1-20-7131/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7131 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Orvo Kullile täiendava kohustuse määramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Christina Jõesaar Süüdimõistetu Orvo Kull isikukood: 37207256522; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel Orvo Kullile katseajaks täiendav kohustus registreerida end hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 04.11.
3. a otsusega tunnistati Orvo Kull süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning teda karistati 1-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et O. Kullil tuleb ära kanda veel 11 kuud ja 28 päeva vangistust. O. Kull pidi kohe ära kandma 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 11 kuud vangistust täitmisele pööramata juhul, kui O. Kull ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui O. Kull täidab KarS § 75 lg 4 alusel talle pandud kohustust registreerida end pärast kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemist kriminaalhooldusametniku määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbida meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenus. Kohtuotsus jõustus 20.11.
4. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 04.11.2020 ja lõpeb 04.11.
5. 1
6. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 17.09.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek määrata O. Kullile katseajaks täiendav kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, sest O. Kull rikkus 25.08.2021 ja 26.08.2021 alkoholi tarvitamise keeldu. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
7. O. Kulli kriminaalhooldus algas 20.11.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 30.11.
8. Sel kohtumisel selgitati O. Kullile käitumiskontrolli nõudeid, kohtu määratud kohustusi ja nende rikkumise võimalikke tagajärgi. O. Kull on täitnud nõuetekohaselt registreerimiskohustust, registreeris end tähtaegselt riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“, mille raames läbis esmase hindamise teenuse, ning läbis 04.-18.06.2021 ka sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“. Ta töötab ametlikult xx-xxxxxxxxxxxxx betoneerijana. 2.
9. O. Kull ilmus 07.12.2020 šokivangistust kandma alkoholi tarvitatuna, mistõttu koostas kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel tarvitas O. Kull alkoholi
10. ja 26.08.
11. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis O. Kull, et tarvitas 25.08.2021 alkoholi, sest oli tööl jala välja väänanud ja valu oli nii suur, et ta ei suutnud seda taluda. 26.08.2021 tarvitas ta alkoholi eelmisel päeval alkoholi tarvitamise kontrollimise tulemusel tekkinud närvipinge tõttu. O. Kull nõustub seoses alkoholi tarvitamisega psühhiaatri poole pöörduma ja ravivajaduse ilmnemisel ravile alluma. 2.
12. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb O. Kullile määrata täiendav kohustus alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile. Kuigi O. Kull on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, võiks talle anda võimaluse positiivsete muutuste tegemiseks. O. Kull kahetseb tehtut ja on ilmutanud motivatsiooni alkoholi tarvitamisest vabanemiseks, mida kinnitab asjaolu, et ta andis nõusoleku pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja alluda ravivajaduse ilmnemisel ravile. Ravikohustuse määramine on vajalik edasiste rikkumiste vältimiseks ja hoolduskavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kohtu seisukoht
13. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
14. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul ja olukorras, kus kriminaalhooldusametnik taotleb katseajaks täiendava kohustuse määramist.
15. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud 25.08.
16. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 16:08 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lähedal indikaatorvahendiga O. Kulli joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja O. Kulli ühes liitris väljahingatavas õhus 2 oli 0,908 milligrammi alkoholi. Samuti tuli O. Kulli suust alkoholilõhna, tema silmad punetasid, pupillid olid suured, reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane, kõnnak oli taaruv ja ta värises (tl 8-8 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis O. Kull, et ta tarvitas alkoholi, sest oli eelnevalt jala välja väänanud ja valu oli nii suur, et ta ei suutnud seda taluda (tl 5 pöördel).
17. Kohtu hinnangul ei õigusta jalavalu alkoholi tarvitamise keelu eiramist, mistõttu polnud O. Kullil 25.08.2021 KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustuse rikkumiseks mõjuvat põhjust. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on oma elu korraldamisel kohustus valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis on kooskõlas talle pandud kohustuste ja piirangutega. Olukorras, kus süüdimõistetul on tugev jalavalu, tuleb selle leevendamiseks kasutada alkoholivabasid vahendeid.
