← Eesti

2-21-15971/3

Obsah (8)§ 661§ 428§ 430§ 477§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-15971 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti f

§ 661

lg 4 alusel kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-21-15971 menetlus. Tagastada avaldajale AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) riigilõiv summas 25 eurot ning kanda nimetatud summa AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arveldusarvele nr xxx (SEB Pank AS), selgitusega xxx, tsiviilasi nr 2-21-

  1. Jätta käesolevas kohtumääruses kajastamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu) avaldus I T vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid 26.10.2021 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul teha kompromissi kinnitav määrus kohtuistungit pidamata ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
  2. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled on teadlikud

§ 428

lg 1 p-s 4 ning

§-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Avaldaja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 477

lg 6 sätetel kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, 2 et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et

§ 432

on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 4 kokku, et kompromissi kokkuleppest väljuvad menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Avaldaja on esitanud taotluse poole avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 2 p 1).

Kohus leiab, et avaldajale tuleb tagastada riigilõiv summas 25 eurot ning kanda see avaldaja taotlusel AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arveldusarvele nr xxx (SEB Pank AS), selgitusega xxx, tsiviilasi nr 221-15971.

§ 661lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Käesoleval juhul on pooled välistanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.