4-21-1223/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasi nr 4-21-1223 14.juunil 2021 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ksenia Mikultšik, Ines Üprus juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja V. K. (S.) ja Kaebuse esitanud isiku Andrei Smirnov Isikukood: 38206280264 Elukoht: xxx Töökoht: X OÜ Kaitsja Artjom Juuse Vaatas 17.05.2021, 25.05.2021, 09.06.2021 avalikul kohtuistungil läbi Andrei Smirnovi kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. P. 25.02.2021 otsuse väärteoasjas nr 2302,20,007352 tühistamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. P. 25.02.2021 otsuse väärteoasjas nr 2302,20,007352 kohaselt Andrei Smirnov 17.05.2020 kell 18.36 Tallinn-Narva tee

1. km suunaga Tallinna poole, Kuusalu vallas Harju maakonnas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 217+7 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 110 km/h, ületades suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 100 km/h. Rikkus liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi. Andrei Smirnovile määrati karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 16 kuuks ja mõisteti välja ekspertiisikulud. Andrei Smirnov vaidlustas 25.02.2021 otsuse väärteoasjas nr 2302,20,007352 paludes otsus tühistada, kuna rikkumine ei ole tõendatud. Tema ei ole sel hetkel autoroolis olnud. Andrei Smirnov jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik Andrei Smirnov ning tunnistajad E. V., R.J., S. S., T. V., S. T.. Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 1); - menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (lk 2); - sõiduki teisaldamise akt (lk 3); - asitõendi vaatlusprotokoll (lk 4); - vallasasja läbivaatuse protokoll (lk 5); - videosalvestise väljatrükid (lk 8-10); - fototabel sõiduki fotodega (lk 11-21); - A. Smirnovi karistusregistri väljatrükk (lk 22-23); - taatlustunnistus (lk 24); mõõtja pädevuse tõend (lk 25-26); maanteeameti liiklusregistri väljavõte (lk 30-34); DNA-proovi võtmise vorm (lk 35); A. Smirnovi kinnitus (lk 38); DNA-ekspertiisiakt (39-47): otsus väärteoasjas (lk 48-50); DNA-proovi võtmise vorm (lk 59); Maanteeameti liiklusregistri väljatrükk (lk 60); V. B. karistusregistri väljatrükk (lk 61-63); fotod V. B.st (lk 66-68); kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-8); V. B. tunnistajana ülekuulamise protokoll tõlkega (lk 58-71, kohtutoimik lk 82-83). Kohus vaatas videosalvestisi. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole temale etteheidetud tegu toime pannud, kuivõrd väärteoprotokollis määratud ajal ja kohas tema sõidukit ei juhtinud. Andis kasutada sõiduki tuttavale, V. B.le. Kaitsja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole seaduslik. A. Smirnovile inkrimineeritud väärtegu ei ole seostatav A. Smirnovi tegevusega. Kohtuvälise menetleja otsus ei toetu tõsikindlatele tõenditele. Kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Kohtuvälise menetleja otsus tuleks tühistada. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil seisukohale, et kaebuses esitatud argumendid ei lange kokku väärteoasjas kogutud tõenditega ning ei ole eluliselt usutavad. A. Smirnovi ja tunnistaja V. B. ütlused ei haaku omavahel ega ka teiste tõenditega. DNA-ekspertiisi kohaselt on sõidukis olnud A. Smirnov. Kohtuväline menetleja on veendunud, et tegu on ette heidetud õigele isikule ning karistus proportsionaalne. Palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud videosalvestisi, kuulanud ära tunnistajad, kaebuse esitanud isiku ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Lähtuvalt VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja L. P. koostas 27.01.2021 väärteoprotokolli nr AB1603685 väärteoasjas nr 2302,20,007352, mille kohaselt Andrei Smirnov 17.05.2020 kell 18.36 Harjumaal, Kuusalu vallas Tallinn-Narva mnt
