lg 2 p 8, 9 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kaitsja OLEG NIZAMOV, isikukood: 37705220228; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx; elukoht enne kinnipidamist: xxx (käesoleval hetkel viibib xxx); kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 21.11.2016.a otsuse alusel nr 1-16-8662. KrMS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 21.09.2020.a. Tõkend vahistamine kohaldatud alates 23.09.2020.a. Vahi all pidamise tähtaega on pikendatud 17.11.2020.a määrusega. 18.01.2021.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend vahistamine Oleg Nizamovi suhtes muutmata. Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Mõista Oleg Nizamov õigeks 24.07.2020.a episoodis seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega. Süüdi tunnistada Oleg Nizamov
lg 2 p 8, 9 järgi (20.08.2020.a, 25.08.2020.a, 11.09.2020.a ja 21.09.2020.a episoodides) ning karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud ja 17 (seitseteist) päeva.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 21.11.2016.a otsusega nr 1-168662 mõistetud rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 10 eurot), s.o summas 2000 eurot ning liitkaristuseks Oleg Nizamovile mõista vangistus 9 kuud, 17 päeva ja rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, s.o summas 2000 eurot. Rahalisest karistusest arvata
lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (05.09.2016.a – 06.09.2016.a), mis vastab 6 rahalise karistuse päevamäärale, seega kandmisele kuuluv rahaline karistus on 194 päevamäära, s.o summas 1940 eurot.
lg 2 alusel jätta Oleg Nizamovile mõistetud rahaline karistus summas 1940 eurot iseseisvaks täitmiseks.
lg 1 alusel arvata reaalse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Oleg Nizamovi kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 21.09.2020.a. Seega on kohtuotsuse kuulutamise seisuga mõistetud 9 kuu ja 17 – päevane vangistus kantud. Oleg Nizamovi suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada ning vabastada Oleg Nizamov vahi alt kohtusaalis. Asitõendid: • CD ja DVD-plaadid (20.08.2020.a, 25.08.2020.a, 11.09.2020.a ja 21.09.2020.a videosalvestistega) – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Tsiviilhagid: • • VÕS § 127 lg 1, 4; VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel rahuldada kannatanu P P AS poolt esitatud tsiviilhagi ning mõista Oleg Nizamovilt kannatanu P P AS kasuks välja tsiviilhagi summas 69,90 eurot. Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu P P AS arveldusarvele nr xxx, Swedbank AS. KrMS § 310 lg 1 alusel jätta kannatanu T B B OÜ poolt esitatud tsiviilhagi summas 597 eurot – rahuldamata. Menetluskulud: Välja mõista Oleg Nizamovilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3 alusel sundraha summas 876 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasud kokku summas 1924,20 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 2800,20 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 233,35 eurot. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). 2 Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi kulud summas 1140 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 64,80 eurot – jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 08.09.2021.a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Oleg Nizamovit selles, et tema isikuna, kes on varasemalt toime pannud vargusi ja karistatud Harju Maakohtu 21.11.2016.a otsusega nr 1-16-8662
lg 2 p 4, 7 järgi (tegu 31.08.2016.a) ning korduvalt väärteokorras
lg 1 järgi (teod 20.02.2020.a, 29.02.2020.a ja 12.07.2020.a), uuesti tahtlikult ja süstemaatiliselt 24.07.2020.a kella 04:00 paiku, viibides xxx asuvas trammipeatuses Telliskivi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil magava kannatanu K P pükste taskust viimasele kuulunud mobiiltelefoni Xiaomi Redmi 8 väärtusega 130 eurot koos selles oleva SIM-kaardiga ja silikoonist tagakaanega väärtusega 2 eurot. Tagakaane külge oli kleebitud väärtuseta silikoonist dokumenditasku logoga Al Capone, milles asusid järgmised esemed: 1) AS-i LHV Pank poolt K P nimele välja antud pangakaart; 2) Swedbank AS-i poolt K P nimele välja antud pangakaart; 3) K P nimele välja antud Eesti Vabariigi isikutunnistus; 4) Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi sõidukaart; 5) sularaha kokku summas 140 eurot (rahakupüürid: 2 x 50 eurot; 2 x 20 eurot). Oleg Nizamov kasutas varastatud AS LHV poolt väljastatud K. P pangakaarti ja tasus viipemaksetega järgmistest kohtadest ostetud kaupade eest kokku summas 48 eurot: 1) 24.07.2020.a kell 04:42 söögikohas xxx, xxx, xxx summas 9 €; 2) 24.07.2020.a kell 04:42 söögikoht xxx, xxx, xxx summas 13 €; 3) 24.07.2020.a kell 04:47 kaupluses xxx, xxx, xxx summas 9 €; 4) 24.07.2020.a kell 05:26 teenindusjaamas xxx, xxx, xxx summas 8 €; 5) 24.07.2020.a kell 05:27 teenindusjaamas xxx, xxx, xxx summas 9 €. Isikut kahtlustatavana kinni ei peetud ja esemed ning raha on kannatanule K Ple tagastamata. Oleg Nizamov tekitas K Ple varalist kahju kokku summas 320 eurot. Samuti Oleg Nizamov 20.08.2020.a kella 04:00 paiku sisenes lukustamata ukse avamise teel xxx, xxx asuvasse T B B OÜ-le kuuluvasse suletud baari B B ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil endaga kaasa järgmised esemed: 3 1) kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi kujutava raamitud foto/pildi; 2) avamata purgi marineeritud õunu Brover, maht 425 ml, maksumusega 20 eurot; 3) avatud pudeli konjakit Janneau VSOP, maht 70 cl, maksumusega 139,50 eurot; 4) avamata pudeli konjakit Bon Otard XO Gold, maht 70 cl, maksumusega 437,50 eurot. Isikut kahtlustatavana kinni ei peetud ja esemed on nende omanikule tagastamata, v.a avatud ja rikutud purk marineeritud õunu Brover, mille süüdistatav jättis sündmuskohale. Oleg Nizamov tekitas T B B OÜ-le varalise kahju kokku summas 597 eurot. Samuti Oleg Nizamov 25.08.2020.a kella 14:12 paiku, viibides xxx hoone I korrusel asuva AS-i T D F kaupluse O müügisaalis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kassaleti alusest sahtlist Ü I kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy SM-A405FN/DS väärtusega 180 eurot koos mobiiltelefonis oleva SIM-kaardiga. Mobiiltelefon asus kunstnahast raamatu tüüpi kaante Celly vahel, mille väärtus on 10 eurot. Samuti asusid nimetatud kaante vahel Ü Iile kuuluvad väärtuseta kaupluse ostutšekk ja 6 märkmepaberit. Isikut kahtlustatavana kinni ei peetud. Oleg Nizamov tekitas vargusega Ü Iile varalise kahju kokku summas 190 eurot. Varastatud esemed leiti Oleg Nizamovi valdusest tema 21.09.2020.a kahtlustatavana kinnipidamisel ja on tagastatud omanikule (kannatanu Ü I) 09.11.2020.a. Samuti Oleg Nizamov 11.09.2020.a kell 09:26 aadressil xxx asuvas K P kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis AS P Pile kuuluvat kaupa, s.o meeste bokserid 3-pack maksumusega 49,95 eurot ja trimmeri maksumusega 19,95 eurot, eemaldas need pakenditest ja peitis endale pükstesse ning möödus kassadest jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 69,90 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel kuna pärast kassadest möödumist oli ta kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on tagastatud rikutud kujul kauplusele. Samuti Oleg Nizamov 21.09.2020.a kella 11:30 paiku aadressil xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas K C kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa – 1 kanawrapi Caesar maksumusega 2,99 eurot ja 1 pudeli vitamiinijooki Vitamineral Water Power maksumusega 1,09 eurot ehk kokku kaupa väärtuses 4,08 eurot ning seejärel möödus kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist oli ta kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on tagastatud rikkumata kauplusele. Seega süüdistuse kohaselt pani Oleg Nizamov oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja sissetungimisega, s.o
19.05.2021.a kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest Oleg Nizamovi vastu 24.07.2020.a episoodis seoses tõendite ebapiisavusega. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Oleg Nizamov tunnistas end süüdistuses etteheidetud tegudes süüdi, andes kohtuliku uurimise käigus ka ütlusi, mida kohus tõendite analüüsil kajastab. Esitatud tsiviilhagidega O. Nizamov ei nõustunud. Viimase sõna korras märkis süüdistatav, et kahetseb kuritegusid ja palub kohaldada aegunud toiduainete varguse osas
. Mobiiltelefoni varguse osas aga
Sissetungimist palub mitte arvestada, kuna baaris põles öine valgustus. Kui seal mingil hetkel kedagi ei viibinud, siis see ei tähenda, et tema eraomandisse sisse tungis. Kaitsja O. Nizamovile esitatud süüdistust ei vaidlustanud, kuid leidis, et tsiviilhagid ei ole põhjendatud ja palus jätta need rahuldamata. Kohtulike vaidluste käigus märkis kaitsja, et Oleg Nizamov on oma süüd tunnistanud ja toimepandud tegusid kahetsenud, Oleg Nizamovi süü on väike. 4 Kaitsja hinnangul on vahi all oldud aeg isiku karistuseks piisav ja Oleg Nizamov tuleks vabastada karistuse kandmiselt kohtusaalis. Kannatanu T B B OÜ esindaja A T jäi kohtuistungil esitatud tsiviilhagi juurde. Samuti on tsiviilhagi juurde jäänud P P AS esindaja Ü K (kohtu köide I, lk 160). Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde, seda 20.08.2020.a, 25.08.2020.a, 11.09.2020.a ning 21.09.2020.a episoodide osas. 24.07.2020.a episoodis prokurör loobus süüdistusest seoses asjaoluga, et tõendid on 24.07.2020.a toimepandud süüteos ebapiisavad. Kohtulike vaidluste käigus leidis prokurör, et Oleg Nizamovi süü on tõendamist leidnud, avades kohtus uuritud tõendite analüüsi läbi oma nägemuse ning oli seisukohal, et tegude subjektiivsest küljest rääkides saavad teod olla toime pandud vaid kavatsetusega. Prokurör palus Oleg Nizamovi süüdi tunnistada
lg 2 p 8, 9 järgi ning karistada teda 9-kuulise vangistusega.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 21.11.2016.a otsusega nr 1-16-8662 mõistetud karistusega.
