← Eesti

2-20-143308/7

Obsah (9)§ 367§ 238§ 162§ 165§ 4842§ 172§ 176§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 3192 tasumata osalt alates 14.01.2021, kuid mitte rohkem kui 2263,17 eurot. Kohus mõistis eelnevalt kostjatelt hageja kasuks välja 370,27 eurot. Hageja on ise piiranud oma viivisenõuet selliselt, et kostjalt väljamõistetud viivis ei ületa põhinõuet. Seetõttu rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja viivise 0,2% põhinõude 3192 eurot tasumata osalt alates 14.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2263,17 eurot. 13. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 14.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kohus rahuldas hagiavalduse ning tegi sellega otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 15. Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjatelt välja mõista riigilõivu 450 eurot ja lepingulise esindaja kulu 629,60 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 4,23 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (dtl 74). Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 450 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 450 eurot. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu.

§ 4842

järgi määratakse 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks maksekäsus või maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu.

§ 172

lg 9 ls 2 sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Tulenevalt

§-dest 4842 ja 172 lg 9 ls 2 ei saa nõuda menetluskulude hüvitise 20 eurot tasumist maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitisena. Kui hagejal tekkis maksekäsu kiirmenetluses lepingulise esindaja kulusid, hüvitatakse need hagimenetluses menetluskulude kindlaksmääramise sätete järgi. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulud 20 eurot on vastavuses õigusabi mahuga, mis on vajalik võlausaldaja õiguste teostamiseks maksekäsu kiiremenetluses. Seetõttu tuleb menetluskulu 20 eurot lugeda põhjendatud ja vajalikuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja toimingu, milleks oli hagiavalduse koostamine ajakuluga 1 tund 25 minutit (dtl 74). Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamine on vajalik toiming, sest hagi koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu eeldus selleks, et isik saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Kohus leiab, et hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja materjaliga tutvumine, tõendite kogumine. Asja keerukusastet ja mahtu arvestades on ajakulu 1 tund 25 minutit vähim vajalik aeg, mis kulub sarnases asjas seaduse nõuetele 5

(6)vastava hagi koostamiseks, kui õigusteenust osutatakse vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et toiminguks kulunud 1 tund 25 minutit on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja toimingu, milleks oli kostja vastusega tutvumine, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine ajakuluga 2 tundi 49 minutit (dtl 74). Kohus leiab, et kostja vastuse kohta kohtu nõudel arvamuse koostamine ja esitamine on

§-s 396 nimetatud menetlustoiminguna vajalik hageja menetlusõiguste teostamiseks. Menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine on

§ 176lg-s 2 nimetatud menetlustoiminguna vajalik hageja menetlusõiguste teostamiseks.

Asja vähest mahtu ja keerukusastet, samuti kostja vastuse sisu arvestades on hagejal toimingute tegemiseks kulunud aega rohkem, kui on vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on asja vähest keerukusastet ja väikest mahtu arvestades kostja vastusega tutvumiseks ja hageja arvamuse koostamiseks vajalik ajakulu kuni 1 tund ja 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks vajalik ajakulu kuni 20 minutit. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et toiminguks kulunud põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund ja 50 minutit. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 3,25 tundi (1 tund ja 25 minutit + 1 tund ja 50 minutit = 3 tundi ja 15 minutit = 3,25 tundi). Kohtu hinnangul on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades vajalikuks ja põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 24 eurot. Hageja on avaldanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 468 eurot (põhjendatud ajakulu 3,25 tundi x tunnitasu 144 eurot = 468 eurot). Kohus määrab ülaltoodut arvestades kindlaks ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 938 eurot (riigilõiv 450 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + lepingulise esindaja kulu 468 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulu 141,60 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjatelt hageja kasuks väljamõistmiseks (609,60468=141,60).

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt.

Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 938 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.