Obsah (18)

§ 153§ 157§ 158§ 162§ 22§ 171§ 163§ 168§ 165§ 193§ 23§ 65§ 66§ 173§ 170§ 172§ 84§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-9748 Tsiviilasi G Ei pankrotim

§ 153lg 1 p 2 (tähtaegselt esitatud tunnustatud), nõuded: Nr.

Võlausaldaja Nõue (eurot) Jaotise % 1 Kohtutäitur Enno Kermik 520,30 8,73 2 OK Incure OÜ 1 764,18 29,60 3 Kohtutäitur Heimo Vilpuu 63,49 1,07 4 Era Liisingu Inkassoteenused AS 731,37 12,27 5 Velladon Invest OÜ 1 425,60 23,92 6 Coop Pank AS 701,11 11,76 7 AS Saare Kalur 256,92 4,31 8 Aktiva Finants OÜ 496,49 8,33 5 959,46 100 KOKKU 2.2. III rahuldamisjärgus,

§ 153lg 1 p 3 (tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud) nõue: Nr.

Võlausaldaja 1 Aktiva Finants OÜ Nõue (eurot) 3 564,41 Jaotise % 100

1. Vabastada pankrotihaldur Ene Ahas pankrotihalduri kohustustest G Ei (pankrotis) pankrotimenetluses.
2. Jätta G Ei (pankrotis) pankrotimenetluse kulud G Ei (pankrotis) kanda.
3. Määrata pankrotihalduri Ene Ahase tasuks 1009,80 eurot koos käibemaksuga.
4. Määrata G Ei (pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 397 eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri Ene Ahase tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot (kokku 476,40 eurot), mis tasuda Advokaadibüroo Pormeister OÜ (registrikood 12981813) arvelduskontole nr EE
6. Pankrotihalduri tasu summas 533,40 eurot (sh käibemaks) välja mõista G Eilt, mis tasuda Advokaadibüroo Pormeister OÜ (registrikood 12981813) arvelduskontole nr EE
8. Algatada G Ei (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
9. Jätta G Ei (pankrotis) pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku ja usaldusisiku kohustusi on selgitatud määruse põhiosas.
10. Kohustada G Eit (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse kuupäevast aruanne oma kohustuste täitmisest (usaldusisiku aruanne). Esimene usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 11.10.
11. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb usaldusisikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13. Määrus saata haldurile ja võlgnikule ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele Advokaadibüroo Pormeister OÜ-le väljamakse tegemiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määruskaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. 2 ASJAOLUD
14. Pärnu Maakohtu 17.08.2020 määrusega kuulutati välja G Ei pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Ene Ahas. Pankrotimenetluses ei ole moodustatud pankrotitoimkonda. Jaotusettepanek pankrotimenetluses on kinnitatud 20.05.2021 kohtumäärusega.
15. Pankrotihaldur esitas 17.06.2021 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Taotluse kohaselt on pankrotihaldur teinud kõikvõimalikud toimingud pankrotimenetluses, mida on võimalik teha vastavalt asjaoludele ning pankrotihalduri hinnangul ei ole otstarbeks pankrotimenetlust jätkata. Olemasolevate vahendite arvelt ei osutu võimalikuks katta kõiki pankrotimenetluse kulusid, mistõttu esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks

§ 157p 2 alusel.

Haldur palus vabastada end pankrotihalduri kohustustest ja määrata pankrotihalduri tasuks 1009,80 eurot (sealhulgas käibemaks). Haldur taotles halduri tasu hüvitamist menetlusabi korras riigivahendite arvelt ning ülejääva osa väljamõistmist võlgnikult. Halduri on märkinud, et tasu kooseisus on kõik halduri poolt ülesannete täitmiseks tehtud ja kantud kulud, kohtu poolt kinnitamist nõudvad kulud puuduvad. Taotlusele on lisatud

§ 158

lg 3 kohane pankrotihalduri tegevusaruanne, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid, pankrotivara arvestus ja 08.06.2021 võlausaldajate üldkoosoleku protokoll. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 3. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 4. Kohtule pankrotihalduri poolt esitatud taotlusest ja lisatud aruandest nähtuvalt puuduvad võlgniku pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Pankrotimenetluses puudus vara, mida võõrandada ja pankrotivara koosseisu toimunud laekumised on jäänud mittearestitava summa piiresse. Võlgniku pankrotimenetlus tuleb seega lõpetada raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist. Kohus nõustub pankrotihalduri hinnanguga ning leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

5. Kohus ei pidanud käesolevas pankrotimenetluses pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

§ 158

lg 6 sätestatud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi määramist otstarbekaks. Seda põhjusel, et pankrotihalduri taotlusest nähtuvalt on haldur teinud kõikvõimalikud toimingud, mida vastavalt asjaoludele käesolevas pankrotimenetluses teha on võimalik ning juba võlgniku pankroti väljakuulutamisel oli ilmne, et võlgnikul puuduvad tõenäoliselt vahendid, et tasuda nii ajutise pankrotihalduri kui edaspidi pankrotihalduri tasu ja kulusid. Võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, s.o olukorras, milles juba enne pankroti väljakuulutamist oli alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul vara ja vahendite puudumisel ei ole osutunud pankrotimenetluse 3 kestel võlausaldajate nõudeid rahuldada ja nõuded teiste isikute vastu puuduvad. Lisaks Pankrotimenetluse jätkamise perspektiivitusele on deposiidi laekumine kohtu hinnangul ka ebatõenäoline, arvestades, et ükski võlausaldaja ei ole pankrotimenetlusest osa võtnud. 6. Vastavalt

