Võlausaldaja XXX Pank kasuks on seatud esimese järjekoha hüpoteek tervele XXX kinnisasjale (registriosa XXX, katastritunnus XXX), mitte aga ½ kaasomandile kinnisasjast nagu võlausaldajate üldkoosoleku protokollis on ekslikult märgitud. Pankrotihalduri poolt tellitud kinnisasja hindamisakti kohaselt on kinnisasja eeldatav müügihind 220 000 eurot ning seega ½ kaasomandi eeldatav müügihind oleks ligikaudselt 110 000 eurot. XXX Pank nõue on 55 874,05 eurot, mistõttu on XXX Pank nõue täies ulatuses tagatud ning
lg 1 kohaselt ei oleks XXX Pank kompromissettepaneku üle otsustamisel tohtinud hääletada. XXX Pangale häälte andmine võlausaldajate üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti otsustamisel oleks olnud põhjendatud juhul, kui pärast võlausaldaja nõude täielikku rahuldamist ei jätku pankrotivarast pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Antud juhul on aga XXX Panga nõue 55 874,05 eurot, kinnisasja XXX , millele on XXX Pank kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteek, eelduslik müügihind on 220 000 eurot. Juhul kui nimetatud kinnisasja ½ kaasomandi müümine enampakkumisel õnnestub alghinnaga 65 610 eurot, jääb kinnisasja ½ kaasomandi müümisel saadud rahast pärast XXX Panga nõude täies ulatuses rahuldamist üle 9735,95 eurot. Arvestades, et pankrotivara suurus on ligikaudselt teada, XXX ½ kaasomand müüakse enampakkumisel 65 610 euroga ja XXX kinnisasja ¼ kaasomand ligikaudu 6000 euroga, on ka halduri tasu umbkaudne suurus teada, ligi 8000 eurot. See tähendab, et pankrotivarast jääb pärast halduri tasu maksmist veel ligi 2000 eurot menetluskulude tasumiseks. Seega on võlausaldajate üldkoosoleku esimese päevakorrapunkti üle otsustamisel põhjendamatult vähendatud võlausaldajate häälte arvu. 10. detsembri 2020 toimunud üldkoosoleku päevakorra teise punkti üle hääletamisele eelnevalt tegi võlausaldaja T.O. ettepaneku, mille kohaselt pankrotihaldur jätkab vara müügiga ka järgnevate kompromissettepanekute puhul ning nimetatud otsus võeti üldkoosolekul vastu. Võlgnik on seisukohal, et viidatud ettepanek on vastu võetud õigusvastaselt, rikkudes
Selliselt nagu võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise teates, kirja pandud päevakorrapunkti puhul ei ole võimalik enne üldkoosoleku toimumist koosolekuks sisuliselt ette valmistuda. Võlgnik möönab, et päevakorras ei pea olema toodud päevakorrapunktide eelnõud, kuid päevakorrapunktid peaksid olema sisuliselt lahti kirjutatud, et oleks koosolekule eelnevalt võimalik aru saada, mille üle koosolekul hakatakse arutama ning selliseks konstruktiivseks aruteluks ka ette valmistuda. Aktsepteeritav ei saa olla olukord, kus päevakorra punkt sõnastatakse äärmiselt ebatäpselt ja laiali valguvalt ning koosolekul hakatakse arutama spetsiifilisi küsimusi, mida selle päevakorra punkti sõnastusest tulenevalt ei olnud võimalik mõistlikult oodata. Hageja lisas avaldusele vastuse ja vastuhagi tsiviilasjas nr XXX; Ametlike Teadaannete võlausaldajate üldkoosoleku teate; A.T. võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosoleku protokolli (tl 6-16). Kostja vastus hagile (tl 35-36) Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. 2
) § 83 lg 1 alusel esitanud kohtule nõude tunnistada kehtetuks A.T. (pankrotis) võlausaldajate
MS) § 230 lg 1 kohaselt tuleb hagejal tõendada, et võlausaldajate üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega ja nende tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud viidatud asjaolude esinemist, mis annaksid aluse hagi rahuldada.
lg 3 kohaselt on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Võlgniku esitatud kompromissettepaneku poolt oli 46 häält ning vastu 45 häält (sh XXX Pank 6 häält), mistõttu jäi kompromiss tegemata.
