Obsah (8)

§ 402§ 396§ 8§ 76§ 82§ 101§ 397§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Harju Maakohus Andres Suik 15.07.2

) § 402 lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 on sätestatud, 4 2-21-6876 et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt

§ 8

lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt

§-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt

§ 101lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

1. Tarbijakrediidilepingu nr xxx tingimuste p 5.3 järgi on lepingu ülesütlemisel klient kohustatud pangale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma (dtl 8). Kostja ei esitanud hageja esitatud põhivõlgnevuse arvestusele mistahes vastuväiteid, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et krediidiosa põhiosa võlgnevus hageja ees on 5 008,13 eurot. Ka 28.05.2021 vastuses hagile avaldas kostja valmisolekut tasuda krediidi põhiosa (dtl 71). Seetõttu kohus rahuldab hageja krediidi põhiosa nõude ning mõistab kostjalt välja 5 008,13 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi 541,36 eurot. Vastavalt

§ 397lg-le 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Hageja ja kostja on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud intressi määras 19,90% aastas (dtl 7). Tarbijakrediidilepingu nr xxx üldtingimuste p 5.3 järgi on lepingu ülesütlemisel klient kohustatud pangale koheselt tasuma lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi (dtl 8). Hageja on esitanud intressi nõude kujunemise arvestuse (dtl 34-39). Kostja ei vaielnud intressi arvestusele vastu, seetõttu kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 541,36 eurot. 21. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 1 136,15 eurot.

§ 101

lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tarbijakrediidilepingu nr SL18-011578691 üldtingimuste p 6.1 järgi krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel maksab klient viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, s.o võrdses määras lepingjärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas (dtl 8-9). Hageja nõuab kostjalt viivist lepinguga ettenähtud intressimääras, s.o 19,90% aastas põhivõlgnevuse summalt. Hageja esitas viivise arvestuse (dtl 20), millele kostja vastu ei vaielnud. Seetõttu rahuldab kohus ka hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise, mis on 30.04.2021 seisuga 1 136,15 eurot, ning vastavalt hageja taotlusele TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise alates 01.05.2021 krediidi põhiosalt 5 008,13 eurot kokkuleppelises määras 19,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
2. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista lepingu haldustasu summas 10,50 eurot. Tarbijakrediidilepingu nr xxx eritingimuste järgi leppisid pooled kokku lepingu haldustasus 1,50 eurot kuus (dtl 7). Tarbijakrediidilepingu nr xxx üldtingimuste p 5.3 järgi on lepingu ülesütlemisel klient kohustatud pangale koheselt tasuma lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud 5 2-21-6876 tasumata lepinguhaldustasu (dtl 8). Hageja nõuab kostjalt perioodi 2019 oktoober kuni 2020 aprill (s.o 7 kuu eest) lepingu haldustasu kogusummas 10,5 eurot. Kostja haldustasu arvestusele vastuväited ei esitanud. Seega kohus rahuldab lepingu haldustasu nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 10,50 eurot.
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
4. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagiavalduse järgi taotleb hageja mõista kostjalt menetluskuluna välja menetluses tasutud riigilõiv 475 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus andis pooltele 08.06.2021 määrusega tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 25.06.2021 (dtl 91-92). Hageja ei ole täiendavate menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
5. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 475 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulu dokumentide analüüsile ja hagiavalduse koostamisele summas 83,33 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud. TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sellekohast kinnitust ei ole hageja esitanud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja kantud õigusabikulu ilma käibemaksuta. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 475 eurot + 83,33 eurot = 558,33 eurot.
6. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 6