2. km, suunaga Tallinna poole, juhtis mootorsõidukit kiirusega 217+-7 km/h, teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 110 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 100 km/h. Rikkus liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 25.02.2021 otsuses väärteoasjas nr 2302,20,
3. 2 Väärteoasjas on tõendatud ja vaidlust ei ole väärteoprotokollis AB1603685 märgitud tehiolude üle. A. Smirnov ei vaidlusta, et sõiduk Porsche Cayenne Turbo (reg-nr xxx) liikus väärteoprotokollis määratud ajal ja kohas ning antud sõiduki kiiruseks mõõdeti 217+-7 km/h ning lubatud sõidukiirus sellel lõigul oli 110 km/h. Nimetatut kinnitavad tunnistajate E. V., R.J., T. V. ning S. T. kokkulangevad ütlused selle kohta, et 17.05.2020 teostasid politseiametnikud kombineeritud järelevalvet Tallinn-Narva mnt-l, mõõtjaks oli S. T.. T. teatas raadiojaama teel, et Narva poolt Tallinna suunas liigub valget värvi linnamaastur Porsche Cayenne, edastas sõiduki numbri ja ütles, et sõiduki liikumiskiirus on üle 200 km/h. Kahe patrulliga sõitsid tee peale, kuid maasturit ei näinud, mistõttu otsustasid ümbrust kontrollida. E. V. ja T. V. kontrollisid ümbrust, R. J. jäi teeotsa juurde kui sõiduk peaks ilmuma. Sõiduki leidsid ühe talu hoovist, mille omanik nägi sõidukit esimest korda. Sõiduki uksed olid lukustatud ning jäljed, mille politseikoerad suutsid tuvastada, viisid läbi metsa maanteeni. Tunnistajate ütlustega haakub ka sõiduki teisaldamise akt ning asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt asus sõiduk Porsche Cayenne Turbo (reg-nr xxx) enne teisaldamist Kuusiku tänaval Rummu külas Kuusalu vallas ning mis kinnitab, et just nimetatud sõidukiga väärtegu toime pandi. Sõiduki kiirus, registreerimisnumber ja sõiduki välimus on selgelt nähtav ka videosalvestisel ja kiirusmõõteseade Lasercam 4 LE0047 salvestuse andmete väljatrükil (lk 8-10). Nimetatud väljatrüki lk 9-10 kinnitavad ka asjaolu, et lubatud suurim sõidukiirus nimetatud teelõigul oli 110 km/h. Vaidlus puudub ka selles, et mõõtmist teostas patrullpolitseinik, kellel on pädevus mõõtmist teostada. Kohtule on esitatud ka mõõtja pädevust kinnitav tõend (lk 25-26). Kasutatud kiirusmõõturil on kehtiv taatlustunnistus. Ka kiirusmõõteseadme videosalvestis ja kiirusmõõteseadme andmete salvestuse väljatrükk kinnitavad, et 18.36.31 mõõtis S. T. Lasercam 4 seadmega LE0047 Porsche Cayenne Turbo (regnr xxx) kiiruseks 217 km/h. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas asjas kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll asendatud videosalvestise ning kiirusmõõteseadme andmete salvestuse väljatrükiga. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 10 lg 2 kohaselt mõõtetulemust ei pea protokollima, kui mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, tehiolud või muud haldusmenetluse seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 11 kohaselt kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Arvestades, et väärteomaterjalidele lisatud videosalvestiselt koos kiirusmõõteseadme andmete salvestuse väljatrükiga (sisaldab ka fotosalvestist) nähtuvad kõik Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 10 lg-s 2 ja VTMS § 31 lg-s 11 sätestatud asjaolud, on kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendamine videosalvestise ja kiirusmõõteseadme andmete salvestuse väljatrükiga seadusega kooskõlas. Eeltsiteeritud tõenditega on leidnud tõendamist ning puudub ka vaidlus selles, et Porsche Cayenne Turbo (reg-nr xxx) liikus 17.05.2020 kell 18.36 Tallinn-Narva tee
