2-21-11535/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril
2. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-21-11535 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 14 korteriühistu avaldus M. M. vastu võlgnevuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 14 korteriühistu (registrikood 80397454, aadress: Aruserva tn 14-5, 30722 Kohtla-Järve, e-post: Natalia_aleksandrova@inbox.ru) Avaldaja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov (Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, epost: fedotoff@hot.ee, tel +372 3362 228) Puudutatud isik: M. M. (isikukood xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx, tel xxx, xxx) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 14 korteriühistu avaldus.
4. Välja mõista M. M.lt Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 14 korteriühistu kasuks võlgnevus 6819 (kuus tuhat kaheksasada üheksateist) eurot 14 senti.
5. Menetluskulud jätta asjast puudutatud isiku M. M. kanda. 3.1 Välja mõista M. M.lt Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 14 menetluskulude katteks 200 (kakssada) eurot. korteriühistu kasuks 1 3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
6. Kohtla-Järve linn, Aruserva tn 14 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse M. M. vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus võttis 22.07.2021.a. määrusega avalduse menetlusse ning andis M. M.le tähtaja avaldusele oma seisukohtade esitamiseks.
7. Avalduse kohaselt on M. M. Kohtla-Järve linnas, Aruserva 14 korterelamus korteri nr x omanik. Aruserva tn 14 elamu korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub maja hooldustasu ja küte. Maja hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Küte on seotud kommunaalteenuste tarbimisega. Arvestamise aluseks on korteri pind ja kehtivad kommunaalteenuste tariifid. Osutatud teenuste (hooldus ja kommunaalteenuste) eest ajavahemikul 01.06.2016 - 30.06.2021 on asjast puudatud isik jätnud korteriühistule tasumata 3939,23 eurot. Korteriühistu palub M. M.lt välja mõista: põhivõlg 3939,23 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 2879,91 eurot; menetluskulud 200 eurot (millest 50 eurot riigilõiv ja 150 eurot õigusabikulu) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8. M. M.le saatis kohus avalduse koos lisadega aadressil xxx. M. M. sai kohtudokumendid isiklikult kätte 15.09.2021.a. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus rahuldab avalduse.
10. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
11. Avaldaja tugineb asjaolule, et korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. 2 Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on M. M. Kohtla-Järve linnas, Aruserva 14-x omanik (registriosa nr xxx).
12. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
13. Arvestades võlgnevuse kujunemise aega (alates juuni 2016), on avaldus põhjendatud ka kuni 31.12.2017.a. kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 151, § 7 lg 4 alusel. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriomanikule esitatud kinnistusraamatu väljatrüki, registrikaardi, põhikirja, tõendid võla kohta, arved, korteriomanike üldkoosoleku otsused, raamatupidamisdokumendid. Avaldaja esitatu kohaselt on puudutatud isiku põhivõlg ajavahemiku 01.10.2016 – 30.06.2021 eest 3939,23 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Avaldaja on arvestanud viivist kuni 30.06.2021.a 0,07% tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Perioodil 01.10.2016-30.06.2021 on sissenõutavaks muutunud viivis 2879,91 eurot. M. M. kohtule vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tasuda. Kuivõrd puudutatud isik vastuväiteid esitanud ei ole, loeb kohus, et ta on avalduses toodud asjaolud omaks võtnud. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.
14. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse. Menetluskulude jaotus
15. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 3 Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 150 eurot, kokku 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus M. M.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 200 eurot.
16. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 4