lg 1 kohaselt lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 21.09.2020.a. Samuti palus prokurör välja mõista menetluskulud, s.o kaitsjatasud kohtueelses menetluses 526,80 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkinud kulud, samuti ekspertiisitasu 1140 eurot ning sundraha 876 eurot. Prokuröri hinnangul võib menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul. CD-plaadid salvestustega palus prokurör jätta kriminaalasja materjalide juurde. T B B OÜ hagi osas leidis prokurör, et nende jaemüügi hindades on kerge selgust saada, konjak Janneau VSOP maksab hetkel 40-60 eurot ning Bon Otard XO Gold umbes 130-170 eurot, alkoholiaktsiisi kõikumises kahtlust ei ole ning juurdehindlus on baari enda otsustada. Seega vaatamata sellele, et T B B OÜ tsiviilhagi juurde ei ole lisatud hindasid tõendavaid dokumente, toetas prokurör hagi rahuldamist, samuti leidis, et põhjendatud on P P AS tsiviilhagi. Kohtuliku uurimise käigus kuulati üle kannatanu T B B OÜ esindaja A T ning kannatanu Ü I, samuti tunnistajad J K, M S, V V ja süüdistatav Oleg Nizamov. Vastavalt Riigikohtu 26.05.2010.a kohtuotsuses nr 3-1-1-22-10 väljendatud seisukohale, ei nõua kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest tulenevalt KrMS § 312 p-d 1-3 ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud kohtuistungil ära süüdistatava Oleg Nizamovi, samuti prokuröri ja kaitsja seisukohad, kuulanud üle kannatanu ja kannatanu esindaja ning tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Oleg Nizamovile inkrimineeritud kuriteod (s.o 20.08.2020.a, 25.08.2020.a, 11.09.2020.a ning 21.09.2020.a episoodides) on tõendamist leidnud, nimelt selles, et tema 20.08.2020.a kella 04:00 paiku sisenes lukustamata ukse teel xxx asuvasse T B B OÜ-le kuuluvasse suletud baari B B ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil endaga kaasa järgmised esemed: 1) kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi kujutava raamitud foto/pildi; 2) avamata purgi marineeritud õunu Brover, maht 425 ml (mida tarbis mh sündmuskohal); 3) avatud pudeli konjakit Janneau VSOP, maht 70 cl ning 4) avamata pudeli konjakit Bon Otard XO Gold, maht 70 cl. Kuigi Oleg Nizamov tekitas süüdistuse kohaselt T B B OÜ-le varalise kahju kokku summas 597 eurot, jätab kohus esitatud tsiviilhagi nõude selles osas rahuldamata, mis aga ei tähenda, et O. Nizamov tuleks õigeks mõista. Kohus seda järgnevalt ka selgitab ning avab esmalt vaadeldavas episoodis uuritud tõendite sisu. 20.08.2020.a episoodis uuriti tõendina 27.10.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli (tõendite köide lk 3338) ning vaadeldi videofaile, mis pärinevad xxx maja küljes ja keldrikorrusel asuvast baarist 5 20.08.2020.a ajavahemikul 01:49-05:
ja
kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei tuvastanud antud kriminaalasjas, et kannatanu esindaja omaks süüdistatava suhtes vihavaenu, mis oleks takistanud tõepäraste ja objektiivsete ütluste andmist. Lisaks langevad A Ti ütlused kokku ka teiste antud episoodis uuritud kirjalike tõenditega, sh eelnevalt käsitletud asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle aluseks oleva videosalvestusega. Oleg Nizamov on 20.08.2020.a episoodis teo toimepanemist täielikult tunnistanud, nimelt seda, et käis T B B OÜ-s 20.08.2020.a umbes 03:00-04:00 vahelisel ajal. Baar oli lahti. Baaris viibis ta umbes 2 tundi, istus ja puhkas. Baaris jõi mingisugust konjakit 200-250 grammi paksust pudelist, mis oli avatud. Kohapeal sõi ka õunu. Kaasa võttis Boni pudeli, mida oli võimalik lihtsalt lahti teha. Pooliku paksu pudeli võttis kaasa, mille samal päeval jõi lõpuni. Teise pudeli kinkis inimesele, kellel on suur kollektsioon ning kes on Eestis kunstnik. Ütluste kohaselt võttis konjaki pudeli ja läks tüdrukule abieluettepanekut tegema. Vastates prokuröri küsimustele, selgitas Oleg Nizamov, et T B B OÜ-st kaasa võetud raamitud foto asub kalamajas, vanas mahajäetud majas, mille majanumbrit O. Nizamov ei tea, Väike-Patarei ja Suur-Patarei kandis ning on sinna ära peidetud. Kohtule esitati tõendite uurimise käigus 26.10.2020.a O. Nizamovi avaldus (tõendite köide lk 144), milles süüdistatav tunnistab puhtsüdamlikult üles, et käis 20.08.2020.a baaris, otsustas seal istuda. Kuulis baaris mingit juttu ja tema sai nii aru, et baarist võib võtta, mida vaja. Põrandal oli ka Elizabethi ja Philipi maal ning ta otsustas Elizabethi ja Philipiga koos juua. Baarist võttis kaasa konjakit ja maali. Konjaki saaks ilmselt tagastada. Analüüsides eeltoodud tõendeid kogumis, saab asuda seisukohale, et Oleg Nizamov sisenes 20.08.2020.a kella 04:00 paiku lukustamata ukse teel xxx asuvasse T B B OÜ-le kuuluvasse suletud baari B B ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil endaga kaasa kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi kujutava raamitud foto/pildi; avamata purgi marineeritud õunu Brover, maht 425 ml (mida tarbis sündmuskohal, samuti jättis rikutuna sündmuskohale); avatud pudeli konjakit Janneau VSOP, maht 70 cl ning avamata pudeli konjakit Bon Otard XO Gold, maht 70 cl. Oleg Nizamov on süüteo omaks võtnud ning seda kinnitavad lisaks süü omaksvõtule ka 27.10.2020.a asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritu, videosalvestus ja T B B OÜ esindaja A Ti ütlused, mis puudutavad O. Nizamovi tegevust sündmuskohal. Kuigi süüdistuse kohaselt tekitas Oleg Nizamov T B B OÜ-le varalise kahju kokku summas 597 eurot (purk marineeritud õunu Brover maksumusega 20 eurot, avatud pudel konjakit Janneau VSOP maksumusega 139,50 eurot ja avamata pudel konjakit Bon Otard XO Gold maksumusega 437,50 eurot), ei leidnud kohtus tõendamist, et O. Nizamov oma tegevusega kannatanule just sellistes summades kahju tekitas. Kuigi tsiviilhagi otsustust põhistab kohus kohtuotsuse lõpus, tuleb ära märkida, et kannatanu esindaja A. Ti selgitused kujunenud kahjusummade osas olid laialivalguvad, ega mõjunud kohtule veenvalt. Kannatanu esindaja märkis, et tsiviilhagis toodud kahjusummade näol on tegemist toodete sisseostuhindadega, millele on lisatud hinnakirja hind baaris, sama hinnaga poest osta ei saa, vaid tegemist on baari juurdehindlusega. Vastates kaitsjale lisas kannatanu esindaja, et tema hinnangul on õige tsiviilhagis näidata hindu, mis on baari saamata jäänud tulu. Kaitsja korduvatele küsimustele vastates A. T aga ei mäletanud, kas kannatanu üleüldse on uurijale/prokuratuurile tsiviilhagi põhistamiseks tõendeid esitanud või mitte. Hiljem siiski möönis, et ühtegi tõendit hindade kohta koos tsiviilhagiga esitatud ei ole. Vastates prokuröri täpsustavatele 7 küsimustele (kohus tsiteerib: „te ütlesite kohtueelses menetluses, et pudel maksab umbkaudu 120 eurot, jaemüügi firmadelt selle aasta maikuu hinnad on ühel 164 eurot ja teisel 127 eurot, hagis oli märgatavalt suurem hind, kui suur juurdehindlus baaris tegelikult on?“), ei olnud kannatanu esindaja vastused taas veenvad. A. T selgitas vaid, et hinnad on igal pool erinevad, on olemas ametlik maaletooja hinnakiri ning lisaks muudetakse igal aastal ka alkoholi aktsiisimäära. Antud pudel võis olla ostetud ka 3 aastat tagasi, mis tol ajal oligi odavam. A. T selgitas, et igal ettevõttel, kes tegutseb toitlustuses ning kes töötab otse maaletoojaga, on olemas omad kokkulepitud allahindlused maaletoojaga. Kaupa võidakse osta odavamalt vastavalt lepingus kehtivale allahindlusele, mis ei pruugi olla täpselt maaletooja hinnakirja hind ning see on suhteliselt keeruline süsteem. Juurdehindlus baaris on iga ettevõtja isiklik otsus. Kannatanu esindaja märkis lisaks, et on olemas ka mitteametlik, aga mingi keskmine juurdehindlus konkreetsetele alkoholitoodete gruppidele, mis toitlustuskohad müüvad. Kokkuvõtvalt – ei olnud kannatanu esindajal A. Til kohtule esitada ühtegi põhistavat tõendit tsiviilhagis märgitud toodete tegelike hindade kohta. Isegi, kui kohus käesoleval juhul leiab, et tsiviilhagis toodud nõue summas 597 eurot (mis kattub süüdistuses toodud summaga) ei ole tõendatud, ei tee see olematuks Oleg Nišamovi poolt toimepandud varavastast süütegu. Esiteks on Oleg Nizamov temale etteheidetud süüdistuse 20.08.2020.a episoodis täielikult omaks võtnud, tunnistades, et võttis 20.08.2020.a umbes kella 04:00 ajal T B B OÜ-le kuuluvast baarist kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi kujutava raamitud foto/pildi, avamata purgi marineeritud õunu Brover, avatud pudeli konjakit Janneau VSOP ning avamata pudeli konjakit Bon Otard XO Gold. Teiseks nähtub tema tegevus muudest kohtuistungil uuritud tõenditest, nii kannatanu esindaja A Ti ütlusest kui videosalvestuselt, mida kohtuistungil vaadati (s.o 27.10.