Obsah (6)

§ 62§ 112§ 110§ 249§ 251§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1899 Määruse kuupäev 19. august 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi XXX esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 16. augusti 2021. a käskkirja nr 2-2

) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. 6. Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. XXX on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde

§ 62lg 2 alusel väljavõtte XXX vabakasutuskontost ajavahemiku 16.

aprill kuni

1. august
2. a kohta.
3. Kuna XXX vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o
4. aprill –
5. august 2021) nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 15 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada XXX

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 2 8.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt on XXX Tartu Vangla
2. augusti
3. a käskkirjale nr 2-21/1-2/159 esitanud vaide, mis on Tartu Vanglas registreeritud
4. augustil 2021 nr-ga 1-11/240-1 ja kohtule arusaadavalt veel vangla menetluses. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks. 10.

§ 251

lg 1 p 1 alusel võib esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Kohtu hinnangul soovib taotleja vaidlustatud käskkirja täitmise peatamist.

1. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
4. Arvestades, et vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt paigutati alates
5. augustist 2021 XXX eraldatud lukustatud kambrisse, tal keelati kehakultuuriga tegelemine ning piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, samuti võttes arvesse taotleja selgitusi, mille kohaselt kaotas ta võimaluse helistada igapäevaselt oma perekonnale, on taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamise nõudes, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piiranguid olematuks.
6. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul järgmisena kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
7. Kohus on seisukohal, et asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebust antud menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks. Arvestades taotleja põhjendusi, mille kohaselt oli tal konflikt üksnes kahe konkreetse kinnipeetavaga ning kaebaja sõnutsi tal varasemalt teiste kinnipeetavate ega ametnikega sarnaseid olukordi esinenud ei ole, ei ole kaebuse perspektiiv välistatud. Asjaolud, kas kaebaja poolt toodud väidetel on alust ja kas vangla kohaldas täiendavaid julgeolekuabinõusid õiguspäraselt, lahendatakse käskkirja üle peetava vaidluse tulemusena.
8. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14 p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. VangS § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole 3 oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist.
9. Kohtu hinnangul ei ole taotleja suhtes kohalduvad piirangud oma ulatuselt ja mõjult sellised, mis õigustaksid määruse punktis 15 toodut arvestades esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vaatamata sellele, et varasemalt sai taotleja igapäevaselt helistada oma perekonnale, on Tartu Vangla kodukorra p-st 13.8.1 tulenevalt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal taotlejale siiski tagatud telefoni kasutamise võimalus vähemalt üks kord nädalas, s.t taotlejal on säilitatud võimalus kontakteeruda oma perekonnaga. Lisaks ei esine Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli ja psühhiaater S. Kail selgitustest, samuti kohtule esitatud XXX tervisekaardist nähtuvalt XXXl vastunäidustusi üksikvangistuses viibimiseks. Kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel peaks XXX terviseseisund muutuma halvemuse poole, on tal jätkuvalt võimalik pöörduda vastava terviseprobleemi tekkimisel tervishoiutöötaja poole.
10. VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. VangS § 69 lg 1 lubab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Vaidlusalusest käskkirjast ilmneb, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on tingitud vajadusest kaitsta vangla julgeolekut, teisi kinnipeetavaid ja ka kinnipeetavat ennast, kuna
11. augustil 2021 toimunud konflikti käigus, milles osales mh XXX, kasutasid kinnipeetavad üksteise suhtes füüsilist vägivalda, põhjustades teineteisele erinevaid kehavigastusi. Vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus on kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive. Kui taotleja enam endast ohtu ei kujuta, siis on vanglal kohustus meetmete kohaldamine lõpetada. Seda, kas isik võib olla ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal. Taotleja ohtlikkust ei välista tema väide, et taotlejal oli konflikt üksnes kahe konkreetse kinnipeetavaga ning teiste kinnipeetavate ja ametnike suhtes ei ole mingeid situatsioone olnud.
12. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
13. Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus muuhulgas avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 4