Obsah (4)

§ 28§ 29§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2021.a, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-21-12189 Tsiv

§ 28mõistes).

Ajutine haldur on arvamusel, et kui huvitatud isikud nõutud summat deposiiti ei tasu, siis lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, võlgnik likvideerida ja kustutada, määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige ning haldur vabastada. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1 947,50 eurot, millest 584 eurot hüvitada riigieelarve vahenditest ning 1363,50 eurot mõista välja võlgnikult. 3 17.09.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 24.09.2021. Võlgniku seisukoht Võlgnik nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning selles avaldatud seisukohtadega. Samuti nõustub ajutise halduri tasu arvutuskäigu ja summaga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid väljamaksete tegemiseks. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt

§ 29

lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 21,94 euro väärtuses ning teadaolevaid kohustusi on 29 366,27 euro ulatuses. Aruandes esile toodud asjaoludest nähtuvalt on ka kohus seisukohal, et raha laekumine T T on ebatõenäoline ning sellest ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, küll aga esinevad raske juhtimisvea tunnused. Ajutine haldur leiab, et vara tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise võimalused küll ei puudu, kuid sellest saadav laekumine ei ole piisav pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus nõustub halduriga, et arvestades aruandes esile toodud asjaolusid võivad esineda tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise võimalused, kuid saadav võimalik tulu ei pruugi katta pankrotimenetluse kulusid. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 29

lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik oli maksejõuetu juba aastal 2019, mis kandus edasi ka

1. majandusaastasse ning mis nõudnuks võlgniku juhtorganite otsustavat sekkumist. Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja oluliselt varem kui avalduse esitamise ajaks 04.08.
2. Kuivõrd juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane, siis on tal jooksvalt olemas andmed nii tulude, kulude kui ka kasumi või kahjumi kohta ning võimalused rakendada meetmeid netovara seadusega kooskõlla viimiseks ja/või esitada pankrotiavaldus. Äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema 4 majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 183 sätestab, et osaühingu raamatupidamist korraldab juhatus. Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada.

§ 28

lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg-s 5¹ sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana (Riigikohtu 7. detsembri 2004 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04, p 10). Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et olemasoleva dokumentatsiooni ja info alusel nähtub, et esinevad raske juhtimisvea tunnused

§ 28lg 2 tähenduses.

Ajavahemikul 28.01.2014 kuni 30.06.2021 oli võlgniku juhatuse liige D F. Äriregistrist nähtub, et 2018 ja 2019 aasta majandusaasta aruanded on esitatud alles 31.03.

1. Esitamata on 2020 majandusaasta aruanne. Praeguse juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile saadetud vastusest nähtub, et
2. majandusaasta aruande kohta on selgunud, et see ei vasta tegelikkusele, kuna maha on kandmata
3. aastal objektidel kasutatud varud (ehitusmaterjalid) ja nõuded pankrotistunud W C H OÜ vastu. Seega ei ole võlgniku juhatuse liige D F täitnud oma kohustusi vajaliku hoolsusega jättes õigeaegselt äriregistrile esitamata majandusaasta aruanded, moonutades 2019 majandusaasta tulemust ja esitades selles mitte tõepärast informatsiooni, mistõttu pole võimalik välja tuua ka aega, millal netovara langes alla seadusega lubatud piiri ning jättes esitamata kohtule õigeaegselt osaühingu pankrotiavalduse. Vastavalt

§ 29

lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

§ 29

lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

§ 23

lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65

lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust 5 ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 23

lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub 20,5 töötunni eest tasuks määrata 1947,50 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 95 eurot mahub kehtestatud piirmäärasse.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks 584 eurot. Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (01.02.2021 Justiitsministri määrus nr 2 § 2 lg 1). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu hüvitatakse summas 584 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 1363,50 eurot (1947,50-584) mõistab kohus välja võlgnikult. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta juhatuse liikme H T vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6