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli aluseks olev salvestus). Seega puudub vaidlus, et Oleg Nizamov nimetatud esemed T B B OÜ-st võttis, kuid vaidluskese on sellel, kas nende esemete väärtus on tõendatud. Nagu kohus põhistas, siis kohtu hinnangul tsiviilhagis toodud nõue summas 597 eurot ei ole tõendatud, kuna puuduvad igasugused tõendid sellise summa kujunemise käigu kohta. Ainus tõend kohtu käsutuses, mis peaks tsiviilhagis toodud nõuet tõendama, on vaid kannatanu esindaja ütlused, kuid milles A. T sõnagagi ei osanud põhjendada, kuidas tegelikult nii konjakite kui purgi marineeritud õunte hinnad on kujunenud või millele on need rajatud. Riigikohtu praktikas on leitud, et varguse puhul ei ole alati vaja kindlaks teha varastatu täpset väärtust. Piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus ületas teo toimepanemise ajal 20 miinimumpäevamäära (vt Riigikohtu 13.12.2013.a otsust nr 3-1-1-117-13, p. 8). Samuti Riigikohtu seisukoha järgi selleks, et süüdistatav rahaliselt hinnatava asja varguses süüdi tunnistada, piisab sellest, kui on tõsikindlalt tuvastatud, et varastatu rahaline väärtus teo toimepanemise ajal ületas 20 miinimumpäevamäära, mis omakorda eeldab, et varastatu maksumuse ulatumine üle 20 miinimumpäevamäära oleks tõendatud (KrMS § 60 lg 2) või üldtuntud (KrMS § 60 lg 3) (Riigikohtu 13.11.2015.a otsus nr 3-1-1-90-15, p. 16). Antud juhul ei heideta Oleg Nizamovile ette
Süüdistuse kohaselt heidetakse Oleg Nizamovile ette kokku nelja varguse episoodi toimepanemist (20.08.2020.a, 25.08.2020.a, 11.09.2020.a ning 21.09.2020.a). O. Nizamov on aga isikuks, keda on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 21.11.2016.a otsusega nr 1-16-8662 (tõendite köide lk 67-70)
lg 2 p 4, 7 järgi (tegu oli 31.08.2016.a) ning korduvalt ka väärteokorras
lg 1 kohaselt 31.03.2020.a väärteootsusega nr 2316,20,001314, tegu 29.02.2020.a ning 07.08.2020.a väärteootsusega nr 2316,20,004501, tegu 12.07.2020.a (tõendite köide lk 63-66), samuti väärteootsusega nr 2330,20,000717, tegu 20.02.2020.a (karistusregistri lk 2, tõendite köide lk 55 pöördel). 06.10.2020.a on väärteomenetlus lõpetatud (2316,20,005676), kuna O. Nizamovi teos esinesid
Oleg Nizamovi vara vastu suunatud erinevatest tegudest joonistub välja süstemaatilisus, mille puhul tuleb kohtupraktikas sageli ette olukordi, kus isiku poolt toime pandud (süstemaatilistest) tegudest üks, mõni või mitu ei ole kaasa toonud eraldiseisvat kahju (näiteks on varguse episood jäänud katsestaadiumisse) või jääb 0-euro lähedale. Seega olenemata sellest, et 20.08.2020.a episoodis märgitud kahjusummad ei ole tõendamist 8 leidnud, saab Oleg Nizamovile varavastast tegu selles siiski ette heita ning teda saab süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta.
lg 2 p 8 kvalifikatsiooni osas on õiguskirjanduses (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021.a, koostanud Jaan Sootak, Priit Pikamäe, lk 850) märgitud, et traditsiooniliselt peetakse sissetungimiseks sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks (nt avatud teise korruse akna kaudu, sest see ei ole kavandatud elamusse sisenemise kohaks, vt Riigikohtu 13. märtsi 2001.a kohtuotsust nr 3-1-1-25-01), kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne. Kommenteeritud väljaandes märgitu kohaselt ei pea sissetungimine olema tingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega (mida võib nimetada sissemurdmiseks). Selleks on igasugune õigusvastane sisenemine, sh on ka eluruumi sisenemine näiteks suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamisega sissetungimine. Seega on sissetungimine tihedalt seotud sisenemise ebaseaduslikkusega. Kohus nõustub prokuröri poolt väljatooduga, et O. Nizamov ei murdnud küll baari sisse, vaid sisenes baari lahti ununenud ukse kaudu, kuid siinkohal tuleb lähtuda analoogiast, et ka näiteks avatud akna kaudu eramusse sisenemist saab pidada sissetungiks. Juhindudes Riigikohtu 24.09.2007.a kohtuotsusest nr 3-1-1-36-07 on sissetungimisena
lg 2 p 8 mõttes käsitatav omavoliline sissetung
Tõsi,
lg 1 koosseisu sõnastus on alates 01.01.2015.a muutunud ning on järgmine: „Valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.“ Seega on tegemist väärteoga. Sama paragrahvi lõike 2 p 1 alusel oleks tegemist kuriteoga, kui isik paneb toime omavolilise sissetungi elamiseks kasutatavasse ruumi. Kuigi Oleg Nizamov ei tunginud elamiseks kasutatavasse ruumi, vaid baari, on sellegipoolest
lg 2 p 8 koosseis täidetud ning
süüteokoosseisu rakendamismõtted
Valduse üldmõiste tuleneb AÕS §-st 32, mis sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 alusel on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Riigikohtu 12.10.2012.a otsuse kohaselt (vt nr 3-1-1-40-12, p. 9-11) tuleb valdajana
mõttes vaadelda eeskätt isikut, kes teostab hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala üle tegelikku võimu ja kes samas soovib seda võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov. Karistusseadustiku
tähenduses on isikule võõras hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, mis ei ole tema otseses valduses. Seoses
dispositsioonis nimetatud koosseisutunnusega "ebaseaduslik" märgib kolleegium, et valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine kui võõra valduse rikkumine on eelduslikult alati ebaseaduslik. Seda tulenevalt AÕS § 40 lg-st 1, mille kohaselt on valdus seadusega kaitstud omavoli vastu. Seega ei ole sissetungimise ebaseaduslikkus
mõttes käsitatav blanketse koosseisutunnusena ega eelda, et igal üksikjuhul tuleks väljapoole karistusseadust jäävate õigusnormidele viidates ära näidata, millise õigusnormiga sissetungimine vastuolus oli. Kõneksolevas kuriteokoosseisus osutab tunnus "ebaseaduslik" sellele, et kui konkreetsel juhul on isikul võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale valdaja tahte vastaseks sisenemiseks seadusest tulenev spetsiaalne alus, ei vasta tema tegu
9 Kuigi
koosseis ei näe ette enam sõna „võõras“, saab eeltoodud Riigikohtu mõtteid sellegi poolest antud kriminaalasjas kasutada. Kohtu hinnangul ei ole oluline, et T B B OÜ-le kuuluva baari külastajatest oli keegi 20.08.2020.a nö kogemata baariukse lahti jätnud – see ei anna õigust igal isikul baari omavoliliselt siseneda. Kohus nendib, et antud situatsioon on mõnevõrra keerukam tavapraktika juhtudest, kuid Oleg Nizamov pidi aru saama, seda olenemata sellest, et baari uks oli avatud, et siseneb inimtühja baari, milles valgustus ei põlenud (kuid mille ta ise hiljem põlema pani) ning baar ei olnud avatud. Ta pidi aru saama, et baaris ei toimunud sel hetkel tavapärast tegevust nagu toimub näiteks päevasel/õhtusel ajal klientide teenindamisel, millele annab kinnitust ka see, et baarileti taga ei olnud nähtuvalt videosalvestusest teenindajat. Tavapärane inimene peaks sellisel juhul üheselt mõistma, et baar on tegelikult klientidele suletud. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes (2021.a, lk 848) on selgitatud, et ruumi võib määratleda kui ehitist, mis on ette nähtud inimeste või materiaalsete väärtuste mahutamiseks. Ruumi eristab hoonest see, et ruumide hulka kuuluvad ka hoone struktuuriüksused, näiteks tuba, laoruum. Antud kriminaalasja puhul saab selleks lugeda baariruumi. Oleg Nizamov sisenes T B B OÜ-le kuuluvasse baari ilma valdaja loata (s.o valdaja tahte vastaselt), baariruum ei olnud tema seaduslikus valduses, tal ei olnud valduse teostamiseks ka mingit luba ning saab väita, et tema sisenemine sinna oli ebaseaduslik. Seega kohus nõustub prokuröri järeldustega selles, et baariuks on mõtteline piir, mis tähistab valduse algust ja igale objektiivsele kõrvaltvaatajale on selge, et öösel kella 4 paiku avatud uksega baar, kus tuled ei põle ja kus pole ühtegi inimest, ei ole avatud ja ei kehti üldine volitus baari siseneda, veel vähem omavoliliselt baarist võetud alkoholi tarbida ja seda kaasa võtta. Kuigi õiguskirjanduses märgitu kohaselt (vaata karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, lk 849) on piirdega ala puhul välja toodud, et piiratud ei tähenda lukustatud ja suletud ala ning nõutav on ainult, et sinna ei oleks mitte igaühel vaba ja takistamatu sissepääs ja ilmselt puuduks õigustatud isiku luba sissepääsuks, saab antud mõtet kasutada ka ruumi puhul. Kohus möönab, et baari puhul ei saa rääkida selle piirdega alast konkreetsemalt, kuid siiski on ka siit tuletatav mõte, et isikule, antud juhul Oleg Nizamovile, pidi olema äratuntav võõra tabuala olemasolu, s.o psüühilis-sotsiaalse Barjääri eksisteerimine, mille ületamine ei ole talle tegelikult lubatud. Sellest lähtuvalt on kohtu hinnangul