4. km suunaga Tallinna poole kiirusega 217+-7 km/h teelõigul, mille lubatud suurim sõidukiirus on 110 km/h. Vaidlus on tõusetunud selles, kes sõidukit juhtis. Kaebuse esitaja sõnul tema sõidukit ei juhtinud ning andis nimetatud sõiduki kasutada V. B.le. Vallasasja läbivaatuse protokolli kohaselt on sõiduk üle vaadatud, fotografeeritud ja võetud DNAproovid. Sõiduki kindalaekast leiti sularaha summas 4400 eurot (50 eurosed kupüürid). 3 V. B. kohtuistungile tunnistajana kohale ei ilmunud, kohus kohaldas tema suhtes kaks korda sundtoomist, mida ei õnnestunud täita, kuna isiku asukoht ei ole teada, mistõttu kohus avaldas VtMS § 99 lg 8 alusel tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused (lk 58-71, kohtutoimik lk 82-83). V. B. ütluste kohaselt oli mai keskel Lasnamäel, tahtis minna Lasnamäe Centrumisse. Kohtas Raadiku tänaval garaažide juures Andrei Smirnovi umbes kella x paiku ning palus ennast haiglasse viia. A. Smirnov keeldus ja pakkus, et annab auto. Võttis auto ja sõitis vasakule, seejärel otse, pööras Ümera tänavale. Sõitis välja Peterburi mnt-le ja hakkas Narva poole sõitma. Sõitis veidi maad ja pööras ümber tagasi Tallinna suunas. Sõitis suure kiirusega, u 200 km/h. Nägi ühistranspordi peatuses politseiniku seismas, tundus, et radariga. Ehmus, kuna pole tema auto, ületas kiirus ja pole juhiluba. Sõitis umbes 1 km, nägi pööret paremale, seal oli elumaja, pööras vasakule. Jooksis metsa ja jõudis teeni, kust juhuslik mööduja ta peale korjas ja enne Lasnamäed välja lasi. Kõndis jala bussipeatuseni ja läks
5. liini peale. Sõitis linnani, väljus Coca-Cola Plaza lähedal, täpsustas, et väljus Tallinna ülikooli juures, kus on Comarket. Telefoni kaasas polnud. A. Smirnov leidis ta kino juurest u kell 23.
6. Foorum keskuse juures. Täpsustas, et kohtus Andreiga Olerexi tanklas Nautica keskuse juures Ahtri tänaval. Koos käisid ära kohas, kuhu V. B. sõiduki jättis. Tol päeval oli seljas roheline T-särk ja musta värvi kampsun. Vasaku käe peal oli mehaaniline kell ümmarguse kuldse sihverplaadiga. Sõrmuseid polnud. Soengut muutnud ei ole viimastel aastatel. Tunnistaja S. S. ütluste kohaselt oli 17.05.2020 oli tema sõiduki Porsche Cayenne Turbo (reg-nr xxx) omanik ning tollel päeval oli sõiduk tema venna, Andrei Smirnovi käes. Ta võis seda kasutada. Politseist helistati ja küsiti, kas tema on sõiduki omanik ning kes sõidukit kasutab. Vastas, et tema vend kasutab, andis venna andmed. Helistas vennale, kes kodus magas ja ei teadnud, mis autoga toimumas oli. Vend elab Raadiku x ja sõiduk parkis selle maja juures. Andis vennale kasutada ja ei tea, kas vend võis sõiduki kellelegi edasi anda. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et sõiduk Porsche Cayenne Turbo (reg-nr xxx) oli 17.05.2020 tema kasutuses, kuid maanteel ei sõitnud. Ei tea, kes roolis oli, aga võtmed andis V. B.le enda maja juures. A. Smirnovi sõnul ta magas kodus. Ärgates nägi, et õde ja politsei olid helistanud. Õde rääkis mis juhtus, seejärel helistas V. B.le. Umbes 1-1,5h ta kõnele ei vastanud. Kui ühendust sai, siis V. B. ütles kus ta on ja läksid talle kesklinna järgi. Sõiduki andis Raadiku 13 maja juures ning V. B. pööras paremale, Mustakivi ja kesklinna suunas. Seljas oli V. B.l tumedad riided, musta värvi spordijope. Õhtul kui kokku said, siis riided olid samad, mis olid V. B.l seljas sõiduki üleandmisel. Kindad olid kogu aeg V. B.l käes. A. Smirnov ise sõitis tol päeval Kakumäelt Raadiku x aadressile. V. B.ga said Raadiku x juures kokku juhuslikult. Kohtu hinnangul on A. Smirnovi ja tunnistaja V. B. ütlused omavahel vastuolus. Näiteks lahknevad ütlused selles osas, kus isikud kokku said. Ühe sõnul Raadiku tn garaažide juures, teise sõnul Raadiku tn x maja juures. Samuti erinevad ütlused selles, kuhu sõitis V. B. pärast auto saamist. A. Smirnovi ütluste kohaselt läks V. B. paremale, Mustakivi ja