18. Lisaks nähtub erakorralisele ettekandele lisatud 26.08.
19. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist, et samal päeval kell 16:22 kontrolliti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures taas indikaatorvahendiga O. Kulli joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja O. Kulli ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,088 milligrammi alkoholi. Samuti tuli O. Kulli suust alkoholilõhna, tema silmad punetasid, pupillid olid suured, reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane, tasakaal ja koordinatsioon olid kergelt häiritud ning ta värises (tl 9-9 pöördel). Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis O. Kull, et ta tarvitas alkoholi eelmise päeva kontrolli tõttu, sest tal tekkis suur närvipinge (tl 6).
20. Kohtu arvates ei õigusta närvipinge alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Seega rikkus O. Kull talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks pandud kohustust ka 26.08.
21. Kuna O. Kull teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitada, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
22. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on O. Kulli kriminaalhooldus kestnud peaaegu 11 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. O. Kull ilmus 07.12.2020 (s.o 1 nädal pärast kriminaalhooldusametnikuga esimest kohtumist) šokivangistust kandma alkoholi tarvitatuna, mistõttu koostas kriminaalhooldusametnik 04.01.2021 kirjaliku hoiatuse (tl 7 pöördel). Praeguses asjas selgus, et seejärel rikkus O. Kull alkoholi tarvitamise keeldu kahel järjestikusel päeval
23. ja 26.08.2021 (s.o peaaegu 9 kuud pärast kriminaalhooldusametniku hoiatust).
24. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et O. Kull on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu 3 korda, kusjuures esimese ja teise rikkumise vahele jäi peaaegu 9 kuud. Suur alkoholikogus O. Kulli organismis (0,908 mg/l ja 1,088 mg/l) kahel järjestikusel päeval näitab, et tõenäoliselt O. Kull kuritarvitab alkoholi. Arvestades esimese ja teise rikkumise vahele jäänud ajavahemikku, suudab O. Kull samas hoiduda alkoholi tarvitamisest, kui ta tahab olla kaine ja kui ta tegeleb oma alkoholiprobleemiga. Lisaks on O. Kull on täitnud korrektselt kõiki muid kohustusi. Ta on ilmunud õigeaegselt kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, osales tähtaegselt riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusel ning läbis 04.-18.06.2021 sotsiaalprogrammi „Liiklusohutusprogramm“. O. Kull töötab ametlikult xx-xxxxxxxxxxxxx. Ta andis 08.09.2021 nõusoleku pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel täitma raviskeemi.
25. Lähtudes ülal toodust, nõustub kohus, et praeguses asjas on põhjendanud panna O. Kullile katseajaks täiendav kohustus seoses alkoholismi vastase raviga. Ülejäänud kohustuste nõuetekohane korrektne täitmine ja psühhiaatri poole pöördumisega nõustumine pärast kaht 3 viimast alkoholi tarvitamise keelu rikkumist näitavad, et O. Kull soovib katseaja edukalt läbida ja on motiveeritud selle nimel oma alkoholi tarvitamist muutma. Samuti soostub ta pöörduma kõrvalise abi poole. Kohtu arvates tuleb KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel määrata O. Kullile katseajaks täiendav kohustus registreerida end hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel alluma määratud ravile. Psühhiaatri poole pöördumine ja ettenähtud ravile allumine aitavad ära hoida võimalikke uusi tagasilangusi ja toetavad O. Kulli püüdlusi katseaeg edukalt läbida. Juhul, kui O. Kull ei pöördu ravivajaduse hindamiseks psühhiaatri vastuvõtule või ei allu mis tahes mittemeditsiinilistel põhjustel määratud ravile, loetakse need asjaolud KarS § 75 lg 2 p-s 5 sätestatud ravile allumise kohustuse rikkumiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4