Obsah (5)

§ 121§ 43§ 77§ 89§ 175

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2213 Haldusasi X kaebus kahju hüvitami

) § 37 lg 2 punkti 4 järgi hüvitamisnõue. Halduskohtule ei saa esitada eraldiseisvalt kaebust nõudega määrata kellelegi trahvi või sundraha. 4.

§ 121

lg 1 punkti 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna vaidlus tervishoiuteenuse üle on Riigikohtu seisukoha järgi avalik-õiguslik vaidlus kinnipeetava ja riigi vahel (vangla kaudu), siis kohaldub mh VangS § 11 lg 8 ning kaebajal oli kohustus enne hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumist läbida kohtueelne menetlus. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei ole kohtul kaebuse tagastamisel kaalutlusõigust, vaid kaebus tuleb tagastada. 5. Vastuseks 30.09.2021 kohtunõudele teatas Tallinna Vangla 08.10.2021, et 07.10.2021 seisuga ei olnud Tallinna Vanglas registreeritud mitte ühtegi kaebaja poolset kahju hüvitamise taotlust seoses pereõe tegevusega, küll aga puudutavad pereõe tegevust kaks kaebaja märgukirja. Kohtule on esitatud 30.09.2021 registreeritud märgukiri nr 7-8/21/24943-1, milles kaebaja viitas pereõe ebakorrektsele käitumisele. Teiseks esitati kohtule 05.10.2021 registreeritud märgukiri nr 7-8/21/25382-1, milles isik viitas, et pöördus halduskohtusse pereõe vastu sundrahaga 5000 eurot. Kohus märgib, et kuna vanglale pole kahjunõuet esitatud, puudub ka selle menetluse tulemusena tehtud VangS § 11 lg 8 kohane vanglapoolne otsus, mille järel halduskohtusse pöörduda. Kinnipeetava 30.09.2021 ja 05.10.2021 registreeritud märgukirjad, isegi, kui neid oleks võimalik tõlgendada kahju hüvitamise taotlustena (mida kohus ei väida), ei saaks olla kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise aluseks praeguses asjas juba seetõttu, et vanglal on riigivastutuse seaduse § 18 lg-te 1 ja 2 järgi aega kahjunõuet lahendada kaks kuud, misjärel olenevalt vangla otsusest on kinnipeetaval võimalus halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul. Kaebaja pöördus hüvitamiskaebusega kohtusse aga sisuliselt märgukirjade esitamisega (kui neist oleks võimalik välja lugeda hüvitamistaotlus) samaaegselt ehk ennatlikult. Kokkuvõtvalt on kaebajal pereõe tekitatud väidetava kahjuga seonduvalt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning seega tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 1 punkti 4 alusel.

6. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

1. Seoses kaebaja meditsiinikaardi väljavõttega peab kohus aga vajalikuks Tallinna Vanglale selgitada, et ajavahemiku 25.08.2021–03.10.2021 kohta esitatud tervisekaardilt nähtub, et kaebajal on olnud korduvalt probleeme tablettide manustamisega, kusjuures esinenud on ka olukordi, kus pinalist on olnud kas ravimid puudu või on pinalis ravimid valesti. Kuna kinnipeetavatele manustavad ravimeid kas vanglateenistuse ametnikud või tervishoiutöötaja (Justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 38), siis tuleb vanglal ka tagada, et kinnipeetav temale määratud ravimid raviskeemi kohaselt manustada saaks. Seda kohustust ei saa asetada kinnipeetavale.
2. Tulenevalt

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuna praeguse haldusasja erinevates menetlusdokumentides ja tõendites on läbivalt kajastatud kaebaja terviseandmeid, peab kohus põhjendatuks kuulutada menetluse tema eraelu kaitseks tervikuna kinniseks. Asjas puudub avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks kuulutamist isiku 2 eraelu kaitseks.

§ 89

lõike 2 kohaselt ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. 9. Kaebaja (X), pereõe (A) ning arsti (B) eraelu kaitseks asendab kohus asjas tehtava lahendi avaldamisel nende nimed tähemärgiga ning avaldab määruse üksnes osaliselt (

§ 175lgd 3 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 3