) § 423 lg 2 punktis 1 sätestatud olukord, sest lõpetatud täitemenetlust ei saa tunnistada lubamatuks. Kuivõrd täitemenetluse lõppemine ei olnud seotud hageja käitumisega, vaid õigusliku olukorra muutumisega, siis on hageja esindaja hinnangul kohtul võimalik kaaluda
S) § 43 lg 1 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. Pankrotihaldur Tiia Kalaus teatas 11.10.2021, et ei astu võlgniku asemel menetlusse, ning palub PankrS § 43 lg 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata ning
S § 43 lg 2 võimaldab jätta hagi läbi vaatamata olukorras, kus enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu. PankrS § 43 lõikest 2 ei tulene alust hagi läbi vaatamata jätmiseks hageja pankroti korral.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS § 51 lg 1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud TMS §-s 511 sätestatud juhul. TMS § 511 lg 1 kohaselt kohus võib põhjendatud juhul, eelkõige kui täitemenetluses on võlgnikule kuuluva vara suhtes välja kuulutatud enampakkumine, otsustada, et kohtutäitur viib enampakkumise läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Pankrotimäärusest ega täitemenetluse registrist ei nähtu, et tegemist oleks nimetatud olukorraga. Ehkki täitemenetluse registri andmetel on täitemenetlus seisundis „peatatud“, on täitemenetlus seoses võlgniku pankroti väljakuulutamisega TMS § 51 lg 1 kohaselt lõppenud, ning hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki (täitemenetluse lõpetamine) saavutada. Kohus leiab, et
lg 2 p 2 alusel tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei tulene
lõigetest 3-5, et menetluskulud saaks jaotada erinevalt lõikes 2 sätestatust.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul ei ole tegemist olukorraga, kus menetluskulude hagejalt väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud
2 Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kostja menetluskulud on kokku 2092 eurot: riigilõiv määruskaebuselt hagi tagamise määrusele 50 eurot, tutvumine hagi materjalidega ja taotluste ning vastuse koostamine 540 eurot (sh käibemaks, 3h x 180 EUR/h), tutvumine hagi tagamise määrusega ja määruskaebuse koostamine 360 eurot (sh käibemaks, 2h x 180 EUR/h), vastuse koostamine määruskaebusele 192 eurot (sh käibemaks, 1 h x 192 EUR/h), hagi vastuse koostamine 528 eurot (sh käibemaks, 2,75h x 192 EUR/h). Kohus rahuldas kostja määruskaebuse ning kostja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses, seega riigilõivu osas on kostja menetluskulud põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud 6 tunni ulatuses, millest 4 tundi tasuga 180 eurot tunnis ning 2 tundi tasuga 192 eurot tunnis. Kostja vastuses ja määruskaebuses esitatud põhjendused on sisuliselt kattuvad ning kostja on samade vastuväidete juurde jäänud ka edasistes menetlusdokumentides. Lepingulise esindaja tunnitasud ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ja seetõttu puudub kostjal võimalus tagasi saada õigusabikulude sisendkäibemaksu, seega mõistab kohus õigusabikulud välja koos käibemaksuga summana. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks 1154 eurot (riigilõiv 50 eurot + lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 1104 eurot). Vastavalt
lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.