§ 163

lg 4 märgib kohus käesoleva määruse resolutsioonis, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt on käesolev määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. 7.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ene Ahas tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. 8. Kuivõrd pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldab kohus

§ 193

lg 5 järgi halduri tasu arvestamisele

§ 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661, § 127 lõike 1 ja Ts

MS § 183 lg 2 redaktsioone, mis kehtisid kuni 31.01.2021. 9.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Lisaks tasule on halduril, tulenevalt

§ 66

lg 1, õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Pankrotihaldur on esitanud kohtule vastavalt

23 lg 2 tööaja arvestuse andmed. Kulude hüvitamist pankrotihaldur ei taotle. Haldur taotleb tasu määramist 12,75 tunni töö eest tasuga 66 eurot tund summas 841,50 eurot, millele lisandub käibemaks 168,30 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu kuulub kindlaksmääramisele taotletud suuruses. Pankrotihalduri poolt läbi viidud toimingud ja tegevused pankrotimenetluses on vajalikud, toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Tasu on kooskõlas halduri ülesannete mahu ja keerukuse ning halduri kutseoskustega. Halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud piirmäära.

Vastavalt taotlusele määrab kohus tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb (

§ 65lg 1).

Büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb on käibemaksukohustuslane ja

§ 65lg 11 tulenevalt lisandub seega halduri tasule käibemaks.

10. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud

§ 171

lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Riigi vahenditest hüvitatavat summat ületavas osas mõistab kohus halduri tasu välja võlgnikult. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine 11.

169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt

§ 171

lg 1 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§ 173

nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks 4 esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

§ 171lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole esitanud menetluse algatamisele vastuväiteid. Samuti ei ole halduril vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetlusele. Seega tuleb algatada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus. 12.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lg 3 ja 6 nimetatud makseid. Aruandest nähtuvalt võlausaldajad ettepanekut usaldusisiku määramiseks teinud ei ole. Haldur teeb ettepaneku määrata võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankS § 172 lg 6 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kuivõrd puudub isik, kelle usaldusisikuks määramist kohtul oleks võimalik kaaluda, seega ka kaasnevate kulutuste põhjendatust hinnata ning kohtu hinnangul suudab võlgnik usaldusisiku kohustusi täita, nõustub kohus halduri ettepanekuga ja peab põhjendatuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 13. Kohus selgitab järgnevalt võlgnikule võlgniku ja usaldusisiku kohustusi tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses. 13.1. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

13.2. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

13.3. Võlgnikul usaldusisiku ülesannetes tuleb pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt määruse resolutsioonis märgitud jaotistele (

§ 172lg 2).

Võlgnikul tuleb teha väljamaksed II rahuldamisjärgu nõuetega võlausaldajatele. III rahuldamisjärgu võlausaldajale toimub väljamaksete tegemine juhul, kui II järgu nõuded saavad kohustustest vabastamise menetluses rahuldatud. 13.4. Võlgnikul tuleb eraldada oma sissetulekutest osa väljamakseteks võlausaldajatele, arvestades järgnevat: • Võlgnik ei pea sissetulekust võlausaldajatele väljamakseteks eraldama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

• Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõike 1 tulenevalt ei arestita, seega ei pea võlgnik väljamakseteks eraldama sissetulekust osa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, või vastavalt osa nädala või päeva sissetulekust. • Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta 1/3 võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS §132 lg 2). 5 • TMS § 131 sätestab loetelu sissetulekutest, millele ei saa pöörata sissenõuet. Nendeks on: riiklikud peretoetused, puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. • Lisaks jääb võlgnikule 25% tulust, mis jääb üle pärast väljamakseteks mitteeraldatava tulu mahaarvamist sissetulekust ja 75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele (

§ 173lg 4).

• Kuivõrd tulu, millest osa tuleb võlgnikul eraldada väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele, arvestatakse igakuiselt, tuleb võlgnikul iga konkreetse kuu sissetuleku osas vaadata, milline summa sellest kuuluks võlausaldajatele väljamaksmisele. Näide võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade arvutamise kohta: Võlgniku töötasu on 1000 eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot; võlgnikul on üks alaealine laps, mille arvelt suureneb väljamaksete arvestusest väljajääv summa 194,66 euro (1/3 584 eurost) võrra. 1000-584-194,66=221,34 eurot, millest 25% (55,34 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (166 eurot) kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele. • Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud väljamakseteks eraldama poole (

§ 173lg 6).

14.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus ja kohustus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohustab kohus võlgnikku esitama kohtule aruande üks kord aastas. Kohus lisab määrusele aruande vormi ja sissetulekust väljamakseteks eraldatava osa arvestamist hõlbustava tabeli. Igakordse aruandeperioodi kohta tuleb võlgnikul täidetud tabel lisada aruandele. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada

1. oktoobril
2. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
3. Kohus selgitab, et kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse (

§ 175lg 1).

Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175

lg 1¹).

§ 173

nimetatud kohustuste süülise rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata ka enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

(allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 6 7