linna poole. V. B. enda sõnul sõitis ta hoopis vasakule, seejärel sõitis otse ja pööras Ümera tänavale ning sealt Peterburi mnt-le. Ka ütlused, kuidas isikud pärast kiiruse ületamise juhtumit kokku said, on lahknevad. A. Smirnovi ütluste kohaselt helistas ta V. B.le, viimase ütluste kohaselt tal ei olnud telefoni üldse kaasas ja kokku said juhuslikult. Ka ei haaku isikute ütlused V. B. riietuse osas tol päeval. A. Smirnovi sõnul oli V. B.l seljas spordijope, V. B. enda sõnul oli tal seljas roheline T-särk ja kampsun. Samuti on A. Smirnovi ja V. B. ütlused vastuolus linnakaamerate videosalvestistel nähtuvaga. Isikute sõnul andis A. Smirnov Raadiku tn piirkonnas (kas siis Raadiku x maja juures või garaažide juures) sõiduki üle V. B.le kella 17-18 paiku. Linnakaamerate videosalvestiste lõigud kinnitavad, et 17.05.2020 kell 17.19-17.21 liikus sõiduk Porsche Cayenne Turbo (reg-nr xxx) Järvevana teel, 4 suunaga Narva poole. Kell 17.21 väljavõttel on näha sõiduk otsevaates, suundumas Järvevana tee tunnelisse. Samuti on näha juht, kellel pole kindaid käes ning juhi profiil sarnaneb Andrei Smirnovile. A. Smirnov on istungil kinnitanud, et tuli Kakumäelt samal päeval. Samuti on kinnitanud, et Kakumäelt koju minnes kasutab ta vahel ka Järvevana teed. Kuigi isik on kinnitanud istungil, et andis 17-18 paiku sõiduki üle V. B.le, kinnitavad videosalvestised ning A. Smirnovi ütlused selle kohta, et ta tuli samal päeval enne kojuminekut Kakumäelt fakti, et kell 17.05.2020 kell 17.21 juhtis sõidukit Porsche Cayenne Turbo (reg-nr xxx) Andrei Smirnov ning isik sõitis kuni kella 17.29ni Peterburi teel suunaga Narva poole. Kell 17.29 linnakaamera väljavõttel on näha, et sõiduk reg-nr-ga xxx suundub linnast välja, möödudes ühtlasi viimasest Lasnamäele viivast teeotsast. Võttes arvesse A. Smirnovi ja V. B. lahknevaid ütlusi ning vastuolu linnakaamerate väljavõtetest nähtuvaga, tuleb asuda seisukohale, et nii A. Smirnov kui V. B. on asunud tõde moonutama. Linnakaamera salvestisest nähtub, et A. Smirnov sõitis kell 17.29 linnast välja Narva poole, mitte ei andnud sõidukit üle teisele isikule Raadiku tänaval. Isegi kui teha järeldus, et A. Smirnov pööras millalgi pärast kella 17.29 tagasi, läks Raadiku tänavale, jutustas 10-15 minutit juhuslikult nähtud tuttava V. B.ga (kes pidi minema Lasnamäe Centrumisse, aga siis järsku haiglasse naisele järgi) ning A. Smirnov andis auto V. B.le, kusjuures viimane otsustas sõita Ümera tänava kaudu Peterburi maanteele kiiruskatseid tegema, ei ole selline versioon eluliselt usutav. Samuti ei ole see ajaliselt kuigi realistlik. Kui arvestada A. Smirnovi ütlusi selle kohta, et auto andis ta kodu juures (Raadiku tn x) ja pärast seda magas kodus, seega Peterburi teel ei viibinud, siis ei ole kuidagi võimalik leida kooskõla linnakaamera kella 17.29 salvestise ning A. Smirnovi ja V. B. ütluste vahel, mille kohaselt sõiduk anti Raadiku tn x aadressil üle, sest kell 18.36 on tõendatud sõiduki liikumine Tallinn-Narva mnt 34.km, suunaga Tallinna poole. Esmalt ei ole see ajaliselt realistlik ning teisalt ei ole A. Smirnov Peterburi teel viibimist üldse tunnistanud, mis välistab võimaluse, et ta andis auto kellegi kasutada näiteks Peterburi teel. Arvestades eeltoodut, tuleb A. Smirnovi ja V. B. ütlused, mis on vastuolus teiste kogutud tõenditega, lugeda ebausaldusväärseks. Smirnovi ütlustele hinnangut andes arvestab kohus asjaolu, et auto kindalaekast leiti 4400 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et isik unustab kindalaekas sellise summa olemasolu ja annab auto kasutada vähetuttavale isikule, kellega ta tutvus vanglas ning jätab sellise summa autosse. Seoses kaitsja vastuväitega, justkui linnakaamerate salvestiste näol on tegu lubamatute tõenditega, märgib kohus järgmist: Kohtuväline menetleja selgitas kohtuistungil, et tegemist on politsei enda linnakaameratega, mille väljavõtted on saadud PPA-lt järelpärimise teel. VtMS 314 lg 1 kohaselt võib menetleja tehtud foto, filmi või muu teabesalvestis olla väärteomenetluses iseisevaks tõendiks, kui see vastab seadustiku § 31 lõike 11 punktides 1-3 sätestatule. Riigikohus on lahendis 3-1-1-22-14 märkinud, et
