) § 153 lg 1 järgi on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. 9. Kaebaja teavitas 27.09.2021 avaldusega, et loobub haldusasjas 3-21-2020 esitatud kaebusest ning soovib sellest tulenevalt menetluse lõpetamist. Kaebaja avaldab, et on sisuliselt minetanud oma kaebeõiguse, kuivõrd tal puudub võimalus jõuda käesoleva kohtuasja tulemuseni selleni, et hankija sõlmiks kolmanda isiku asemel lepingu kaebajaga. Vastustaja teavitas teda 24.09.2021, et on menetluse tulemusena sõlminud hankelepingu. Kaebaja palub kohtul kaebusest loobumine vastu võtta ning menetlus lõpetada (
Kaebaja on teadlik kaebusest loobumise tagajärgedest. 10. Kohus on seisukohal, et kaebusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada
Kohus leiab, et kaebusest loobumine ei ole ilmselges vastuolus kaebaja huvidega. Kaebaja on selgitanud, miks ta soovib kaebusest loobuda. Kaebaja vandeadvokaadist esindaja on loobumise avalduses kinnitanud, et kaebaja on teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest. Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (
lg 6 p 2 kohaselt tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Seega kuulub tagastamisele pool riigilõivust, mis tasuti käesolevas asjas kaebuse esitamisel. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendas kohus sisuliselt, siis ei kuulu tagastamisel kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv. 14. Tuginedes
Kaebaja esindajal tuleb teatada Tartu Halduskohtule, kelle nimele ja arvele kohus summa tagastab (
2 15. Kaebaja palub poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kaebaja palub kohtul hinnata kolmanda isiku menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (
Kolmanda isiku esindaja 28.09.2021 taotluse kohaselt osutas seoses kaebaja alustatud kohtumenetlusega kolmandale isikule õigusabi Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co kokku 17 tundi ja 15 minutit kogusummas 2332,8 eurot (summa sisaldab käibemaksu) vastavalt taotlusele lisatud arvele. Kolmas isik rõhutab, et kaebus oli pahauskne, st kaebus oli kantud mitte eesmärgist sõlmida hankeleping, vaid eesmärgist nurjata hange ning pikendada kaebaja võimalust teenida Tartu
lg 4 kohaldamispraktika analüüsimisega, kolmas isik ei esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 06.09.2021 esialgse õiguskaitse määrusele; 3) kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt kulus Tartu Halduskohtu 20.09.2021 esialgse õiguskaitse lõpetamise määruse analüüsimisele 1 h, hõlmates suhtlust kliendiga, olukorra analüüsi ja telefoninõupidamisi. Kaebaja leiab, et analüüsile ei saa kuluda sedavõrd pikk aeg. Kolmas isik ka ei vaidlustanud kohtumäärust; 4) kaebaja ei pea põhjendatuks ka kolmanda isiku 23.09.2021 toimingut (1 h) seoses suhtlemisega Tartu Linnavalitsusega ja määruskaebuse ülevaatusega. Kaebaja peab võimalikuks, et suhtlus Tartu Linnavalitsusega puudutas lepingu sõlmimise korraldamist ega olnud seetõttu seotud käesolevas halduskohtumenetluses kliendi esindamisega. Ühtlasi lahendas Tartu Ringkonnakohus kaebaja 22.09.2021 määruskaebuse ilma kolmandalt isikult ja hankijalt täiendavaid seisukohti küsimata. Nii puudus kolmandal isikul kohustus ka viidatud toimingut teha. 19. Kohus lähtub menetluskulude jaotusel
20. Kohus leiab, et kolmanda isiku taotletud menetluskulud pole täies ulatused vajalikud ja põhjendatud (
lg 6).
lg 12 alusel kontrollib kohus volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet ning menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 175 lg 1 ja
lg 6 kohaselt mõistab kohus kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
lg 4 kohaldamispraktika analüüsimisega, sest kolmas isik ei esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 06.09.2021 esialgse õiguskaitse määrusele. Kaebajal on kaks Eesti Advokatuuri liikmest volitatud esindajat, vaatamata millele eirati kaebuse esitamisel kohtualluvust (Tallinna Halduskohtu 06.09.2021 määruse resolutsiooni p 1). Kohtu hinnangul on elementaarne, et iga õigusteadlane kontrollib sellisel juhul kliendi huvides, kas tegemist on erandliku kohtualluvuse olukorraga või on vastaspoole esindajad õiguslikus eksimuses ja/või on tegemist venitamise vmt põhjusega kaebuse ebaõigele kohtule esitamiseks ja kas esineb seetõttu eraldiseisev alus kohtualluvust puudutava ja esialgse õiguskaitse määruse vaidlustamiseks. Kohtule esitatud arve spetsifikatsiooni kohaselt kulus kolmanda isiku esindajal kaebusele vastuse koostamisele kokku 14 h 10 min ja 35 min Tallinna Halduskohtu määruse vaidlustamisvõimaluste analüüsile. Kohtu hinnangul ei ole sellisel määral kulud kaebusele vastuse koostamisele põhjendatud, kuna kolmandal isikul oli sama esindaja ka kohustuslikus kohtueelses menetluses. Nii VAKO-s kui kohtumenetluses olid vaidluse all samad asjaolud ja õigusküsimused, mistõttu on kolmanda isiku õigusabi kulud kaebusega tutvumisele ja kaebusele vastuse koostamisega osaliselt ülemäärased. Kolmanda isiku vastus kaebusele on mahukas, kuid osaliselt kattuv kohtueelselt vaidlustusmenetluses esitatud seisukohaga. Kohus peab põhjendatuks suurusjärgus 10 h ajakulu. Kohus nõustub kaebajaga, et arvel märgitud suhtlemine Tartu Linnavalitsusega 23.09.2021 võis olla vähemalt osaliselt kantud vajadusest arutada hankelepingu sõlmimise asjaolusid, kuna kohus oli esialgse õiguskaitse tühistanud ning hankelepingu sõlmimine oli õiguslikult võimalik. Samas on põhjendatud kulu kaebaja poolt esitatud määruskaebuse ülevaatamisele ja edasiste sammude analüüsimiseks. 23. Kohus peab neil asjaoludel põhjendatuks mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu õigusabi eest summas 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 320 eurot, seega kokku 1920 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.