Nizamovi teos siiski täidetud. Subjektiivsed tunnused avab kohus kohtuotsuse lk 15-17, kus võtab kokku kõigi Oleg Nizamovi poolt toimepandud süütegude subjektiivse külje. Kriminaalasjas uuritud ning eelkäsitletud tõenditega on seega kinnitust leidnud, et Oleg Nizamov sisenes 20.08.2020.a kella 04:00 paiku lukustamata ukse teel xxx asuvasse T B B OÜ-le kuuluvasse suletud baari B B ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil endaga kaasa kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi kujutava raamitud foto/pildi; purgi marineeritud õunu Brover, maht 425 ml (mida tarbis mh sündmuskohal); avatud pudeli konjakit Janneau VSOP, maht 70 cl ning avamata pudeli konjakit Bon Otard XO Gold, maht 70 cl. Oleg Nizamovit süüdistatakse ka selles, et tema 25.08.2020.a kella 14:12 paiku viibides xxx hoone I korrusel asuva AS-i T D F kaupluse O müügisaalis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kassaleti alusest sahtlist Ü Iile kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy SM-xxx väärtusega 180 eurot koos mobiiltelefonis oleva SIM-kaardiga. Mobiiltelefon asus kunstnahast raamatu tüüpi kaante Celly vahel, mille väärtus on 10 eurot. Samuti asusid nimetatud kaante vahel Ü Iile kuuluvad väärtuseta kaupluse ostutšekk ja 6 märkmepaberit. Oleg Nizamov tekitas vargusega Ü Iile varalise kahju kokku summas 190 eurot. Varastatud esemed leiti Oleg Nizamovi valdusest tema 21.09.2020.a kahtlustatavana kinnipidamisel ja on tagastatud omanikule (kannatanule Ü Iile) 09.11.2020.a. Antud episoodis kuulati kohtuistungil üle kannatanu Ü I, kes on kannatanuks tunnistatud 09.11.2020.a Politsei- ja Piirivalveameti eriasjade uurija J A määrusega (tõendite köide lk 1) ning kelle selgituste kohaselt töötas ta 25.08.2020.a D-terminalis, T D F kaupluses, esimesel korrusel. Antud kuupäeval varastati temalt mobiil Samsung Galaxy 40 A, mille varguse avastas kella 16:00-17:00 vahel. Kaupluses hoidis ta mobiili tavapäraselt avatud lauasahtlis, kassa all. Mobiil oli mustade nahksete 10 kaante vahel, mis läksid samuti koos telefoniga kaduma. Ütluste kohaselt oli kaante vahel töögraafik, tema enda andmed, tütre ja poja telefoninumber. Varastatud mobiili sai tagasi 06.11.2020.a või 09.11.2020.a. Kohus, hinnates Ü Ii ütlusi, ei sea antud ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Kohtul ei ole põhjust kahelda kannatanu poolt antud ütluste tõepärasuses, kuivõrd kohus on Ü. Iile selgitanud, et kohtus peab rääkima tõtt ning hoiatanud
ja
kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei tuvastanud kriminaalasjas, et kannatanu omaks süüdistatava suhtes vihavaenu, mis oleks takistanud tõepäraste ja objektiivsete ütluste andmist. Lisaks langevad tema ütlused kokku ka teiste vaadeldavas episoodis uuritud kirjalike tõenditega, mida kohus järgnevalt avab. Nähtuvalt esemete üleandmise-vastuvõtmise aktist (tõendite köide lk 2) on Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse varavastaste süütegude grupi eriasjade uurija J A andnud Ü Iile üle temalt O. Nizamovi poolt varastatud asjad: mobiiltelefoni Samsung xxx, 1MEI: xxx; 1MEI: xxx koos SIM-kaardiga, mis oli seotud telefoninumbriga xxx. Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritu kohaselt on Ü I tagasi saanud ka mobiiltelefoni ümber olnud musta värvi kunstnahast raamatu tüüpi kaaned Celly, mille taskutes asusid järgmised esemed: T D F AS-i kaupluse B S 3 31.07.2020.a ostutšekk nr xxx, valget värvi märkmepaber „D1SCOVER NEW“, millele käsitsi kirjutatud märkmed, sh sõna „veebruar“; valget värvi märkmepaber, millele käsitsi kirjutatud „august 2020“; kollast värvi märkmepaber, millele käsitsi kirjutatud „xxx“; valget värvi märkmepaber, millele käsitsi kirjutatud „xxx“; valget värvi märkmepaberi, millele käsitsi kirjutatud märkmed, sh sõnad „TÜTAR xxx“ ning valget värvi märkmepaber, millele käsitsi kirjutatud märkmed, sh „50%“. Ü I on allkirjaliselt kinnitanud esemete kättesaamise 09.11.2020.a. Antud esemeid on vaadeldud 27.10.2020.a asitõendi vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelis (tõendite köide lk 43-48). Oleg Nizamovi poolt 25.08.2020.a toimepandud süütegu nähtub ka videosalvestuselt (mida kohtus vaadeldi, vt tõendite köide lk 49-54) ning mille kohta on koostatud 10.11.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll. Vaatlusprotokollis on fikseeritud turvakaamerate salvestused Tallinnas, Lootsi tn 13 hoone I korrusel asunud AS-i T D F (reg. kood xxx) kaupluse O müügisaalis (25.08.2020.a). Videosalvestuse vaatlusel nähtub kaupluse müügisaalis sinist värvi nokamütsiga ja punast värvi seljakotiga liikuv isik (tuvastatud kui Oleg Nizamov), klienditeenindajaks Ü I. Videosalvestuse vaatlusel on näha, et 25.08.2020.a kell 13:41 paiku on kaupluse müügisaalis kassaleti juures klienditeenindaja Ü I, kellel on käes mobiiltelefon. Kella 13:54 paiku asetab Ü I mobiiltelefoni kassaleti alusesse sahtlisse. Kella 14:11 paiku siseneb müügisaali Oleg Nizamov, kes kannab sinist värvi nokamütsi ja punast värvi seljakotti. Oleg Nizamov liigub müügisaalis ringi ning läheneb kassale. Kell 14:12 paiku ilmub Oleg Nizamov turvakaamera vaatevälja, läheneb kassaletile ja võtab sealt mobiiltelefoni ning suundub läbi müügisaali ilma peatumata väljapääsu poole. Kuigi Oleg Nizamov esitas videosalvestuse vaatamisele vastuväite, vt 19.05.2021.a protokolli lk 18, siis oma vastuväite sisu O. Nizamov ei põhistanud. Kohtu hinnangul on 10.11.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ning selle aluseks olev videosalvestus lubatav tõend, mida kohus käsitleb süüdistava tõendina. Ka on põhjendamatu esitada vastuväide videosalvestuse vaatamisele, kuna sellelt nähtub otseselt Oleg Nizamovi tegevus 25.08.2020.a kella 14:12 paiku AS-i T D F kaupluse O müügisaalis. Lisaks ei ole rikutud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi. Oleg Nizamov võttis 25.08.2020.a toimepandud kuriteo omaks, selgitades, et käis süüdistuses nimetatud kuupäeval D-terminali kaupluses, kust varastas letilt telefoni. Kohtule tõendite uurimise käigus esitatud 31.10.2020.a O. Nizamovi avaldustest (tõendite köide lk 137-140; lk 145) nähtuvalt on O. Nizamov puhtsüdamlikult toimepandud kuritegu tunnistanud. 11 Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Oleg Nizamov, 25.08.2020.a kella 14:12 paiku, viibides xxx hoone I korrusel asuva AS-i T D F kaupluse O müügisaalis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kassaleti alusest sahtlist Ü Iile kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy SMxxx väärtusega 180 eurot koos mobiiltelefonis oleva SIM-kaardiga. Mobiiltelefon asus kunstnahast raamatu tüüpi kaante Celly vahel, mille väärtus on 10 eurot. Samuti asusid nimetatud kaante vahel Ü Iile kuuluvad väärtuseta kaupluse ostutšekk ja 6 märkmepaberit. Oleg Nizamov tekitas vargusega Ü Iile varalise kahju kokku summas 190 eurot, kuid nimetatud esemed on Ü I tagasi saanud. Kuigi kohtuistungil kannatanult esemete väärtust puudutavaid küsimusi ei esitatud, ei tekkinud kohtuistungil ka selles osas vaidlust. Oleg Nizamov võttis kuriteo toimepanemise täielikult omaks, muuhulgas nähtuvad esemete väärtused kannatanuks tunnistamise määrusest (tõendite köide lk 1). Oleg Nizamov on vargust täielikult tunnistanud. Lisaks kuriteo omaksvõtule kinnitavadki O. Nizamovi süüd veel ka kannatanu Ü Ii ütlused ja videosalvestusel kajastatu, mille kohta on koostatud 10.11.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll. Veel on Oleg Nizamovile esitatud süüdistus selles, et tema 11.09.2020.a kell 09:26 aadressil xxx asuvas K P kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis AS P Pile kuuluvat kaupa: s.o meeste bokserid 3-pack maksumusega 49,95 eurot ja trimmeri maksumusega 19,95 eurot, eemaldas need pakenditest ja peitis endale pükstesse ning möödus kassadest jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 69,90 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel kuna pärast kassadest möödumist oli ta kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on tagastatud rikutud kujul kauplusele. 11.09.2020.a episoodis uuriti kohtuistungil tõendina 15.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokolli ning vaadeldi videosalvestusest (tõendite köide lk 75-79), mille kohaselt 11.09.2020.a kella 09:09 ajal nähtub kaupluse müügisaalis meesterahvas (tuvastatud menetluse käigus kui Oleg Nizamov), pruunikates pükstes, hallika nokamütsiga, kellel on punakas seljakott seljas ning kes vaatab tooteid. Ta võtab ühe karbi kätte ja paneb selle enda jaki alla. Seejärel lahkub kaamera vaateväljast. Kell 09:23 nähtub, et O. Nizamovil on midagi käes, kui ta ilmub kaamera vaatevälja. Seejärel võtab ta nagist jaki ning läheb riiulite vahele. Kell 09:21 võtab bokserid. Seejärel käib jakiga proovikabiinis, millega koos ka väljub, viib jaki tagasi ning jalutab kassade poole ja möödub kassadest, millegi eest maksmata. Ka siinkohal esitas Oleg Nizamov videosalvestuse vastuvõtmisele vastuväite, vt 19.05.2021.a protokolli lk 20, kuid milles vastuväide seisnes, O. Nizamov ei selgitanud. Kohtu hinnangul on 15.09.2020.a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ning selle aluseks olev videosalvestus lubatav tõend ning mida kohus käsitleb süüstava tõendina, sellel kajastub Oleg Nizamovi tegevus 11.09.2020.a kella 09:26 ajal, K P kaupluses, mida talle süüdistuses ette heidetakse. Ka siinkohal ei ole rikutud KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle USS Security turvatöötaja J K, kes oli tööl ka 11.09.2020.a. Tunnistaja selgituste kohaselt töötas ta sel hetkel AS P P valvekeskuse kaamerate taga ning märkas tehnikaosakonnas meesterahvast, kes võttis trimmeri (s.o juukselõikuse aparaadi) ja pani selle põue. Siis liikus edasi riiete osakonda, kus võttis kolmese paki meeste boksereid ja ühe jope ja läks nendega kabiini. Kabiinist väljudes pani jope tagasi ja läks saali peale. Kui ta läks proovikabiini kontrollima, leidis sealt tühja kolmese paki meeste bokseritega. Pakend oli tühi ja lahti rebitud. Seejärel teavitas J K teisi turvatöötajaid ja kui isik läbis kassarivi, toodete eest maksmata, peeti ta kinni. Tunnistaja kinnitas, et kinnipeetu näol oli tegemist sama isikuga, kes viibis kohtuistungi toimumise ajal (s.o 19.05.2021.a) ka kohtusaalis, s.o tegemist oli Oleg Nizamoviga. Selgituseks kaitsjale lisas tunnistaja, et kui isik kinni peetakse, on tema valvekeskuses, isik aga viiakse kinnipidamisruumi, kus talle tehakse kontroll. Tunnistaja M S selgitas kohtuistungil, et oli 11.09.2020.a tööl USS Security AS turvatöötajana ning tema allkirjastas ka õigusrikkuja kinnipidamise akti (tõendite köide lk 22). Ütluste kohaselt edastati talle info läbi saatja, et kinni tuleb pidada sinise nokamütsiga meesterahvas, musta vesti ning punase seljakotiga. Tunnistaja pidas isiku kinni peale kassarivi väljumist, misjärel mindi kinnipidamise ruumi 12 ja sealt võttis Oleg Nizamov enda pükste vahelt välja bokserid ja trimmeri. Esemed olid rikutud, kuna pakend oli ära lõhutud. Seda nii bokserite kui trimmeri näol. Kohus märgib, et tunnistajate J Ki ja M S poolt antud ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks aluseid ei esine, kohus ei kahtle ka nende poolt antud ütluste tõepärasuses, kuivõrd neile on selgitanud, et kohtus peab rääkima tõtt ning hoiatanud
ja
kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei tuvastanud antud kriminaalasjas, et tunnistajad omaks süüdistatava suhtes vihavaenu, mis oleks takistanud tõepäraste ja objektiivsete ütluste andmist. Lisaks langevad nii J. Ki kui M. S ütlused kokku teiste antud episoodis uuritud tõenditega. 11.09.2020.a episoodis on kannatanuks tunnistatud P P AS, volitatud esindaja Ü K (tõendite köide lk 25-32). Nähtuvalt P P AS-i avaldusest nr xxx (tõendite köide lk 39) on Oleg Nizamov 11.09.2020.a kella 09:26 ajal kinni peetud kaupluses K P, aadressil xxx ning tema juurest avastati kaupa kogumaksumusega 69,90 eurot, s.o meeste bokserid 3 pack summas 49,95 eurot, mis oli rikutud ning trimmer maksumusega 19,95 eurot, mis oli samuti rikutud. Oleg Nizamov esitas tõendi avaldamisele ning toimiku materjalide juurde lisamisele vastuväite, vt 19.05.2021.a protokolli lk 17, kuid vastuväite sisu O. Nizamov ei põhjendanud. Kohus peab P P AS-i avaldust lubatavaks, kuna sellel on fikseeritud nii O. Nizamovi poolt varastada üritatud kauba väärtus kui asjaolu, et kaup oli rikutud. KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi ei ole samuti rikutud. Oleg Nizamov on 11.09.2020.a toime pandud vargust P P AS-ist tunnistanud, nimelt seda, et võttis kauplusest 11.09.2020.a 09:00 – 10:00 vahelisel ajal ebaseaduslikult trimmeri ja aluspüksid, kuid bokserite karp oli juba katki rebitud, tema seda karpi ära ei rikkunud. Trimmeri karp oli natuke kahjustatud. Ka seda ta ära ei rikkunud. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Oleg Nizamov 11.09.2020.a kell 09:26 aadressil xxx asuvas K P kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AS P Pile kuuluvat kaupa: s.o meeste bokserid 3-pack maksumusega 49,95 eurot ja trimmeri maksumusega 19,95 eurot, eemaldas need pakenditest ja peitis endale pükstesse ning möödus kassadest, jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 69,90 eurot. Kuritegu jäi lõpule viimata isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel kuna pärast kassadest möödumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt, kaup aga tagastati rikutud kujul kauplusele. Nimetatud tegu tõendavad eelkäsitletud tõendid: 15.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll ja selle aluseks olev videosalvestus, millel kajastub Oleg Nizamovi tegevus; tunnistajate J Ki ning M S ütlused, kes olid 11.09.2020.a toimunud varguse ajal P P AS-is tööl ning J. K nägi läbi videokaamerate Oleg Nizamovi poolt kaupade varastamist ja M S pidas O. Nizamovi peale kassarivi väljumist kinni, misjärel kinnipidamise ruumis võeti Oleg Nizamovi pükste vahelt välja bokserid ja trimmer. Varastatud esemed on loetletud P P AS-i avalduses. Oleg Nizamov on ise antud tegu tunnistatud, kuid väidetavalt kaupa ei rikkunud. Kohtu hinnangul see süütegu olematuks ei muuda ning varguse koosseis on sellegipoolest täidetud, küll aga peatub kohus rikutud kaubal pikemalt tsiviilhagi puudutava osa juures, kuna rikutud kauba maksumusest on kujunenud tsiviilhagi summa suurus, s.o 69,90 eurot. Oleg Nizamovile on veel süüdistuses ette heidetud seda, et tema 21.09.2020.a kella 11:30 paiku aadressil xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas K C kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa – 1 kanawrapi Caesar maksumusega 2,99 eurot ja 1 pudeli vitamiinijooki Vitamineral Water Power maksumusega 1,09 eurot ehk kokku kaupa väärtuses 4,08 eurot ning seejärel möödus kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi aga lõpule viimata isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist peeti ta kinni turvatöötaja poolt ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. 13 Oleg Nizamovi poolt 21.09.2020.a toimepandud vargust tõendab esmalt 22.09.2020.a asitõendi vaatlusprotokoll (tõendite köide lk 80-84) ja selle aluseks olev videosalvestus, millest nähtuvalt 21.09.2020.a kella 11:32 ajal seisab K C kaupluses u 45-aastane meesterahvas, sinise-musta varrukatega mustas jopes, pruunides pükstes, sinise mütsiga, seljakotiga (tuvastatud kui Oleg Nizamov), kes võtab riiulist heledat värvi pudeli ning paneb pükstesse, seejärel võtab riiulist veel neljakandilise karbi ja paneb jope põue, misjärel hakkab kohe liikuma sissepääsu poole. Nähtub, kuidas kell 11:32 teeb O. Nizamov sissepääsu väravad lahti, liigub kassadest mööda kauplusest välja, jättes kauba eest maksmata ning kell 11:32 jookseb tema järgi turvamees. Antud salvestust vaadati vahetult ka kohtuistungil, seda olenemata taaskordsele Oleg Nizamovi poolt esitatud vastuväitele (19.05.2021.a protokolli lk 20). Kohus peab antud vastuväidet põhjendamatuks, kuna üldmenetluse reeglite kohaselt uuritakse igat tõendit vahetult, mis eeldab ka asitõendi vaatlusprotokolli aluseks olevate salvestuste vahetut vaatamist kohtuistungil. Üle kuulati tunnistaja V V, kes selgitas kohtuistungil, et oli 21.09.2020.a K C turvatöötajana tööl G4S AS-is ning kes koostas ka õigusvastase teo toimepanemise akti (tõendite köide lk 21, mille kohaselt pidas V V kinni isiku, hiljem tuvastatud kui O. Nizamov, kes püüdis varastada K C, aadressil xxx Caesari wrapi maksumusega 2,99 eurot ning vitamiinijoogi summas 1,09 eurot, seega kokku kaupa väärtuses 4,08 eurot). Ütluste kohaselt nägi ta läbi turvakaamerate, kuidas O. Nizamov pani aktis märgitud kauba (kanawrapi ja joogi) põue, läbis turvaväravad ja läks õue, kus tunnistaja ta kinni pidas. Kohus peab tunnistaja V Vi ütlusi usaldusväärseks, ega kahtle tema poolt antud ütluste tõepärasuses, kuivõrd kohus on talle selgitanud, et kohtus peab rääkima tõtt ning hoiatanud
ja
kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei tuvastanud antud kriminaalasjas, et V V omaks süüdistatava suhtes vihavaenu, mis oleks takistanud tõepäraste ja objektiivsete ütluste andmist. Lisaks haakuvad tunnistaja poolsed ütlused ka teiste, antud episoodis uuritud tõenditega. Varastatud kauba maksumus on kajastatud xxx AS-i avalduses (tõendite köide lk 40), nähtub, et 21.09.2020.a kella 11:32 ajal võttis Oleg Nizamov kaupa koguväärtuses 4,08 eurot, s.o Caesari kanawrapi maksumusega 2,99 eurot ning vitamiinijoogi Vitamineral Water Power maksumusega 1,09 eurot. Oleg Nizamov esitas küll avalduse lisamisele toimiku materjalide juurde vastuväite, vt 19.05.2021.a protokolli lk 17, kuid vastuväite sisu O. Nizamov ei põhistanud. Kohus peab xxx AS-i avaldust lubatavaks, kuna sellel on fikseeritud nii teo toimepanemise aeg, koht kui kauba väärtus ja nimetus ning asjaolu, et kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. Ka siinkohal kohus ei tuvastanud, et rikutud oleks KrMS §-s 64 sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi. Oleg Nizamov on 21.09.2020.a toimepandud vargust tunnistanud, selgitades, et kaupluses oli üks riiul, kus olid aegunud toiduained. Ta teab selliseid kauplusi, kus hakatakse aegunud toiduaineid koguma ja neid saab võtta, justkui varastada ja nad teevad näo, et ei näe seda. Samas kahetseb toimepandud tegusid. Ka Oleg Nizamovile süüdistuses etteheidetud viimase episoodi osas on kohus seisukohal, et Oleg Nizamovi süü on tõendamist leidnud, nimelt selles, et tema 21.09.2020.a kella 11:30 paiku aadressil xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas K C kaupluses võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil kauplusele kuuluvat kaupa – 1 kanawrapi Caesar maksumusega 2,99 eurot ja 1 pudeli vitamiinijooki Vitamineral Water Power maksumusega 1,09 eurot ehk kokku kaupa väärtuses 4,08 eurot ning seejärel möödus kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi aga lõpule viimata isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist peeti ta kinni turvatöötaja poolt ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. 14 Oleg Nizamov on süütegu tunnistanud, lisaks nähtub varguse toimepanemine videosalvestuselt ning selle kohta on andnud ütlusi tunnistaja V. V, mida kohus eelnevalt käsitles. Varastatud kauba kogus ja maksumus on fikseeritud xxx AS-i avalduses (tõendite köide lk 40). Lisaks eelkajastatud episoode kirjeldavatele tõenditele esitas prokurör kohtuistungil iseloomustava materjalina registripäringud MTA töötamise registrist, äriregistrist ning õiendi 10.11.2020.a kuupäevast (tõendite köide lk 85-88); Oleg Nizamovi 23.09.2020.a vahistamismääruse nr 1-20-6714 (tõendite köide lk 89-94); 17.11.2020.a vahi all pidamise tähtaja pikendamise määruse nr 1-20-6714 (tõendite köide lk 95-97); ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr xxx ning PERH müügiarve nr xxx (tõendite köide lk 98-114) koos muude menetluskulusid puudutavate dokumentidega (riigi õigusabi andmise määrused, taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused ning Tallinna Ringkonnakohtu määrus menetluskulusid puudutavas osas, tõendite köide lk 115-136). Kõigi eelloetletud dokumentide vastuvõtmisele esitas Oleg Nizamov vastuväite, vt 19.05.2021.a protokolli lk 17-19; 20-21, kuid vastuväite sisu O. Nizamov ei põhjendanud. Oleg Nizamov oli vastu ka tema kinnipidamisprotokolli, karistusregistri väljavõtte, 31.03.2020.a väärteootsuse nr 2316,20,001314, 07.08.2020.a väärteootsuse nr 2316,20,004501 ning maksustava tulu andmete vastuvõtmisele (tõendite köide lk 41-42, 55-62, 63-66, 71-74), kuid taas vastuväite sisu ei põhjendanud. Kohus jätab O. Nizamovi vastuväited täielikult tähelepanuta, kuna eelloetletud materjal on vaieldamatult vajalik Oleg Nizamovile mõistetava karistuse, tema süüdivuse, aga ka menetluskulude otsustuse langetamisel. Et kohus peab sellised küsimused kohtuotsusega lahendama, tuleneb otsesõnu KrMS §-st 306. Kokkuvõttes – leiab kohus, et O. Nizamovi süü on tõendamist leidnud ning Oleg Nizamovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Oleg Nizamovi poolt toime pandud 20.08.2020.a varguse episoodi (T B B OÜ) puhul saab rääkida vähemalt otsese tahtlusega toimepandud süüteost. Kohus ei saa tõsikindlalt väita, et Oleg Nizamov oleks 20.08.2020.a kella 04:00 paiku T B B OÜ-le kuuluvasse baari sisenenud kindlal eesmärgil panna sealt toime vargus. Tema enda ütlustest tuleneb, et mõtles baaris esialgu lihtsalt istuda. Hiljem aga otsustas sealt kaasa võtta erinevaid süüdistuses märgitud esemeid. Seega subjektiivsest küljest on 20.08.2020.a episoodi puhul tegemist otsese tahtlusega toimepandud teoga
lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Õiguskirjanduses (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021.a, lk 650) on märgitud, et
subjektiivse kooseisu tasandil tuleb kontrollida, kuidas süüdlane mõistis faktilisi asjaolusid – isik tegutseb tahtlikult, kui ta saab aru, et asi ei ole tema ainuomandis ega peremeheta ja on kannatanu valduses. Oleg Nizamov võttis toimepandud vargused küll kõik omaks, kuid näiteks 20.08.2020.a episoodis kohtuistungil esitatud 19.05.2021.a O. Nizamovi avalduse (tõendite köide lk 144) kohaselt kuulis ta väidetavalt baarist juttu ja naeru ning sai nö aru, et võib võtta baarist, mida tahab. Esiteks ei nähtu uuritud tõenditest, et T B B OÜ-le kuuluvas baaris oleks veel 20.08.2020.a varajastel hommikutundidel viibinud inimesi peale tema enda ja teiseks pidi Oleg Nizamov aru saama, et baarist kaasa võetud (sh baaris tarbitud) purk marineeritud õunu Brover, konjak Janneau VSOP ning konjak Bon Otard XO Gold, samuti kuninganna Elizabeth II ja prints Philipi kujutav raamitud pilt ei olnud peremeheta varad ega kuulunud tema omandisse. Tõsi, Oleg Nizamov ei pidanud juriidiliselt aru saama, mida hõlmab endast tahtluse mõiste karistusseadustikus, kuid varguse toimepanijana pidi ta aru saama sellisest asjaolust, et öisel ajal T B OÜ-le kuuluvas baaris olles, ei ole maal, marineeritud õunad ja konjakid tasuta tarbimiseks/kaasa võtmiseks, vaid need esemed olid talle võõrad. Saab öelda, et Oleg Nizamovil oli tahtlus valduse murdmiseks, uue valduse kehtestamiseks ning kehtestada kaasavõetud esemetele enda valdus – seega Elizabeth II ja prints Philipi kujutava raamitud pildi, purgi marineeritud õunu Brover ning konjakid Janneau VSOP ja Bon Otard XO Gold võttis ta ära tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega. Oleg Nizamov pidi olema teadlik, et esemete äravõtmisel baarist nende omanik neid tagasi ei saa ning isegi kui süüdistatav väitis, et maal on ära peidetud mahajäetud majja ja ühe konjakitest on ta ära kinkinud ühele tüdrukule, 15 justkui saaks need esemed omanikule tagastada, siis sellised O. Nizamovi poolsed väited jäävad tagajärjetuks. Kohtuistungil ei osanud O. Nizamov nimetada täpsemat maja aadressi, kuhu maal on peidetud ega nimetanud tüdruku nime, kelle valduses konjak peaks olema. Seega on tegemist sisutühjade väidetega. Teiste episoodide puhul saab rääkida kavatsetusest subjektiivse küljena. Nimelt
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Riigikohus on välja toonud, et varguse näol on tegemist kärbitud tagajärjedeliktiga, st omastamine kui tagajärg ei kuulu objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus ainult eesmärgina ja on seega subjektiivse külje tunnuseks. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest aga kavatsetust - sellele viitab
lg 1 kasutatud formulatsioon „omastamise eesmärgil“ (vt Riigikohtu 27.09.2006.a otsust nr 3-1-1-81-06, p. 10). Nii 25.08.2020.a episoodi (telefoni vargus) kui 11.09.2020.a episoodi (vargusekatse P P AS-is), aga ka 21.09.2020.a episoodi (vargusekatse K C) toimepanemist Oleg Nizamovi poolt iseloomustab kohtu hinnangul kavatsetus. Oleg Nizamov on telefoni varguse osas tunnistanud, et varastas Ü Iilt süüdistuses nimetatud ajal ja kohas telefoni, selgitades, et „see puudutas autoriteedi küsimust… meeste seas on autoriteedid väga tihti kriminaalsest maailmast…kui sa tahad omada autoriteeti meeste seas, pead pidevalt kinnitama…“ Oleg Nizamovi tahe sai seega 25.08.2020.a kella 14:12 paiku xxx hoone I korrusel asuva AS-i T D F kaupluse O müügisaalist Ü Iile kuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy xxx vargusel olla kantud kavatsetusest, ta seadis selle varguse endale eesmärgiks ja tal oli kindel tahe see toime panna. 11.09.2020.a kell 09:26 aadressil xxx asuvas K P kaupluses toime pandud vargusekatse (bokserid, trimmer) oli samuti ajendatud kavatsetusest. Oleg Nizamovi enda selgituste kohaselt ei olnud tal aluspükse, tal oli sel hetkel haiguse ägenemine ja püksid olid vajalikud. Samuti oli vajalik trimmer, et inimestega kultuurselt suhelda. Seega ei saakski siinkohal rääkida mõnest kergemast tahtluse vormist kui kavatsetus. Viimase episoodi, s.o 21.09.2020.a kella 11:30 paiku aadressil xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas K C kaupluses toimepandud vargusekatse puhul saab jällegi rääkida kavatsetusest, seda olenemata sellest, et Oleg Nizamovi selgitused antud teo motiivile ei kõla eluliselt usutavalt. 21.09.2021.a episoodis on O. Nizamov väitnud, et kaupluses oli üks riiul aegunud toiduainetega ja tema teab selliseid kauplusi, kus hakatakse aegunud toiduaineid koguma ning neid saab „varastada“ ja tehakse nägu, justkui midagi ei nähta. Selline väide ei ole esiteks usutav, sest vastasel korral ei oleks teda turvatöötajate poolt kinni peetud ning teiseks on kohtule üldteada asjaolu, et kauplusest ei saa erinevat kaupa kaasa tasuta, isegi kui see on aegumas/aegunud. Oleg Nizamov läks seega 21.09.2020.a kella 11:30 paiku K C kindla eesmärgiga panna sealt toime vargus. Kõikides eelviidatud episoodides pidi O. Nizamov aru saama, et AS-ist T D F kaupluses võetud Celly kaante vahel olnud mobiiltelefon Samsung, K Pst võetud meeste bokserid ja trimmer ning K C võetud kanawrap ja vitamiinijook on võõrad esemed ega kuulu tema omandisse (ka seaduslikku valdusesse), mistõttu oli tal kindel tahe valduse murdmiseks. O. Nizamovil oli 25.08.2020.a, 11.09.2020.a ning 21.09.2020.a varguste (sh katsete) toimepanemisel asjade ebaseadusliku omastamise eesmärk, s.o enda äranägemise järgi erinevate esemetega/kaupadega edasi toimida. Kahel juhul peeti ta kaupluses turvatöötajate poolt kinni ning kinnipidamisel leiti tema juurest ka kannatanule Ü Iile kuuluv Samsungi mobiiltelefon. Süüdistatava tegevus on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud, Oleg Nizamov on süüvõimeline ning kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Seda kinnitab ka ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akt nr xxx (tõendite köide lk 98-109), mille kohaselt on Oleg Nizamov süüdiv, ta on oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema uurimistoimingutes, andma menetluse käigus tõepäraseid ütlusi, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Seonduvalt Oleg Nizamovi viimase sõnaga, milles ta palus kohtul kohaldada aegunud toiduainete varguse osas
§-i 29 ning mobiiltelefoni varguse osas
§-i 40 lg-t 1, märgib kohus, et
16 § 29 sätestab hädaseisundi mõiste ning mille põhiselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb hädaseisundi kontrollimisel eristada hädaolukorda (s.o ohtu õigushüvele) ja koosseisupärast tegu (s.o päästmistoimingut), mida oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Oht on olukord, kus on põhjust tõsiselt karta õigushüve kahjustumist, ning päästmistoiming on tegu, millega täidetakse mõne õigusrikkumise koosseis, kuid mis on ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks objektiivselt vajalik ja mis subjektiivselt on kantud päästmistahtest. Hädaseisundi korral on õigushüve päästmistoiming õigustatud üksnes siis, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust (vt Riigikohtu 16.05.2017.a otsust nr 3-1-1-18-17, p. 7). Kohtu hinnangul ei ole antud kriminaalasja tehiolusid silmas pidades kuidagi
Hädaseisundi korral puudub õigusvastane rünne õigushüvele ning
puhul omabki tähtsust, kas esines mõni oht õigushüvele ja kas koosseisupärast tegu (nn päästmistoimingut) oli vaja ohu kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Süüdistatava poolt viimases sõnas nõndanimetatud taotlusest ega kriminaalasjas kogutud tõenditest üldiselt ei selgu mitte mingil määral, kas ning mis võis olla selline Oleg Nizamovi poolt tajutav oht või õigushüve kahjustumise kartus nö millelegi. Sellekohane taotlus on täiesti põhistamata, mistõttu kohus ei näe siinkohal ka alust selle võimalikul kohaldumisel pikemalt peatuda. Kohus ei näe üldse mingit vahetut ohtu mõnele õigustatud huvile ega mõne muu ohu eksisteerimist, mis oleks tinginud vajaduse realiseerida läbi oma tegevuse
koosseis ning seega ei saa 21.09.2020.a vargust kuidagi õigustada
§-ga 29.
(s.o loobumine süüteokatsest) lg 1 alusel vabaneb isik süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest ühel
§-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest (s.o loobumine lõpetamata süüteokatsest, loobumine lõpetatud süüteokatsest, loobumine süüteokatsest mitme toimepanija korral). 25.08.2020.a varguse osas ei saa rääkida sellest, et Oleg Nizamov oleks loobunud süüteokatsest. Kannatanult Ü Iilt varastatud mobiil Samsung Galaxy leiti sisuliselt kuu aja pärast peale varguse toimepanemist Oleg Nizamovi valdusest, s.o tema kinnipidamisel 21.09.2020.a ning tagastati selle omanikule Ü Iile. See, et Oleg Nizamov on kohtuistungil väitnud, et tahtis mobiili kannatanule (istungil väljendatu kohaselt „vanaemale“) tagastada on igal juhul sisutühi väide. KARISTUS Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüdistatava isikut, tema süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus sisaldub
§-s 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalkolleegium on oma praktikas selgitanud (vt Riigikohtu 03.04.2020.a otsust nr 1-18-2232, p. 71) ja seda korduvalt, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a otsust nr 1-17-1629, p. 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis 17 võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjast nr 3-1-1-113-12, p. 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri – ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks ja põhiliseks kriteeriumiks isiku süü. Samas nagu eespool märgitud, tuleb süü suurusele hinnangut andes esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge, aga ka süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Niisamuti tuleb kohtul
kohaselt arvestada eri – ja üldpreventiivsete kaalutlustega ja võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti arvestada õiguskorra kaitsmise huvidega. Igasugune mõjustamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks prognoosimaks, milline karistus on efektiivseim, mõjustamaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, arvestama ka süüdlase isikut. Karistusregistrist nähtuvalt on Oleg Nizamovil üks kehtiv kriminaalkaristus, s.o Harju Maakohtu 21.11.2016.a otsuse alusel nr 1-16-8662, mil ta tunnistati süüdi
lg 2 p 4, 7 järgi ning
lg 1 sätete kohaldamisel mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 194 päevamäära suurune rahaline karistus, s.o summas 1940 eurot. Nimetatud karistus on täitmata. O. Nizamovit on korduvalt ka väärteokorras karistatud
lg 1 kohaselt 31.03.2020.a väärteootsusega nr 2316,20,001314 (tegu 29.02.2020.a) ning 07.08.2020.a väärteootsusega nr 2316,20,004501 (tegu 12.07.2020.a), samuti väärteootsusega nr 2330,20,000717 (tegu 20.02.2020.a). Käesoleva süüdistuse kohaselt on Oleg Nizamov toime pannud taaskord varavastased süüteod (20.08.2020.a, 25.08.2020.a, 11.09.2020.a ja 21.09.2020.a), mis on teise astme kuriteod ning kvalifitseeritavad
19.05.2021.a kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest Oleg Nizamovi vastu 24.07.2020.a episoodis seoses tõendite ebapiisavusega (kannatanu Kh P). Tulenevalt KrMS §-st 301 kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Riigikohtu seisukohast tuleneb, et kuivõrd süüdistusest loobumine ei saa asendada kohtu õigeks – või süüdimõistvat otsust PS § 23 lg 3 mõttes, tuleb sama teo uue menetlemise välistamiseks süüdistatav õigeks mõista. Riigikohtu seisukoha järgi ei ole põhjendatud seada õigeksmõistva otsuse tegemise vajadust sõltuvusse sellest, kas prokurör loobub süüdistusest kohtuvaidluse käigus või juba kohtumenetluse varasemal etapil (vt Riigikohtu määrust nr 1-15-3555, p. 23).
lg 2 p 8, 9 ettenähtud sanktsiooni keskmise määrana on seaduseandja määratlenud 2,5 aastase vangistuse. Nagu märgitud, tuleb kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtu hinnangul mõjutab Oleg Nizamovi süüd esmalt varguste küllatki järjepidev toimepanemine, kuni tema kinnipidamiseni 21.09.2020.a. Siiski tekitas ta varaliselt kannatanule kahju põhimõtteliselt 18 kahes episoodis (T B B, kuigi tsiviilhagi selles osas kohus ei rahulda) ning P P AS episoodis (rikutud kaup). Kahe teise episoodi puhul kannatanud kahju ei kandud. Süü suurusele hinnangut andes ei saa kohtu hinnangul üheselt ja veenvalt väita, et süü on suur, pigem saab seda pidada keskmisest väiksemaks.
lg 1 p 3 kohaselt on karistust kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kohtuistungil avaldas Oleg Nizamov kahetsust ning on menetluse käigus esitanud mh puhtsüdamlikud ülestunnistused käsikirjaliselt, millised kohtuistungil avaldati. Et kohus saaks karistuse kergendamisel kahetsust ka tegelikult arvesse võtta, peab see olema süüdistatava poolt konkreetselt väljendatud, kajastuma tema hoiakus ja olema siiras. Kohtuistungil Oleg Nizamov küll kohati õigustas oma tegusid (väidetavalt lubati baarist võtta, mida tahad; toit oli aegunud ja varastamiseks), kuid kohtuistungil jäi sellegipoolest kõlama, et Oleg Nizamov kahetseb toimepandud süütegusid ja kohus arvestabki seda kergendava asjaoluna karistuse mõistmisel. Lisaks karistust kergendavale asjaolule ja süü suurusele, peab kohus karistuse mõistmisel Oleg Nizamovile arvestama ka kohaldatava karistuse üld – ja eripreventiivset mõju, s.o võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Üldpreventiivsest küljest tuleb märkida, et selliste süütegude toimepanemine peab saama riigi poolt signaali mõistetava karistuse näol, kuna
lg 2 p 8, 9 koosseisu realiseerumisel on rünnatud eeskätt isikute õigushüvesid – nende omandeid. Sellekohane õiguskaitse tuleneb otseselt PS §-st 32, mis sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Ka ühiskond ootab taoliste kuritegude toimepanijate karistamist ning põhjendamatult madala karistusemääraga vangistuse mõistmine riivaks ühiskonna õiglustunnet. Eripreventiivsest küljest tuleb arvesse võtta Oleg Nizamovi suunamist õiguskuulekale teele ning ka tema mõjutamist selles suunas läbi mõistetava karistuse. Oleg Nizamov peab aru saama oma tegude keelatusest ja tagajärgedest. Karistuse mõistmisel tuleb kahtlemata arvesse võtta seda, et Oleg Nizamov on isikuks, keda on juba varasemalt kriminaalkorras karistatud, seda Harju Maakohtu 21.11.2016.a otsuse alusel
lg 2 p 4, 7 järgi rahalise karistusega, kuid milline on karistusregistri kohaselt täitmata. Veel on teda karistatud varavastaste tegude eest väärteokorras
lg 1 kohaselt 31.03.2020.a väärteootsusega nr 2316,20,001314, 07.08.2020.a väärteootsusega nr 2316,20,004501 ning väärteootsusega nr 2330,20,000717 (s.o 2020.a aastal). Kuigi karistusregister annab ülevaate sellest, et Oleg Nizamov on
lg-s 1 märgitud süütegusid toime pannud ka 2013.a, 2015.a ning 2001.a, jäävad need kaugemasse ajaperioodi. Rahalise karistuse kohaldamine Oleg Nizamovile on igal juhul välistatud, ka ei kannaks see oma eesmärki, seda enam, et eelneva kohtuotsusega mõistetud karistus on täitmata. Kuivõrd Oleg Nizamovit on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mis oma mõju ei avaldanud ning ta on isikuks, kes on jätkanud uute kuritegude toimepanemisega, tuleb karistuse mõistmisel arvestada küll tema süüga ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega, õiguskorra kaitsmise huvidega, kuid kindlasti ka arvestama võimalusega mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Süüdistatava Oleg Nizamovi arusaama ning ootust sellest, et iga uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine, tuleb muuta. Kohus leiab, et Oleg Nizamovit peab karistama
lg 2 p 8, 9 järgi (20.08.2020.a, 25.08.2020.a, 11.09.2020.a ja 21.09.2020.a episoodides) vangistusega 9 kuud ja 17 päeva. Kohus nõustub kaitsja hinnanguga, et Oleg Nizamovi poolt vahi all oldud aeg kohtuotsuse kuulutamise seisuga on piisav tema karistuseks. Siiski ei saa mõistetav karistus jääda sanktsiooni alamäära lähedale, kuivõrd O. Nizamov on jätkanud uute kuritegude toimepanemisega ja seda süstemaatiliselt. Ka ei tohiks mõistetav karistus olla sanktsiooni keskmäära lähedal, kuna Oleg Nizamovi puhul esineb kergendav asjaolu puhtsüdamliku kahetsuse näol ning tema süüd saab pidada keskmisest väiksemaks. Samas tuleb märkida, et kui Oleg Nizamovile pole eelnev karistus mõju avaldanud, ka mitte väärteokaristused, ongi iga järgneva normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt. Arvesse tuleb võtta süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid tervikuna, mistõttu ühiskonna õiglustunde tagamiseks 19 peab temale mõistetav karistus ning teole antav hinnang mõjutama teda õiguskuulekalt käituma ning panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise. Seejuures mõistetav karistus ei saa ega tohigi olla meelepärane. Kohtu hinnangul on 9 kuu ja 17-päevane vangistus Oleg Nizamovile karistuse üld – ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks, ka täitmiseks igati piisav.
lg 2 sätete kohaselt tuleb moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 21.11.2016.a otsusega nr 1-16-8662 mõistetud rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus 10 eurot), s.o summas 2000 eurot ning liitkaristuseks Oleg Nizamovile mõista vangistus 9 kuud, 17 päeva ja rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, s.o summas 2000 eurot. Rahalisest karistusest kuulub mahaarvamisele
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (05.09.2016.a – 06.09.2016.a), mis vastab 6 rahalise karistuse päevamäärale, seega kandmisele kuuluv rahaline karistus on 194 päevamäära, s.o summas 1940 eurot.
lg 2 alusel jääb Oleg Nizamovile mõistetud rahaline karistus summas 1940 eurot iseseisvaks täitmiseks. Oleg Nizamov peeti kuriteos kahtlustatavana kinni 21.09.2020.a, tõkend vahistamine kohaldati alates 23.09.2020.a, mida pikendati 17.11.2020.a määrusega. Seega
lg 1 kohaldamisel tuleb reaalse karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda Oleg Nizamovi kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 21.09.2020.a. Kohus loeb seega otsuse kuulutamise seisuga mõistetud 9 kuu ja 17 – päevase vangistuse kantuks ning sellest johtuvalt tuleb ka Oleg Nizamovi suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada ning vabastada Oleg Nizamov vahi alt kohtusaalis. Kuivõrd prokurör loobus 24.07.2020.a episoodis süüdistusest, tuleb Oleg Nizamov selles episoodis õigeks mõista. Kaaludes kergemaid võimalusi isiku karistamiseks, saaks kaaluda asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, mille obligatoorsetele eeldustele lisaks peab kohus välja selgitama, kas isik on asenduskaristuseks sobiv (vt Riigikohtu 20.04.2009.a otsust nr 3-1-1-87-08, p. 13).
lg 1 põhiselt asendatakse vangistus üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul – sellist nõusolekut kohtuistungil Oleg Nizamovi poolt ei kõlanud. Kuna kohus mõistab isikule reaalse vangistuse, mille loeb kantuks kohtuotsuse kuulutamise seisuga, ei ole vajalik ka asenduskaristuse kui ultima ratio (viimase) abinõu kohaldamisel pikemalt peatuda ning tõsi, Riigikohus on väljendanud seisukohta (vt 10.03.2016.a otsust nr 3-1-1-20-16, p. 15), et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolude kõrval olulisel määral ka süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Taaskord, kuna Oleg Nizamovile mõistetud karistus on kohtuotsuse kuulutamise seisuga reaalselt ära kantud, ei ole vajalik pikemalt peatuda
Tingimuslik vangistus saaks tulla kaalumisele juhul, kui kohus otsustaks isikule mõista kohtuotsuse kuulutamise seisuga pikema reaalse vanglakaristuse, mida kohus aga antud otsusega ei teinud.
Oleg Nizamov pani kuriteod toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis – ja tegevusmallide kohaselt ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Oleg Nizamovi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vaid reaalse vangistuse, seda kohtuotsuses toodud põhjendustel. Antud motiividel pole õigustatud ka Oleg Nizamovi ootus, et uute kuritegude toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale 20 määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi kulud (tõendite köide 114) summas 1140 eurot, määratud kaitsjale makstud tasud summades 85,20 €; 54 €; 105,60 €; 43,20 €; 70,80 €; 129,60 € (tõendite köide lk 120, 122, 124, 125, 134, 136) ning summades 38,40 € (kohtu köide I, lk 61); 1397,40 € (kohtu köide II, lk 7) ja 64,80 € (kohtu köide II, lk 10). Samuti on menetluskuluks sundraha summas 876 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ (vastu võetud 19.12.2019.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.