7. juulil 2013 jõustunud seadusemuudatusega täiendati VTMS § 31 lõikega 11, mis sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad selle seos väärteoasjaga, salvestise loomise tingimused ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Muudatuse tegemisel lähtuti menetlusökonoomia põhimõttest ja selle eesmärk oli hoida kokku salvestise dokumenteerimisele kuluvat aega. Seega on alates
8. juulist 2013 väärteomenetluses tõendiks salvestis ise, mida uuritakse vahetult kohtuistungil ning mille eelnev vaatlemine ja protokollimine pole vajalik. Käesoleval juhul nähtub salvestiselt selle seos väärteoasjaga, kuivõrd salvestis kinnitab, mis kell ja millisel marsruudil sõideti vahetult enne menetlusesemeks olevat väärtegu autoga, mille juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mõõdeti Tallinn-Narva maanteel. Salvestis on loodud politseiameti enda linnakaamerate poolt, mis salvestavad liiklejate käitumist automaatselt 5 ööpäevaringselt. Salvestiselt on näha, mis kell ja kus kohas on salvestis automaatselt tekkinud. Samuti on nimetatud salvestisel kajastatud väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud, kuivõrd salvestise abil on võimalik kontrollida kaebuse esitaja ja tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Seega on videosalvestise puhul tegemist väärteomenetluses lubatud tõendiga. Kohus märgib lisaks, et salvestis ei ole ainuke tõend, mille põhjal kohus loeb A.Smirnovi ja B. ütlused ebausaldusväärseks. Salvestis haakub ka teiste tõenditega (näiteks DNA ekspertiisiakt). Ekspertiisiakti nr 20E-GE0650 eksperdiarvamuse kohaselt Porsche käigukangi nupult võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis peamine eristatav DNA-profiil on kokkulangev Andrei Smirnovi DNA-profiiliga. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
9. See tähendab, et antud peamise DNA-profiili saamine on 1023 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb Andrei Smirnovilt võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. V. B. DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga. Porsche käivitusnupult, juhiistme peatoelt, juhiistme istmeosalt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid (segaprofiil), mille alusel ei saa välistada Andrei Smirnovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. V. B. DNA-profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA-segaprofiilidega. Seega kinnitab ekspertiisiakt, et Andrei Smirnovi DNA leiti käigukangi nupult, samuti ei välista ekspertiisiakt A. Smirnovi DNA leidumist käivitusnupul, juhiistme peatoel ning istmeosal. Eeltoodust järeldub, et juhul, kui V. B. oleks sõidukit juhtinud, siis on tõenäoline, et ekspert ei saaks välistada ka tema DNA leidumist vähemalt juhiistme peatoel ja istmel. Kummikinnaste kandmine istmele ja peatoele DNA sattumist ei välista ning kuigi ekspertiisiakt üksi ei kinnita ega lükka ümber küsimust, kas V. B. seda sõidukit juhtinud on või mitte, siis tõendeid kogumis hinnates toetab ka nimetatud ekspertiisiakt versiooni, et V. B. väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas sõidukit Porsche Cayenne Turbo (reg-nr xxx) ei juhtinud, sest vahetult peale sündmust tema DNA-d sõidukist ei leitud. Seoses kaitsja väitega, justkui väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et A. Smirnov sõidukit kiiruse ületamise