Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Asjaolud AS PlusPlus Capital (hageja) esitas 03.08.2021 Viru Maakohtule hagi T. T. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt 13.01.2020 võlatunnistuse nr xxxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 2078,20 euro, enne 13.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse 1495,61 euro, viivise võlgnevuse 364,10 euro (põhinõudelt 2078,20 eurolt, periood 16.10.2020 kuni 03.08.2021, viivisemäär 0,06% päevas), sissenõudmiskulu 35 euro, edasiulatuva viivise alates 04.08.2021 0,06% päevas põhinõudelt 2078,20 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui summas 218,49 eurot (edasiulatuv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhinõude summat), menetluskulude 820 euro (sh riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 420 eurot) ja menetluskuludelt 820 eurolt kohtulahendi jõustumisest VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise kuni menetluskulude täitmiseni, väljamõistmist. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 04.08.2021. Kostja esitas 02.09.2021 e-kirja teel hagile vastuse, milles avaldas, et viibib hetkel lapsehoolduspuhkusel ja ei tööta. Kostja ei oma vastuväiteid asja menetlusse võtmise osas, tunnistab hagi, vastuhagi esitada ei soovi, taotlused ja tõendid puuduvad, nõustub võlgnevuse ja esitatud seisukohtadega ja asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kostja leidis, et kuivõrd eelnevalt oli kokkulepe sõlmitud, mida ta täita ei suutnud, siis ei ole uue kokkuleppe sõlmimine võimalik. Kostja palus menetluskulud jagada pooleks. 28.09.2021 seisukohas osutas hageja, et asja saab lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega. Menetluskulude jaotusega hageja ei nõustunud, kuna hageja pöördus hagiga kohtu poole põhjusel, et kostja ei täitnud temaga sõlmitud tasumiskokkulepet. Hageja esitas kohtule kostjaga peetud kirjavahetuse, millest nähtuvalt viivitas hageja nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohtusse pöördumiseni ligi aasta, et anda kostjale võimalus kohtuväliselt kohustuse täitmiseks. Eeltoodule tuginedes leidis hageja, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. Tulenevalt
Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et
lg 6 käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, kuigi võttis hagi kohe õigeks. Kostja ei ole kohtueelselt võlgnevust tasunud, seega oli hagi esitamine kostja tegevuse/tegevusetuse tagajärg. Kohus leiab, et kostja vastuväide hageja menetluskuludele ei ole põhjendatud. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, oli hagejal õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku summas 820 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 820 eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist
Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt (820 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.