← Eesti

2-21-8645/9

Obsah (7)§ 436§ 438§ 162§ 177§ 138§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. september 2021, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Tsivii

) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Kuivõrd OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotiavaldus võeti kohtu menetlusse enne 01.02.2021, siis kohaldub nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele enne 01.02.2021 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS)
  2. jao
  3. peatüki redaktsioon vastavalt kehtiva PankS § 193 lõikele
  4. Nimetatud redaktsiooni § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustata, otsustab selle võlausaldaja hagi alusel kohus. Võlausaldajaks on käesoleval juhul Maaelu Edendamise Sihtasutus. Kui vastuväite esitas võlgniku pankrotihaldur, on tema ka kostjaks, mistõttu on kostjaks OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul arvates päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis nõude tunnustamata. Seda tähtaega on hageja järginud.
  5. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse sõlmisid käenduslepingu, millega hageja käendab OÜ Baltic Forest (pankrotis) liisingukohustusi; liisinguandja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali nõue on OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud I rahuldamisjärgu nõudena; hageja ei ole SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalile käenduse väljamakset teinud ning hageja Maaelu Edendamise Sihtasutuse kui käendaja tingimuslik nõue summas 249 503 eurot jäeti tunnustamata seoses OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotihalduri vastuväitega.
  6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 152 lg 1 esimese lause kohaselt põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole käenduslepingust tulenev nõue, olukorras, kus käendaja ei ole põhivõlgniku võla katteks midagi tasunud, tingimuslik nõue PankrS § 98 mõttes ega saa olla seega tunnustatav pankrotimenetluses. Hagiavalduses märgitud asjaoludest tulenevalt on OÜ Baltic Forest (pankrotis) jätnud liisinguandja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali ees oma kohustused täitmata. OÜ Baltic Forest (pankrotis) pankrotimenetluses on SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal esitanud OÜ Baltic Forest (pankrotis) vastu liisingulepingust tuleneva nõude ja hageja on esitanud OÜ Baltic Forest (pankrotis) vastu käenduslepingust tuleneva nõude. Kuivõrd hageja käendajana ei ole liisinguandjale väljamakset teinud, siis puudub hagejal reaalnõue OÜ Baltic Forest (pankrotis) vastu. Kohtu hinnangul saab võlgniku vastu esitada nõude üksnes käendaja, kes on põhivõlgniku kohustuse täitnud ehk käendajal saab olla üksnes reaalnõue, mida hagejal käesoleval hetkel ei ole. Juhul kui hageja tasub (sh osaliselt) liisinguandja nõude, siis VÕS § 152 lg 1 esimese lause järgi tasutud summa ulatuses läheb nõue võlgniku vastu üle käendajale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse VÕS § 173 lg 2 järgi nõude 5

(7)Tsiviilasi nr 2-21-8645 loovutamise sätteid, sh VÕS §
  1. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt lähevad nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sh eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, nõue loovutamisel üle uuele võlausaldajale (käesoleval juhul käendajale).
  2. Kohustuse täitmisel toimub VÕS § 152 lg 1 alusel tasutud nõude osas üleminek põhivõlgnikult käendajale. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali nõue on tunnustatud PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena, mistõttu nõude üleminekul hagejale, käsitletakse ka hageja nõuet PankrS § 153 lg 1 p 1 järgu nõudena. Puudub õiguslik alus selleks, et hageja nõuet saaks sellisel juhul tunnustada muus järgus. Kostja on õigesti osundanud, et juhul kui pandieseme müügist ei piisa liisingulepingutest tulenevate nõuete täielikuks rahuldamiseks, siis rahuldatakse liisinguandja rahuldamata jäänud nõude osa koos PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud nõuetega ning hageja omandab käenduskohustuse täitmisel liisingu andjalt PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgus rahuldamisele kuuluva nõude ja osaleb ikkagi sellega OÜ Baltic Forest OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus nõustub kostjaga, et mingit majanduslikku kahju hageja tingimusliku nõude tunnustamata jäämine hagejale ei tekita.
  3. Eelneva põhjal jätab kohus Maaelu Edendamise Sihtasutuse hagi täies ulatuses rahuldamata. 9.

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude nimekirjaga ja vaadanud läbi asja materjalid leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Hageja on 08.09.2021 kinnitanud kostja menetluskulude nimekirja kättesaamist, kuid ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kostja menetluskulude nimekirja kohta oma seisukohta esitanud. Kostja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 475 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja on märkinud oma kuludeks: nõupidamine kliendiga, hagimaterjalide analüüs, hagi koostamine, lisade komplekteerimine, men. dokumendi kohtule esitamine – ajakuluga 4 tundi ja 5 minutit, 16.07.2021 kohtumääruse analüüs, arutelu kliendiga – ajakuluga 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 25 minutit. Õigusteenust on kostjale osundatud tunnitasu määraga 100 eurot. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohtu hinnangul asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kostja ajakulu 4 tundi ja 5 minutit toimingutele: nõupidamine kliendiga, hagimaterjalide analüüs, hagi koostamine, lisade komplekteerimine, men. dokumendi kohtule esitamine, on kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus leiab, et esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingute tegemisel on 2,5 tundi. Samuti ei nõustu kohus sellega, et menetluskulude nimekirja koostamisele on esindajal kulunud 25 minutit. Kohus peab piisavaks ajakuluks menetluskulude nimekirja koostamiseks 15 minutit. Seega kohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi ja 45 minutit. Kohtul ei ole etteheiteid kostja esindaja tunnitasu määra suhtes, mis on mõistlik ja kohtupraktika piiridesse jääv. Seega on kokku kostja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 245 eurot (ilma käibemaksuta). 6

(7)Tsiviilasi nr 2-21-8645

§ 177

lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.