ajal juhtis ning kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada isiku kasuks, märgib kohus järgmist: Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-8-10) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest. Isiku kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma süüteoasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (3-1-1-77-15). Käesolevas väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et V. B. sõidukit kiiruse ületamise hetkel juhtis. On vaid kaebuse esitaja ja V. B. ütlused, mis ei haaku ei omavahel ega teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. DNAekspertiisiakt V. B. sõidukis viibimist ei kinnita. Samuti ei kinnita seda linnakaamerate videosalvestiste väljatrükid (fotod). Ka ei ole kaebuse esitanud isik esitanud ise täiendavaid tõendeid, mille alusel oleks kohtul võimalik kontrollida kaitseversiooni õigsust. Riigikohus on 6 korduvalt selgitanud, et juhul, mil süüdistatav (kohaldub ka väärteomenetluses menetlusalusele isikule) otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. V. B. ütlused, mis kaitseversiooni kinnitama peaks, on vastuolus ülejäänud tõenditega, sh A. Smirnovi enda ütlustega ning ei ole eluliselt usutavad. Rohkem kaitseversiooni kinnitavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole, mistõttu on ka ainetu rääkida põhjendatud kahtlusest, et sõidukit võis juhtida keegi teine kui Andrei Smirnov. Eeltsiteeritud tõendeid kogumis hinnates on leidnud tõendamist, et just Andrei Smirnov oli isikuks, kes 17.05.2020 kell 18.36 Tallinn-Narva tee
10. km suunaga Tallinna poole, Kuusalu vallas Harju maakonnas, juhtis mootorsõidukit kiirusega 217+-7 km/h ning et suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 110 km/h. Seega, ületas A. Smirnov kiirust mitte vähem kui 100 km/h. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Ületades kiirust mitte vähem kui 100 km/h, on A. Smirnov rikkunud LS § 50 lg 5 p-s 3 sätestatud nõuet ning täitnud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava teo objektiivse koosseisu, kuivõrd LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on A. Smirnov täitnud LS § 227 lg 4 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Võttes arvesse A. Smirnovi käitumist pärast kiiruse mõõtmise hetke (põikas kõrvalteele, parkis sõiduki suvalisse hoovi ning jooksis metsa), pole kahtlust, et isik teadis, et ületab kiirust sedavõrd suurel määral ja võimalike tagajärgede eest isik vastutust võtta ei soovinud. Ühtlasi on kohus seisukohal, et sedavõrd suurel kiirusel liikumine kogemata ei ole eluliselt usutav, sest üle 200 km/h liikumist tajub inimene ka ilma spidomeetrit vaatamata ning sellise kiiruse saavutamiseks peab isik selle eesmärgiks seadma. Seega, pani A. Smirnov teo toime kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. A. Smirnov on süüvõimeline ning KarS
11. ptk
12. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega kuueteistkümneks kuuks. LS § 227 lg 4 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis ning rikkumise eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. A. Smirnovil karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. 7 Nähtuvalt karistusregistrist oli A. Smirnovil teo toimepanemise ajal üks kehtiv väärteokaristus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ja seda määras 41-60 km /h. Käesolevaks ajaks on isikule lisandunud veel 2 väärteokaristust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ja seda määras 21-20 km /h. Isik on perioodil märts 2020 kuni jaanuar 2021 koos menetlusesemeks oleva juhtumiga kokku ületanud lubatud suurimat sõidukiirust neljal korral. Käesolevas väärteoasjas heidetakse isikule ette kiiruse ületamist mitte vähem kui 100 km/ tunnis, mis on toime pandud vähem kui kuu pärast seda, kui isikule määrati karistus lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest määras 41-60 km/h. Ka pärast kõnealust vahejuhtumit on isik jätkanud lubatud suurima sõidukiiruse ületamist, mis näitab, et tegemist ei ole juhusliku kiiruse ületamisega, vaid A. Smirnov ületab lubatud suurimat sõidukiirust süstemaatiliselt ja selline käitumine on talle harjumuspärane. Smirnovi selline käitumine näitab, et ta suhtub ükskõikselt ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ja talle on omane õigusnormide eiramine. Sõites kiirusega üle 200 km/h on ootamatu takistuse tekkimisel vajalik pidurdusmaa mitu korda pikem kui lubatud suurima sõidukiiruse 110 km/h puhul. Ületades sellisel määral lubatud sõidukiirust seadis A.Smirnov teadlikult ja tahtlikult ohtu kaasliiklejate elu ja tervise. Isikule oli eelnevalt karistuseks määratud rahatrahv, mis on A. Smirnovil küll tasutud, kuid näitab ühtlasi, et eelnev karistus ei ole isikule mitte mingisugust mõju avaldanud positiivse eripreventsiooni tähenduses. A. Smirnov on jätkanud liiklusnõuete rikkumist. Kuivõrd rahatrahv ei ole suunanud isikut oma käitumist liikluses korrigeerima ja teine kiiruse ületamine oli juba peaaegu 2 korda suuremas määras, siis on kohtu hinnangul täielikult põhjendatud A. Smirnovi liiklusest mõneks ajaks kõrvaldamine. Arvestades A. Smirnovi süü suurust, mis on lubatud suurima sõidukiiruse ületamise suurust arvestades kohtu hinnangul keskmisest oluliselt suurem ning väärteo toimepanemise subjektiivseid asjaolusid, pidades silmas nii eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras määratud karistus, juhtimisõiguse äravõtmine kuuteistkümneks kuuks, on põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab isiku süü suurusele ja karistuse mõistmise põhimõtetele. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas olev CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde. Kriminaalasjades on Riigikohus selgitanud, et ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. detsembri
14. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Juhindudes VTMS § 38 lg-st 1, on kohus seisukohal, et nimetatud põhimõtted kehtivad ka väärteoasjas ekspertiisikulu väljamõistmisel. Kuivõrd DNA-ekspertiis on otseselt kaasa aidanud väärteoasja lahendamisele (tuvastatud on süüdistatava DNA ja mitte väidetava juhi DNA), kuulub ekspertiisikulu Andrei Smirnovilt vastavalt väljamõistmisele. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi 8 tegemiseks tegelikult kulutatakse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. detsembri 2012.a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). KES § 273 kohaselt DNA-ekspertiisi hind ühe analüüsiobjekti kohta on 57 eurot. DNA-ekspertiisi (akt nr 20E-GE0650) kulu oli 1425 eurot. Ekspertiisi käigus uuriti 8 objekti (lk 41), seega kuulub A. Smirnovilt väljamõistmisele 456 eurot (8x57). Ülejäänud ekspertiisikulu, summas 969 eurot, jätab kohus riigi kanda. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134, Otsustas
16. Rahuldada Andrei Smirnovi kaebus osaliselt 2 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant K. P. 25.02.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,007352 tühistada menetluskulude väljamõistmise suuruse osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. Välja mõista Andrei Smirnovilt ekspertiisikulud summas 456 eurot. Välja mõistetud ekspertiisikulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis, nr EE777700771003813400 AS LHV pangas või EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220215014525 Ekspertiisikulud summas 969 eurot jätta riigi kanda CD ja DVD plaadid jätta väärteoasja materjalide juurde Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 06.08.2021 9