← Eesti

2-20-128476/25

Obsah (8)§ 407§ 4771§ 417§ 664§ 423§ 418§ 474§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 13. oktoober 2021 Tsiviilasja number 2-20-128476 Tsiviilas

) § 415 lg 1 p 3 ja § 417 lg 2 alusel. Kostjate hinnangul ei olnud maakohtul võimalik

§ 407lg 1 järgi tagaseljaotsust teha.

Kostjad esitasid

  1. augustil 2021 taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning palusid peatada kostjate suhtes algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 022/2021/4269 ja nr 022/2021/4270 ja tühistada viidatud täiteasjades perioodil
  2. juuli
  3. a -
  4. august
  5. a tehtud täitetoimingud. MAAKOHTU SEISUKOHT
  6. Tartu Maakohus rahuldas
  7. augusti
  8. a määrusega kostjate
  9. augusti
  10. a esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas täitemenetlused täiteasjades nr 022/2021/4269 ja nr 022/2021/4270 kuni tsiviilasjas nr 2-20-128476
  11. juulil 2021 esitatud kaja lahendamiseni. Makaohus jättis rahuldamata kostjate esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles taotleti täiteasjades nr 022/2021/4269 ja 022/2021/4270 perioodil
  12. juuli
  13. a -
  14. august
  15. a tehtud täitetoimingute tühistamist.

§ 4771

lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-83-16, p 16).

§ 417

lg 6 kohaselt võib kohus enne kaja lahendamist määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. Tartu Maakohus rahuldas

  1. mai
  2. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-20-128476 hagi ning mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlgnevuse 5048 eurot, 2 sissenõutavaks muutunud viivise 1741 eurot 56 senti ja viivise 0,15% põhivõlgnevuselt alates
  3. jaanuarist 2021 kuni täitmiseni.
  4. juuni
  5. a täiendava otsusega mõisteti kostjatelt välja viivis menetluskuludelt. Otsused on kostjatele kätte toimetatud
  6. juunil
  7. Kostjad esitasid
  8. juulil 2021 kaja, milles paluvad tagaseljaotsus tühistada ja menetlus tsiviilasjas taastada. Kaja on esitatud tähtaegselt, kostjad on põhjendanud, miks ei olnud nende arvates tagaseljaotsuse tegemine lubatud ning kaja ei ole ilmselgelt põhjendamatu. Esialgse õiguskaitse taotluse formaalsed eeldused on täidetud – kostjad on tasunud taotluselt riigilõivu 50 eurot ja tagatise 477 eurot 67 senti. Maakohtu hinnangul on
  9. mai
  10. a tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluste peatamine põhjendatud meede kostjate õiguste kaitsmiseks (

§ 417lg 6).

Arvestades, et kaja lahendamisele kuluv aeg ei ole eelduslikult väga pikk, ei koorma see ülemäära ka hagejat. Seni tehtud täitetoimingute tühistamine ei ole põhjendatud. Selline meede on liialt koormav, arvestades, et käesoleval hetkel toimuvad täitemenetlused kehtiva täitedokumendi alusel. Selline meede oleks toimelt samaväärne kaja rahuldamisega, mis ei ole aga esialgse õiguskaitse eesmärk. MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning jätta kostjate taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt ei ole kaja nõuetekohane. Kaja kautsjonina tulnuks mõlemal kostjal tasuda 400 eurot ehk kokku 800 eurot. Kostjad on tasunud kautsjonina 550 eurot. Täitemenetluse peatamise formaalsed eeldused ei ole täidetud.

§ 417

lg 6 sätestab, et enne kaja lahendamist võib kohus määrusega peatada täitemenetluse või lubada selle jätkamist üksnes tagatise vastu või tühistada täitetoimingu. Kuna mõlemad kostjad taotlevad nende suhtes algatatud täitemenetluse peatamist, siis tuleb ka mõlemal kostjal täitemenetluse peatamise taotlemisel anda tagatis. Kostjad ei ole seaduses sätestatud tagatist andnud.

  1. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Kaja ja taotlus täitemenetluse peatamiseks olid esitatud mõlema kostja poolt. Kostjate poolt tasutud kautsjon on piisav. Kostjad on tasunud kautsjoni isegi rohkem. Kostjate kaja ese on ühine, mistõttu ei pidanud nad maksma igaüks eraldi kautsjonit. Kuna maakohtu menetluses on läbi vaatamisel hageja solidaarnõue kostjate vastu ning kohtutäituri menetlustes on täitmisel solidaarnõue, siis on täitemenetluse peatamise avalduse esitamisel põhjendatud ka ühe tagatise tasumine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on ebaõigesti võetud menetlusse. 6. Vastavalt

§ 664

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Tartu Maakohus rahuldas

  1. augusti
  2. a määrusega kostjate esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas täitemenetlused täiteasjades nr 022/2021/4269 ja nr 022/2021/4270 kuni tsiviilasjas nr 2-20-128476
  3. juulil 2021 esitatud kaja lahendamiseni. 3 Seega on täitemenetluste peatamine seotud konkreetse sündmusega –
  4. juuli
  5. a kaja lahendamisega. Maakohus on
  6. septembri
  7. a määrusega rahuldanud kostjate kaja ning taastas tsiviilasjas menetluse. Ringkonnakohtu hinanngul oleks maakohus pidanud jätma hageja määruskaebuse kaja lahendamise järgselt läbi vaatamta

§ 423lg 2 p 2 alusel.

Kuivõrd hageja vaidlustab täitemenetluste peatamist, saab järeldada, et hageja eesmärk on täitemenetluste jätkamine. Kuna vaidlustatud

  1. augusti
  2. a määrusega kohaldatud meede oli seotud konkreetse tingimuse saabumisega – kaja lahendamisega, siis ei ole kaja lahendamise järel maakohtu määrusel enam toimet. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka hageja eesmärgi saavutamine.
  3. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei hinda ringkonnakohus määruskaebuse väiteid sisuliselt.
  4. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 418

lg 1 järgi ei jõustu tagaseljaotsus ja seda ei saa täita menetluse taastamise korral.

  1. mai
  2. a tagaseljaotsus käesolevas asjas oli tunnistatud tagatiseta viivitamata täidetavaks. Seega tuleb arvestada

§ 474

lg 1 esimeses lauses sätestatuga, mille järgi ei või viivitamata täita lahendit, mille tühistamise või muutmise lahend on avalikult teatavaks tehtud. Tagaseljaotsuse viivitamatu täitmine muutub lubamatuks alates kaja rahuldamisest ja asjas menetluse taastamisest (

§ 418lg 1 ja § 474 lg 1).

9. Käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

§ 173lg 1 esimese lause mõttes.

Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.