2-21-11010/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-11010 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R.B. väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4014 eurot 41 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83, Tallinn, 10115, Harju maakond. vastu võla Hageja esindaja: T.I. e-post XXX Kostja: R.B, isikukood XXX, elukoht XXX. Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R.B. väljamõistmiseks. vastu võla
3. Mõista R.B. (B.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja: 2.
4. 3471 eurot 4 senti (sealhulgas põhivõlg 1871 eurot 44 senti, intress 236 eurot 53 senti, võla sissenõudmise kulu 35 eurot ja viivis alates
5. novembrist 2019 kuni
6. juulini 2021 summas 1328 eurot 7 senti). 2.
7. viivis põhivõlalt 1871 eurolt 44 sendilt alates
8. juulist 2021 kuni põhivõla 1871 euro 44 sendi tasumiseni määras 43,68% aastas, kuid mitte enam kui 543 eurot 37 senti.
9. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10. Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Jätta menetluskulud R.B. kanda.
12. Mõista R.B. (B.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 470 eurot.
13. Mõista R.B. (B.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KIRJELDAV OSA Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas
14. juulil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi R.B. (kostja) vastu põhivõla 1871 euro 44 sendi, intressi 236 euro 53 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid M.O. ja kostja
15. jaanuaril 2019 laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr XXX (edaspidi: leping). M.O. andis kostjale laenu 2100 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena
16. kuupäevaks alates
17. veebruarist 2019 kuni
18. jaanuarini
19. Lepingu kohaselt on intressimäär 43,68% aastas. Kostja asus laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimustel. Kostja ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates
20. septembrist
21. Kostja jättis tasumata 10.09.2019 osamakse põhiosa 36,61 eurot ja intressi 68,15 eurot, 10.10.2019 osamakse põhiosa 38,80 eurot ja intressi 66,79 eurot, 10.11.2019 osamakse põhiosa 40,21 eurot ja intressi 65,38 eurot ning lepingu ülesütlemise seisuga intressi 36,21 eurot. Laenuandjal oli lepingu tingimuste p. 11.3.1 järgi õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist 14 päeva jooksul, kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Laenuandja kuulutas kostja poolt toime pandud lepingu rikkumise ning nimetatud tähtpäevast kinni pidamata jätmise tõttu laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks
22. novembril
23. Kostja pidi pärast lepingu ülesütlemist tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi 1755 eurot 82 senti. Kostja võlgneb pärast lepingu ülesütlemist lepingu põhiosamaksed 1871 eurot 44 senti ja tasumata intressiosamaksed 236 eurot 53 senti. Kostja kohustub vastavalt lepingu punktile 5.3 tasuma võlgnetavalt summalt viivist määras, mis vastab laenule kohaldatavale intressi määrale. Hageja arvestab viivist põhivõlalt 1871 eurolt 44 sendilt alates
24. novembrist 2019 kuni
25. juulini 2021 määras 43,68 % aastas kokku 1328 eurot 7 senti. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt põhivõlgnevuse tasumiseni määras 43,68% aastas, kuid mitte rohkem kui 543 eurot 37 senti. M.O. loovutas
26. märtsil 2020 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte
27. augustil
28. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtaja jooksul ei vasta, võib kohus hageja nõusolekul rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tagaseljaotsuse võib pöörata viivitamatule täitmisele. Viivitamatu täitmise peatamine toimub tagatise vastu. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 400 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 820 eurot. Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Hagiavalduses esitatud nõuete hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi 4014 eurot 41 senti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuleb alates 4001 kuni 4500 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 400 eurot, so 50 eurot ettenähtust rohkem. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Kuna hageja oli kohustatud tasuma riigilõivu üksnes 350 eurot, on hageja menetluskuluna põhjendatud kostjalt välja mõista riigilõiv 350 eurot. Hageja saab ülejäänud riigilõivu tagasi taotleda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on põhjendatud 470 euro (350 + 120) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 470 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik