KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-21-9058 Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2021, Pärnu Tsiviilasi A. I. hagi

§ 661

lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. I. hagi O. I. ja A. I. vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks.
2. 28.10.2021 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud, hageja lepingulise esindaja Annika Murulaidi ning kostjate lepingulise esindaja Marika Kutseri poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu. Pooled on jõudnud kokkuleppele hageja elatise võlgnevuse suuruses kostjate ees, selle tasumise korras ja tähtajas ning elatise võla sissenõudmiseks algatatud täitemenetluste, milles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja käesoleva hagiga taotles, kostjate poolt lõpetamises. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. 3.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Elatise võlgnevuse summa suuruse kokkuleppimine ja summa tasumise ajatamine ei kahjusta ka alaealiste laste huve. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

1. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised 2

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud, vaid on kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 7. Hageja taotleb tema poolt menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. 8. Hageja eest on A. Murulaid tasunud selles asjas riigilõivu 30.04.2021 summas 525,00 eurot ja 10.06.2021 summas 450,00 eurot, seega kokku 975,00 eurot. Hageja on esitanud kaks nõuet: täitemenetluse nr 176/2021/1058 lubamatuks tunnistamise nõue ja täitemenetluse nr 176/2021/1059 lubamatuks tunnistamise nõue. Mõlema nõude puhul on tsiviilasja hind (hagihind)

§ 132lg 5 kohaselt 6000,00 eurot.

Tegemist ei ole nõuetega, mida tsiviilasja hinna määramisel (ja sellelt riigilõivu arvestamisel) saaks liita. Tsiviilasja hinnaga 6000 eurot hagi esitamisel nõutav riigilõiv on riigilõivu seaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt 425,00 eurot, kahe nõude kohta kokku seega 850,00 eurot. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tagastab kohus

§ 150lg 2 p 1 alusel hagejale sellest summast poole, s.o 425,00 eurot.

1. Hageja taotles ka hagi tagamise korras kahe täitemenetluse peatamist. Kahe hagi tagamise taotluselt on riigilõiv kokku 100,00 eurot (ühe taotluse riigilõiv 50,00 eurot). Kohus leiab, et hagi tagamise riigilõiv ei kuulu tagastamisele, sest kohus on hagi tagamise taotlused juba lahendanud ehk teinud toimingu, mille eest riigilõiv tasuti.
2. Eeltoodust tuleneb, et hageja pidi kahe kostja vastu kahe eraldi nõudega hagiavalduse ja hagi tagamise avalduste esitamise eest tasuma kokku riigilõivu 950,00 eurot. Riigilõivu on kokku tasutud 975 eurot, seega on riigilõivu makstud 25,00 eurot nõutavast rohkem, kohus tagastab enamtasutud riigilõivu

§ 150lg 1 p 1 alusel.

Kokku tuleb hagejale seega tagastada 450,00 eurot (425 + 25). Kohus kannab tagastatava riigilõivu hageja taotluses nimetatud arvelduskontole. 11.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466

lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 3