Obsah (6)

§ 252§ 112§ 110§ 2§ 251§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2062 Määruse kuupäev 15. september 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla d

§ 252lg 7 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktor otsustas
2. augusti
3. a käskkirjaga nr 1-1/104:
4. Kohaldada alates
5. augustist 2021 nakkusohutuse tagamiseks ning selle kontrolli võimaldamiseks vangistusseaduse (VangS) § 72 lg 11 alusel vanglas viibimise keeldu vangidega lühi- ja pikaajalistele kokkusaamisele tulijatele (külastajatele) ja kehtestada tingimused, mille täitmisel külastaja vanglasse lubatakse. 1.
6. Luban vanglasse siseneda pikaajalisele ja klaasiga eraldamiseta lühiajalisele kokkusaamisele tulnud vanema kui 12-aastase (kaasa arvatud) külastaja, kes: 1.1.
7. on läbinud vaktsineerimiskuuri ja vaktsineerimiskuur on lõppenud ning kes esitab selle kohta EL digitaalse COVID tõendi; 1.1.
8. on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ning kes esitab selle kohta EL digitaalse COVID tõendi; 1.1.
9. esitab arsti tõendi selle kohta, et vaktsineerimine ei ole tervise tõttu lubatud. Sellisel juhul peab külastaja lisaks esitama EL digitaalse COVID tõendi, et talle on tervishoiuteenuse osutaja teinud kuni 72 tundi enne kokkusaamist SARSCoV-2 RT-PCR testi või SARS-CoV-2 antigeen-RTD testi, mille tulemus on negatiivne. 3-21-2062 1.
10. Luban vanglasse siseneda klaasiga eraldatud lühiajalisele kokkusaamisele tulnud vanema kui 12-aastase (kaasa arvatud) külastaja, kes: 1.2.
11. on läbinud vaktsineerimiskuuri ja vaktsineerimiskuur on lõppenud ning kes esitab selle kohta EL digitaalse COVID tõendi; 1.2.
12. on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ning kes esitab selle kohta EL digitaalse COVID tõendi; 1.2.
13. esitab EL digitaalse COVID tõendi, et talle on tervishoiuteenuse osutaja poolt kuni 72 tundi enne kokkusaamist tehtud SARS-CoV-2 RT-PCR test või SARSCoV-2 antigeen-RTD test, mille tulemus on negatiivne; 1.
14. külastajaga kaasas olev 12-aastane laps peab olema terve.
15. Vaktsineeritud külastaja ei ole kohustatud vanglas liikudes maski kandma. Soovi korral võib ta seda teha. Külastajatel on kohustus desinfitseerida käsi.
16. Käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni.
17. Käskkiri teha teatavaks kõikidele vanglas viibivatele vangidele ja arestialustele. Kokkusaamisele tulijatele tehakse käskkiri kättesaadavaks vangla avalikus dokumendiregistris ning kokkusaamisele tulles vangla pääslas.
18. Vjatšeslav Kogut (taotleja) esitas
19. septembril 2021 Tartu Vanglale vaide, milles palub koostada lühiajalisi ja pikaajalisi kokkusaamisi reguleeriv käskkiri, lubada tulla lühiajalisele kokkusaamisele kaitsemaskis ning pikaajalisele kokkusaamisele COVID-19 negatiivse testitulemuse esitamisel. Taotleja põhjendab, et vangla teavitas kinnipeetavaid
20. augustil 2021 uuest kokkusaamiste korrast, kuid ei ole teadmiseks vastavat käskkirja taotlejale esitanud. Taotleja hinnangul ei ole õiguspärane nõuda lühiajalisele kokkusaamisele tulijalt vaktsineerimissertifikaati või COVID-19 negatiivset testitulemust ning pikaajalisele kokkusaamisele tulijalt vaktsineerimissertifikaati. Taotleja ei mõista, miks ei ole võimalik tulla lühiajalisele kokkusaamisele üksnes maskiga ning pikaajalisele kokkusaamisele negatiivse testitulemusega. Taotleja ja vanglaametnikud on vaktsineeritud ning lühiajaline kokkusaamine toimub klaasiga eraldatult. Taotleja laps, elukaaslane ja isa ei ole vaktsineeritud ning vangla ei luba piiranguteta kokkusaamisi.
21. Taotleja esitas
22. septembril 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada tulla vanglasse lühiajalisele kokkusaamisele maskis ja pikaajalisele kokkusaamisele COVID-19 negatiivse testitulemuse esitamisel. Taotleja põhjendab, et
23. augustil 2021 teatasid vanglaametnikud, et seoses COVID-19 haigusega reguleeritakse lühiajaliste ja pikaajaliste kokkusaamiste korda. Seejuures ei andnud vangla välja ühtegi nõuetele vastavat käskkirja. Uue korra kohaselt peab lühiajalisele kokkusaamisele tulija esitama vaktsineerimissertifikaadi või COVID-19 negatiivse testitulemuse ning ei piisa maski kasutamisest, kuigi ajavahemikul
24. august 2020 kuni
25. mai 2021 sellisel viisil külastusi lubati. Pikaajalisele kokkusaamisele tulija peab esitama vaktsineerimissertifikaadi ning kokkusaamisele COVID-19 negatiivse testitulemusega ei lubata. Taotleja hinnangul on eelkirjeldatu õigusvastane. Taotlejal ei ole võimalik kokku saada oma isa, tütre ja abikaasaga. Taotluses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
26. Tartu Vangla esitas
27. septembril 2021 kohtule seisukoha, milles leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Vangla põhjendab, et taotleja on vanglale viimati esitanud taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks
28. a aprillis. Aprillis toimuma pidanud lühiajaline kokkusaamine jäi aga ära, kuna külaline hilines. Pikaajalise kokkusaamise taotlusi taotleja esitanud ei ole. Seega ei saa antud piirang puudutada taotleja õigusi. Vangla esitas kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid. 2 3-21-2062 KOHTU SEISUKOHT
29. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

1. mai 2021 kuni
2. september 2021 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomia põhimõttega, vabastab kohus taotleja

§ 110lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

6. Kohus mõistab tulenevalt

§ 2

lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et taotleja soovib

§ 251

lg 1 p 1 alusel kokkusaamisi reguleeriva haldusakti ehk Tartu Vangla direktori

1. augusti
2. a käskkirja nr 1-1/104 kehtivuse peatamist osas, milles ei lubata lühiajalisele kokkusaamisele tulla üksnes maskis ning pikaajalisele kokkusaamisele COVID-19 negatiivse testitulemuse esitamisel. 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. 8. Kuivõrd taotleja on esitanud vanglale esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduva vaide, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine

§ 249lg-st 2 tulenevalt lubatav.

Samuti esineb taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Kokkusaamistele seatud piirangud on iseloomult sellised, mida ei ole võimalik pärast asja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada. Samas tuleb esialgse õiguskaitse rakendamise otsustamisel arvestada, et igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi
3. detsembri
4. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14).
5. Eesti Vabariigis levib endiselt COVID-19 haigus, nakatumise levik on praeguse seisuga tõusujoones ning vangla peab rakendama meetmeid nakatumisohu vähendamiseks. Kui
6. juuli
7. a seisuga oli haigestumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 28, siis
8. septembri
9. a seisuga on see 422,
10. Tartu maakonnas, kus asub ka Tartu Vangla, oli
11. septembril 2021 näitajaks 542,
12. Lisaks viibis
13. septembri
14. a seisuga haiglaravil 165 isikut (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart).
15. Tartu Vangla on vaidlusaluses käskkirjas põhjendanud, miks on kokkusaamistele piirangute seadmine nakkuse leviku tõrjumiseks vajalik. Ka kohus leiab, et vanglal lasub kohustus tagada võimalikult nakkusohutud olud vanglateenistujatele ja kinnipeetavatele ning järeldus, et viiruse leviku ärahoidmiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks tuleb teatud piiranguid kohaldada, on põhjendatud. Sealjuures on õigustatud vähendada ka kinnipeetavate ja vanglateenistujate kontakte isikutega, kelle nakkusohutuses vangla kindel ei saa olla. Kuigi kinnipeetavate ja 3 3-21-2062 ametnike vaktsineerimisega on teatud määral nakatumise ohtu maandatud, siis ei ole haiguse vanglasse jõudmisel seal viibivate isikute nakatumine välistatud. Arvestama peab, et kinnipeetaval endal on äärmiselt piiratud võimalused enda elu viiruse leviku tõkestamiseks ja haigestumise vältimiseks korraldada, mistõttu peab vastavad korraldused tegema vangla.
16. Esialgse õiguskaitse korras lühiajaliste kokkusaamiste korraldusele seatud piirangute kehtivuse peatamine ei ole õigustatud. Taotleja lähedased peavad küll lühiajalisel kokkusaamisel osalemiseks esitama tõendi COVID-19 negatiivse testitulemuse kohta, kuid seda ei saa pidada niivõrd koormavaks kohustuseks, et see võiks tingida kokkusaamisel osalemise võimatuse. Seega on taotlejal võimalik oma lähedastega siiski kohtuda ning sotsiaalsete sidemete katkemist vältida.
17. Pikaajalistele kokkusaamistele seatud piirangute proportsionaalsus on kaheldav. On arusaadav, et vangla peab veenduma vangla külastajate nakkusohutuses, kuid seda on lisaks vaktsineerimiskuuri läbimise ja COVID-19 haiguse läbi põdemise tõendamisele võimalik tagada ka COVID-19 negatiivse testitulemuse esitamise kohustusega. Praegu on pikaajalisele kokkusaamisele võimalik tulla negatiivse testitulemusega üksnes siis, kui isik esitab ka arstitõendi, millest nähtuvalt ei ole vaktsineerimine tervise tõttu lubatav ning ilma vastava tõendita negatiivse testitulemusega kokkusaamisele tulla ei lubata. Vangla selgitab vaidlusaluses käskkirjas, et kuivõrd haigusel on peiteperiood, siis ei taga negatiivne testitulemus, et isik tegelikult ei ole nakatunud. Samas on üldteada, et ka vaktsineeritud isikud võivad COVID-19 haigusesse nakatuda ning haigust edasi kanda. Arvestades tuleb ka seda, et väljaspool vanglat võimaldatakse erinevaid asutusi (avalikud spordiklubid, saunad, spaad, veekeskused, teatrid, toitlustusettevõtted, koolitusasutused jne) külastada nii vaktsineerituse, läbipõdemise kui ka varasemalt tehtud negatiivse testitulemuse COVID tõendi esitamisel. Kohtule ei ole vangla käskkirja põhjendustest selgelt äratuntav, millised erisused vanglas õigustavad eeltoodut arvestades veelgi rangema piirangu – arstitõendi esitamise kohustus – seadmist pikaajalisele kokkusaamisele. Seega on kohtul kahtlus, kas pikaajaliste kokkusaamiste selliselt piiramine on lõppkokkuvõttes põhjendatud ja proportsionaalsuse põhimõttele vastav.
18. Kohus ei pea käesoleval juhul siiski põhjendatuks taotleja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel selles osas põhivaidlust ette ära otsustada ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Taotlejal ei esine sellist ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust, mis prevaleeriks puudutatud isikute õiguste ja olulise avaliku huvi ees (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
19. septembri
20. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Tungiva esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist kinnitab asjaolu, et vangla
21. septembri
22. a seisukohast nähtuvalt on taotleja viimati esitanud taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks
23. a aprillis, mil kokkusaamine jäi külalise hilinemise tõttu ära, ning taotlusi pikaajaliseks kokkusaamiseks ei ole taotleja esitanud. Seetõttu ei ole selge, kui olulises ulatuses vaidlusalune käskkiri taotlejat tegelikult üldse negatiivselt mõjutab ning kas piirangute leevendamisel taotlejal täiendavaid kokkusaamisi toimuks või mitte.
24. Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine praegusel ajahetkel vastuolus ka avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega. Vanglateenistus peab võtma kasutusele tõhusad meetmed, mis aitavad kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Seetõttu on vajalik takistada võimalike nakkust kandvate isikute vanglasse sisenemine. Juba üksiku nakatunud isiku vanglasse sattumine võib vallandada viirusepuhangu. Igal üksikul kinnipeetaval on õigustatud ootus, et tema elu ja tervis on parimal moel kaitstud ning igal vanglateenistujal huvi töötada maksimaalselt ohututes tingimustes. Vanglas viibivate isikute elu ja tervis kaaluvad õigushüvena üles lähedaste ja pereliikmetega kokkusaamistele seatud piirangutest tingitud ebamugavused ning esialgse õiguskaitse korras piirangute kehtivuse peatamine taotleja 4 3-21-2062 soovitud ulatuses ei ole seetõttu põhjendatud. Taotleja õigused ei ole käesoleval hetkel sedavõrd intensiivselt riivatud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks õigustatud.
25. Eelnevat arvestades jätab kohus Vjatšeslav Koguti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5