lg 1 kohaselt saab võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga, kompromissi tegemisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Sel juhul arvestatakse hääletamisel pandipidaja nõudega vaid nõude selle osa ulatuses, mis jääks eeldatavalt rahuldamata pandieseme müügist saadu arvel. Vaidluse korral määrab pandiga tagatud nõude osa suuruse haldur. XXX Pank kasuks on seatud esimese järjekoha hüpoteek tervele XXX kinnisasjale (registriosa XXX). Hageja leiab, et ½ kaasomandi eeldatav müügihind oleks pankrotihalduri tellitud hindamisakti järgi ligikaudselt 110 000 eurot, millega on nõue täielikult pandiga tagatud. Kohus selgitab, et A.T. pankrotivarana käsitletakse XXX kinnisasja ½ mõttelist kaasomandi osa.
lg 2 sätestas, et pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud
lg-s 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, kuid mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Seega näeb seadus ette, millises proportsioonis arvutatakse pandipidaja kantud kulusid pankrotimenetluse kogukuludest, ja sätestab ka piirmäära, millest rohkem pandipidaja kulusid ei kanna, olenemata tegelikust proportsioonist.
lg 2 eesmärk on tagada, et ka hüpoteegiga tagatud nõudega võlausaldajad osaleksid kulude kandmises. Pandipidaja peab taluma pandiga tagatud nõudest menetluskulude kandmist ka juhul, kui pandieseme müügist saadakse rohkem, kui on pandiga tagatud nõude suurus. XXX Pank nõue on 55 874,05 eurot ja pankrotihaldur müüb hetkel ½ mõttelist osa kinnistust hinnaga 65 610 eurot. Pankrotivara müügist saadav rahasumma ei ole teada (kaasomandi lõpetamine XXX kinnisasja võlgnikule kuuluva ¼ osa üleandmise ja õiglase hüvitise osas on kohtumenetluses pooleli), kuid pandipidaja XXX Pank kulude kandmises 3
Kohtu hinnangul on pankrotihaldur võlausaldajate 10. detsembri 2020 üldkoosolekul määranud võlgniku kompromissettepaneku üle hääletamisel pandipidaja XXX Pank kuus häält kooskõlas
lg-ga 1 ja § 153 lg-ga 2, mistõttu puudub kohtul alus tunnistada kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsust, mille kehtetuks tunnistamist on hageja põhjendanud vaid väidetavalt pandipidajale ebaõigesti määratud häälte arvuga ehk võlgniku kompromissettepaneku kinnitamata jätmise otsust. Hageja ei ole välja toonud, kuidas on XXX Pank häälte määramine sisuliselt rikkunud tema õigusi kompromissi tegemisel, sest kompromissettepaneku poolt vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust
lg 2 alusel on õigus üldkoosolekul osaleda võlausaldajatel isiklikult või esindaja kaudu, võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur. Võlgnik 10. detsembri 2020 toimunud üldkoosolekul ei osalenud ja seega ei ole võlgnikul alust väiteks, et tal ei olnud võimalik koosolekuks välja kuulutatud ebatäpse päevakorra tõttu ette valmistuda.
lg 1 järgi võetakse üldkoosolekul otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka üldkoosolekul osalemise korral ei oleks võlgnikul päevakorra punktide üle hääletamisel hääleõigust. Võlgniku osalemise korral oleksid võlausaldajad saanud küsida võlgnikult selgitusi päevakorras olnud päevakorra punktide kohta. Pankrotihaldur Sirje Tael on avaldanud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 2. detsembril 2020
lg-s 4 ette nähtud võlausaldajate üldkoosoleku teate (tl 11) üldkoosoleku toimumise aja (10.12.2020 algusega kell 15.30), koha (aadressil XXX, pankrotihalduri büroo) ja päevakorra (1. Kompromissettepanek, 2. Vara müük) kohta.
p 5 alusel kuulub pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse.
lg 1 järgi on võlausaldajate üldkoosolekul õigus otsustada, et vara võib vaatamata kompromissettepanekule müüa. Kohtu hinnangul on pankrotihaldur avaldanud võlausaldajate
§-s 79 sätestatud korda ja otsus vara müügiga jätkamise kohta ka järgnevate kompromissettepanekute puhul on võetud vastu võlausaldajate lihthäälteenamusega
MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, jättes hagi täies ulatuses rahuldamata, jätab menetluskulud hageja kanda. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.