Obsah (6)

§ 146§ 143§ 144§ 147§ 154§ 160

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Vaheotsus lõppotsusena Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29. september 2021 Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-16-120921 PlusPlus Capital

§ 146

lgle 1, et tsiviilasjas esitatud nõuded on aegunud ning esitas sellesisulise vastuväite.

§ 146lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Hagiavalduse lisadest nähtub, et arved pärinevad aastatest 2005 kuni 2010, mis olid kõik hagi esitamise ajaks 23.12.2016 aegunud. Seetõttu tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.

1. Kostja esitas 02.09.2021 taotluse vaheotsuse tegemiseks (tl 117-118p). Kostja märkis, et 01.07.2021 rahuldas Tartu Maakohus kostja kaja, taastas menetluse ning määras hagejale tähtaja 14 päeva kajas esitatud aegumise vastuväitele seisukoha esitamiseks. Hageja täiendavaid seisukohti ei esitanud, mistõttu esitas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks vastavalt TsMS § 449 lg-le
2. Kostja märkis, et on eelnevalt esitanud hagiavaldusele vastuväited 26.05.2021 esitatud kajas.
3. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja (tl 119) ning taotles jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ja kohustada PlusPlus Capital Aktsiaseltsi hüvitama A. B.ile menetluskulud summas 604,80 eurot ning tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude 2 suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
4. Lisaks esitas kostja taotluse tagastada tasutud kautsjon summas 125 eurot vastavalt TsMS § 149 lg-le 5 Advokaadibüroo P&P OÜ pangakontole. HAGEJA SEISUKOHT VAHEOTSUSE TAOTLUSELE JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRJALE
5. Hageja märgib 15.09.2021 vastuses (tl 123-124), et arvestades asjaolu, et maakohus kaja rahuldamisel ja menetluse uuendamisel kohaldas ebaõigesti menetlus- ja materiaalõiguse norme ning ei hinnanud kaja rahuldamisel hageja poolt kohtule 25.06.2021 esitatud tõendeid, samuti jättis menetluse uuendamise määrusega hageja ilma kaebeõigusest, siis puuduvad hagejal võimalused vaheotsuse tegemise taotlusele vastu vaielda menetlusökonoomiast lähtuvalt. On selge, et kui lähtuda menetluses 3-aastasest aegumistähtajast, siis on nõue esitatud kohtusse peale kolme aasta möödumist. Samas kui võtta arvesse, et kostja on teadlikult hoidunud kohustuse täitmisest kõrvale, on varjanud ennast võlausaldajate eest, kostjale ei ole õnnestunud eelnimetatud põhjustel menetluse kestel hagimaterjale isiklikult kätte toimetada ning ka kaja menetluses on kostja vastu vaielnud kohtuotsusest teadasaamise asjaoludele, siis tuleks aegumise puhul kohaldada

§ 146lg 4 kohaldatavat aegumistähtaega.

Sisuliselt peitis kostja ennast välisriiki, jättes Eesti Vabariigis tahtlikult oma kohustused täitmata.

1. Kostja menetluskulude osas märgib hageja, et hageja hinnangul on kostja kulutused lepingulisele esindajale lepingulisel esindajal töö tegemiseks kulunud ajakulu osas tugevalt ülepaisutatud. Juhul, kui kohus rahuldab kostja taotluse ning jätab hagiavalduse rahuldamata, siis tuleb kostja menetluskulude taotlus jätta rahuldamata kui ülepaisutatud ning mittevajalikud menetluskulud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
3. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul vaheotsuse tegemine põhjendatud ning seega käsitleb alljärgnevalt üksnes nõude aegumise taotlust, hinnates vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes vastava taotluse raamides.
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143

kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 144

kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. 14. Riigikohus on selgitanud, et erinevate nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad

-i sätted (vt RKTKo 12.11.2008 nr 3-2-1-95-08, p 11).

§ 147

lg 6 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 154

järgi korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on 3 nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 15. Käesoleval juhul kohaldub teenuste osutamise lepingu alusel esitatud arvete osas aegumisele

§ 147lg 3 koostoimes lg-ga 1, st 2009.a.

esitatud arvete puhul algas nõude aegumistähtaeg 01.01.2010 kell 00:00 ja 2010.a.esitatud arvete puhul 01.01.2011 kell 00:00. Järelmaksuga müügilepingu puhul on tegemist korduvate kohustuse täitmise nõudega

§ 154

tähenduses ja ka nende nõuete aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

§ 160

lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 16.09.2016, vastav on võrdsustatud hagi esitamisega. Selleks ajaks oli möödunud kolmeaastane aegumistähtaeg kõigi hagiavaldusele lisatud arvete osas, mistõttu on põhjendatud kostja taotlus aegumise kohaldamiseks. Kohus ei nõustu hagejaga, et käesoleval juhul tuleks kohaldada

§ 146

lg-t 4, mis sätestab, et mh tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 16.12.2009 nr 3-2-1-79-09, p 11), et kohustuse tahtliku rikkumisega

§ 146

lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades

§ 146lg 4 kohaldamiseks piisav.

Kohtuni ei ole käesoleval juhul toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud

§ 146lg-le 4 osundamine. 16. Kohus jätab eeltoodule põhjendustel hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD 17. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

1. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on mh menetlusosalist menetluses esindav advokaat. Kohtul tuleb õigusabikulude kindlaksmääramisel hinnata nende kulude sisulist põhjendatust ja vajalikkust.
2. Kostja lepinguline esindaja on 02.09.2021 esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostja kandnud õigusabikulusid kokku 604,80 eurot (sh km), mis hageja vastuväidete kohaselt on ülepaisutatud. Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjas märkinud oma tunnitasu suuruseks 168 eurot (sh km), ajakuluks kokku 3 h 36 minutit, millest kirjalike menetlusdokumentide koostamine hõlmab 2 h ja 45 minutit ning ülejäänud aeg on kulunud suhtlusele kohtuga, menetlusdokumentide vastuvõtmisele ja tutvumisele ning kliendiga toimunud suhtlusele. Kohtu hinnangul ei ole vandeadvokaadi avaldatud tunnihind ebamõistlik ning vastab kõrgelt kvalifitseeritud õigusabispetsialisti turuhindadele (RKTKm 27.11.2019 nr 2-18-10073, p 22). Kohtu hinnangul ei ole ka eelnimetatud kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingud ebamõistlikud või ülepaisutatud ning on olnud sisuliselt põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb kostja esindaja õigusabikulud summas 604,80 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõista.
3. TsMS § 177 lg 2 järgi märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 4 tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kostja on vastava taotluse esitanud, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. KAUTSJONI TAGASTAMINE
4. Kohus on rahuldanud kostja poolt tagaseljaotsusele esitatud kaja ning taastanud tsiviilasja menetluse 01.07.2021 määrusega. TsMS § 149 lg 5 järgi tagastatakse mh kaja täieliku rahuldamise korral kautsjon kohtumääruse alusel. Seega tuleb kostja tasutud kautsjon summas 125 eurot tagastada kostja poolt nimetatud isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5