliselt usutavad. Näiteks igakuised kulutused hügieenile 50 eurot ja riietele-jalanõudele 100 eurot ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Ebaselge on ka transpordikulu 50 eurot kuus, olukorras, kus hageja ei oma autojuhilube. Üldteadaolevalt maksab Tartu linnas ühistranspordi kuukaart umbes 15 eurot. Regulaarsete sõitude vajadus marsruudil Tartu-Tallinn-Tartu on hagiavalduses põhjendamata. Ka ei saa arvestada taskuraha 100 eurot igakuise vajaliku kulu hulka lisaks muudele meelelahutuskuludele. Kooliga seotud kulud 100 eurot (õppematerjalid, koolitarbed, matkad, teater, kino, ekskursioonid, laagrid) on samuti kohtu hinnangul ülepaisutatud. Meelelahutusüritustest, laagritest jms saab siiski osa võtta vaid vastavate rahaliste võimaluste olemasolul. Kohtule esitatud pangakontode väljavõtetelt nähtub märkimisväärses ulatuses kulutusi erinevates söögikohtades. On üldteada, et söögi valmistamine kodus on märkimisväärselt odavam võrreldes toidukohtades einestamisega. Seega ei saa kohtu hinnangul pidada põhjendatuks ka kogu hageja märgitud toidukulu summas 300 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid tervishoiukulude kohta. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks hageja igakuiseid püsikulusid mitte suuremas ulatuses kui 450 eurot.
30. Arvestades, et hageja ei ole õpingute ajal võimeline endale ise täielikku ülalpidamist tagama ning ta elab emaga, kes osaleb samuti hageja ülalpidamisel, on põhjendatud kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista 150 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni õpingute lõpuni või hageja 21-aastaseks saamiseni.
31. Kostja on menetluse kestel faktiliselt ka nõustunud elatist tasuma 100-150 eurot kuus, kuid soovinud seejuures mitmesuguste lisatingimuste kehtestamist ja tasaarvestuse tegemist. Kohus arvestades kostja ettepanekutega koostas pooltele kaks kompromissilepingu projekti, millega hageja nõustus, kuid kompromiss jäi kostja nõusoleku puudumise tõttu sõlmimata. 23.09.
32. a kompromissilepingu projektile soovis kostja näiteks lisada, et hageja kohustub mitte tarvitama XXX; kostja tasub 125 eurot elatist ning kui hageja kohustust rikub, tuleb järgmisel kuul olla ilma elatiseta. Kui sellega kaasneb ka XXX sattumine vms, siis tuleb trahvi korras olla ilma elatiseta kolm kuud. Kohus viis kostja soovitud muudatused 29.09.
33. a kompromissi projekti hageja nõusolekul sisse, kuid kostja ei allkirjastanud vaatamata sellele kompromissi vaid teatas, et nõuab juurdepääsu hageja kooli ja lastevanemate vahelisele keskkonnale, et teada saada, milline on hageja õpiedukus, osavõtt tundidest ja muudest üritustest. Samuti peaks kompromissi kirja panema selle, kuidas saab kostja kontrollida hageja lubaduste täitmist. Kostjale peab jääma õigus kohtuda hagejaga avalikus ruumis, teda jälgida, vajadusel ka pildistada ja filmida ning kahtluse korral teostada asjade ja taskute läbiotsimine. Samuti peab kostjale jääma õigus toimetada hageja ekspertiisi, kui on olemas ilmselged mõnuainete kasutamise tunnused. Kui hageja on neid kohustusi rikkunud, jääb ta elatisest ilma. Kohus luges kostja seisukoha tõttu kompromissläbirääkimised luhtunuks ja määras asja lahendamise kirjalikus menetluses.
34. Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja on täisealine isik ning otsustab ise, kellele enda kohta informatsiooni jagab. Tingimused, mida kostja on soovinud kompromissi sisse viia, ei ole elatise asja lahendamise seisukohalt asjakohased, samuti on vastuolus seadusega. Näiteks ei ole ühel füüsilisel isikul lubatud jäädvustada teist füüsilist isikut tänaval, teda jälitada või tema asju/taskuid tema tahte vastaselt läbi otsida. Samuti ei ole põhjendatud piirata täisealise isiku õigust otsustada XXX kasutamise üle, isegi mitte siis, kui tegemist on otseste sugulastega. Lisaks märgib kohus , et kostja varalised suhted hageja emaga ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kostja viited sellele, et hageja ema on jätnud 4 väidetavalt kostjale tasumata elatist 2000 eurot ajal, mil hageja elas kostja juures XXX. Samuti on asjassepuutumatud kostja rahulolematud viited meeste õigustele ja hageja ema isikule. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja isa ning kehtiva seaduse kohaselt ka kohustatud hagejale vajalikul määral ülalpidamist andma.
35. Kohus märgib, et kostja on sõltumata oma igakuiste püsikulude avaldamata jätmisest oma varanduslikust seisust tulenevalt võimeline hagejale märgitud ulatuses elatist tasuma vaatamata asjaolule, et tal on ka alaealine ülalpeetav. Kostja on ise avaldanud, et tal on XXX, mis sisuliselt tulu ei too ja on vaid kuluallikaks, samuti XXX ha metsa ning talu. Seega on kostjal lisaks igakuisele sissetulekule ka piisavalt vara, mille võõrandamise korral ülalpeetavatele elatist saaks maksta. Väide, et piirkonnas on nõudlus kinnisvara järele madal, ei ole relevantne. Õige hinna eest leiduks kinnisasjale kindlasti ostja. Kostja pensionisambaks ei ole samuti mõistlik pidada kinnisvara, mis vaid kulutusi põhjustab.
36. Kostja väitega, et elatist ei tuleks hagejale maksta juuni-, juuli- ja augustikuu eest kohus ei nõustu. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta
37. septembrist järgmise aasta
38. augustini. See, et õppeaastast vähemalt kaheksa nädalat (PGS § 24 lg 7) moodustab suvevaheaeg, ei muuda olematuks asjaolu, et ka sel perioodil on hageja näol tegemist gümnaasiumiõpilasega.
39. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus P. O. alt C. O. O. kasuks välja elatise ühekordse summana alates 9.03.
40. a kuni 30.12.
41. a 1456,45 eurot, sh märtsikuu elatis 106,45 eurot ( 150:31 x 22) ja elatis alates 1.aprillist kuni 31.detsembrini (9 x 150 eurot), arvestades, et novembrikuu lõpuks on PKS § 100 lg 4 kohaselt muutunud sissenõutavaks ka detsembrikuu elatis. Alates 1.01.
42. a kuni C. O. O. a 21-aastaseks saamiseni või õpingute lõppemiseni kesk- või kõrghariduse omandamiseks või kutseõppe tasemeõppes tuleb elatis välja mõista 150 eurot kuus. PKS § 100 lg 4 alusel tuleb elatis
43. aasta jaanuarikuu eest tasuda hiljemalt 31.12.
44. a.
45. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 459 lg-test 1 ja 2 on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. 5
47. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Menetluskulude nimekirjasid pooled kohtule esitanud ei ole, ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu menetluskulude kandmist menetlusosaliste poolt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 6