) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Laura Jõgisoo Süüdistatav Andrus Smit, isikukood: 36811245715; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; keskharidus; tel: XXX; e-post: XXX; töökoht: XXX; kriminaalkorras karistatud 3-l korral, viimati − 16.04.2018. a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega nr 1-18-3227
a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega nr 1-16-10203
järgi 1 aasta 3 kuu ja 25 päeva vangistusega, mis asendati 475 ÜKT tunniga; − 30.10.2015. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-15-9014
Väärteokorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 19.08.
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.
a – 21.08.2021. a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust, mille kandmise aja alguseks määrata 06.12.2021.a.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Andrus Smit ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel on Andrus Smit kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel on Andrus Smit kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis.
lg 2 p 5 alusel on Andrus Smit kohustatud alluma ettenähtud ravile, mille kohta Andrus Smit on andnud 01.09.2021. a nõusoleku, s.o jätkama psühhiaatri vastuvõttudel käimisega ning võtma määratud ravimeid.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 414 lg 1 alusel edastatakse Andrus Smitile kohtuotsuse jõustumisel teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kohesele kandmisele kuuluva karistuse, s.o 2 (kahe) kuu vangistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist. 2. Menetluskulu KrMS 180 lg 3 alusel jätta Andrus Smiti sundrahast pool, s.o 438 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Andrus Smitilt menetluskuluna riigituludesse: 2 • • sundraha 438 eurot; kaitsjatasu 214,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Andrus Smitil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 652,80 (kuussada viiskümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt vähemalt 54,40 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700041682 ning selgituse “Andrus Smit, otsus nr 1-21-6466, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Andrus Smiti süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud
a otsusega nr 1-18-3227 ning milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 19.08.2021. a kella 18:15 paiku XXX, Kambja vald, Tartu maakond juures mootorsõidukit Microcar MC2, registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,10 mg/l. Lisaks eiras Andrus Smit politsei poolt sinise-punase märgutulega antud peatumismärguannet, millega rikkus LS § 38 lg 1 sätet. Andrus Smit rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Sellega pani Andrus Smit toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Andrus Smitile karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata 3 karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2021-21.08.2021 s.o 3 (kolm) päeva, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja
lg 4 p 1 alusel kuulub mõistetavast vangistusest kohesele ärakandmisele 2 (kaks) kuud ning tingimisi jätta ärakandmata jääv osa, s.o 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, kui Andrus Smit 2 (kahe) aastase pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada Andrus Smit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 8 alusel kohustada Andrus Smit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis;
lg 2 p 5 alluda ettenähtud ravile, mille kohta Andrus Smit on andnud 01.09.2021 nõusoleku, s.o jätkama psühhiaatri vastuvõttudel käimisega ning võtma määratud ravimeid. Kriminaalmenetluse kulud on kokku: 1090,80 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 214,80 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astmekuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit – Andrus Smiti igakuine sissetulek on XXX XXX eurot, isikul on XXX ülalpeetav, kellele ülalpidamiseks peab Andrus Smit igakuiselt tasuma XXX eurot - siis on põhjendatud sundraha vähendamine poole võrra ulatuses, s.o 438 eurot. Samuti on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Andrus Smitilt menetluskuluna välja sundraha summas 438 eurot ja kaitsjatasu summas 214,80 eurot, s.o kokku 652,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 652,80 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Andrus Smit aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. 4 Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239−245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Andrus Smit süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulu osas Andrus Smiti menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 214,80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1090,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Andrus Smit avaldas, et tema igakuine sissetulek on XXX XXX eurot, tal on XXX, kelle ülalpidamiseks peab tasuma igakuiselt XXX eurot. Eeltoodud põhjusel taotleb Andrus Smit väljamõistetud menetluskulude vähendamist ja ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Andrus Smit kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 54,40 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine käib Andrus Smitile, arvestades asjaolu, et tema igakuine sissetulek on XXX eurot, millest XXX peab ta tasuma XXX, ilmselgelt üle jõu. Võttes arvesse Andrus Smiti varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o 438 euro võrra ning määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Andrus Smitilt sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 214,80 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 652,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.