Obsah (6)

§ 62§ 230§ 231§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-20-9785 Tsiviilasi M-S M hagi M M

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 07.07.2020 esitatud ning 08.09.2020 täpsustatud hagiavalduse kohaselt õpib M-S M (hageja) Tallinna xxx klassis. Hageja elab koos emaga ja M M (kostja) ei osale mingilgi viisil hageja kasvatamises. Puudub ka igasugune suhtlemine. Kostja ei tunne huvi hageja käekäigu vastu. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole elatise tasumise maksmise osas. Hageja igakuised kulud moodustava kokku 663 eurot, sh eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 150 eurot, sidekulud 18 eurot, kulutused tervishoiule 90 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused: autokool 70 eurot, lõuna koolis 40 eurot ja abiõpetaja 60 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamist summas 250 eurot kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni. Samuti palus hageja välja mõista elatise perioodi eest 25.05.2020 kuni 06.07.2020 summas 354,78 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud. Hageja näol on tegemist täisealise isikuga, kes saaks endale ise sissetulekut hankida. Samuti märkis kostja, et hageja ei ole tõendanud oma igakuiste kulude suurust. Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et täisealiseks saanud isiku puhul saab eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15 p 10). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et kostja on hageja isa (tlk 4, 6, 7). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on täisealine, kes õpib käesoleval ajal Tallinna xxx klassis (tlk 5, 16). Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt iseenesest õigustatud elatist nõudma. Kohtu hinnangul ei saa õppetöö tõttu eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise. Kohus selgitab, et see, kui hagejal lõpevad tunnid mõnel päeval nädalas kell 12.50 (tlk 47), ei tähenda, et ülejäänud päeva võiks hageja tööl käia. Kuna hageja käib 12ndas klassis, siis eelduslikult on igapäevaselt vajalik ka kodus õppetööga tegeleda.
3. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulud kokku 633 eurot, s.h eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 150 eurot, sidekulud 18 eurot, kulutused tervishoiule 90 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused: autokool 70 eurot, lõuna koolis 40 eurot ja abiõpetaja 60 eurot. Kohus on 25.11.2020 kirjas selgitanud hagejale, et kuivõrd hageja on täisealine, tuleb tal täiendavalt selgitada ja tõendada oma igakuiseid väljaminekuid (tlk 35). 30.12.2020 esitas hageja kohtule täiendavad selgitused kulude kohta. Kuna kostja on esitanud kulude suuruse osas vastuväiteid, siis peab kohus nõude lahendamisel vajalikuks esmalt hinnata hageja igakuiste kulude põhjendatust. 3 5.1 Hageja on selgitanud, et temaga koos elab veel kolm inimest ning nende eluasemekulud kokku moodustavad 737,61 eurot, s.h pangalaen summas 470,62 eurot, küte + vesi+ elekter summas 225 eurot, teleteenused + internet 41,99 eurot. Hageja osa moodustab seega nimetatust 184,40 eurot. Tõendina on hageja esitanud aga üksnes hageja ema ja AS-i xxx vahel sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt on laenulepingu igakuine makse suurus 470,62 eurot (tlk 40). Nimetatud laenu saab lugeda eluasemekulude hulka, kuna lepingu p 1.3 kohaselt on laen antud xxx asuva elamu ostuks. Muude kulude osas ei ole hageja ühtegi tõendit esitanud. Seega loeb kohus tõendatud igakuiseks eluasemekuluks hageja osas ca 118 eurot (470,62 eurot/ 4 inimesega). 5.2 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Hageja poolt väljatoodud toidukulu summas 150 eurot on kohtu hinnangul aga veidi ülepaisutatud. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud kuluks 125 eurot. 5.3 Sidekulud summas 12 eurot koosneb hageja selgituste kohaselt mobiilsest internetist ja telefoni arvest. Ühtegi tõendit ei ole hageja aga nimetatud kulude kohta esitanud. Seega ei ole nimetatud kulu põhjendatud. 5.4 Tervishoiukulusid ja hügieenitarvete kulusid peab kohus põhjendatuks kokku 30 euro ulatuses. Hageja on välja toonud, et seoses naha probleemidega on tarvidus külastada tasulist vastuvõttu visiiditasuga 55 eurot ning retseptiravimid ja arsti poolt soovitatud kosmeetika maksumus on kokku 90,73 eurot. Nendest toodetest jätkub hageja hinnangul kolmeks kuuks. Samuti aastast 2016 on vajalik käia igal sügisel xxx vastuvõtul hinnaga 15 eurot ning osta spetsiaalselt valmistatud xx tallad summas 54 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi on eluliselt usutav, et hageja võib vajada aegajalt teatud ravimeid ning külastada ka arsti, siis ei ole tõendatud, et nimetatud kulud oleksid igakuised. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta peaks tarvitama retseptiravimeid ja kandma spetsiaalselt valmistatud ortopeedilisi taldu. Samuti on hügieenitooteid võimalik osta soodsamalt ning kõiki hügieenitooteid ei ole vaja osta igakuiselt. Hageja ei ole tõendanud, et ta peaks ostma kallimat apteegi kosmeetikat. Kohus peab eluliselt usutavaks ja vajalikuks nimetatud kulusid seega kokku üksnes 30 euro ulatuses. 5.5 Hageja on välja toonud, et koolikohustuse kulu koosneb õpikute, töövihikute, vihikute, kilekaante ostmisest, õpilaspileti maksumusest ja klassiga õppekäikudel käimisest. Arvestades, et hageja käib koolis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud seoses koolis käimisega tekivad. Kuigi hageja ei ole nimetatud kulutuste kohta tõendeid esitanud, on kohtu hinnangul 15 eurot nimetatud kulude osas eluliselt usutav ja mõistlik. 5.6 Muudeks vältimatuteks püsikulutusteks on hageja märkinud kosmeetiku, juuksuri, abiõpetaja ning autokooli kulud. Samas ei ole ühtegi tõendit muude kulude olemasolu ja maksumuse kohta esitatud. Kohus selgitab, et autokooli õpingukaart ei tõenda selle maksumust (tlk 18). Seega ei ole nimetatud kulud põhjendatud. 5.7 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud kokku ca 288 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 144 eurot. 4
4. Kostjalt väljamõistetava elatise summa määramisel tuleb kindlaks teha, millises ulatuses kumbki vanem elatist maksma peab. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamiseks kohustatud isiku puhul tuleb temalt elatise väljamõistmisel arvestada PKS § 102 ja PKS § 105 lg 3 järgi tema varalist seisundit. Sealjuures ei kohaldu täisealise lapse puhul PKS § 102 lg 2, vaid üksnes sama paragrahvi lg 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-119-15, p. 11). Kostja ei ole välja toonud asjaolusid ega tõendeid, mis kinnitaksid, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma ning et elatise väljamõistmine kahjustaks tema enese tavalist ülalpidamist. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis 144 eurot kuus.
5. Hageja on palunud välja mõista ka elatise perioodi eest 25.05.2020-06.07.2020 summas 354,78 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel 5 õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hageja on kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta on kostjalt elatist küsinud 31.08.2020 (tlk 17, 55). Seega on elatist küsitud pärast esialgse hagiavalduse esitamist kohtule. Kohtule ei nähtu, et hageja oleks elatist varem küsinud, s.o ajast, mil kostja sai täiskasvanuks. Kohtu hinnangul ei täida käesoleval juhul ka enam ülalpidamisenõude esitamine tagantjärgi oma eesmärki. Kohus jätab seega tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata.
6. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 144 eurot kuus alates 07.07.2020 kuni hageja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni. Juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis nimetatud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 10.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6