Obsah (5)

§ 175§ 176§ 173§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 14. september 2021. a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-21836 Tsiviilasi KP kohustustest vabastamise menetl

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi 2 pankrotikuriteos ning

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 176

lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Võlausaldaja Telia Eesti AS on nõus kohustustest vabastamisega, võlausaldajad AS SEB Pank ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu jätavad võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Swedbank AS palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et on täitnud

§ 175

lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16). Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 7 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 13.08.
2. Aruande kohaselt töötas võlgnik 03.03.2020-06.05.2021 AS-is Xxx xxx ametikohal. Alates 01.06.2020 kuni käesoleva hetkeni OÜ-s Xxx xxxna. Võlgniku töötasu on 750 eurot kuus. Võlgnik on tasunud võlausaldajale AS SEB Pank 2478 eurot ja võlausaldajale Swedbank AS 306 eurot. Võlgnik ei nõustu võlausaldaja Swedbank AS seisukohaga, et ei ole pingutanud võlgnevuste vähendamise nimel. Võlgnik märgib, et on võlausaldajatele teinud ligi kolm korda suuremas summas väljamakseid, kui seadus seda nõuab (1418,22 eurot vs 3711,76 eurot). COVID-19 ajal hooldekandeasutuses töötamine oli äärmiselt kurnav, mistõttu haigestus võlgnik korduvalt, mis on nähtuv pangakontole laekunud haigushüvitise maksete näol. Paljud kaastöötajad pidasid rasket tööd arvestades keskmiselt vastu 6-8 kuud. Xxx OÜ-sse läks võlgnik tööle, et samal ajal hoida silma peal tööturu uutel pakkumistel. Võlgnik loodab väga, et saaks kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel keskenduda uue ameti õppimisele ja leida enda eale kohasema töö. Kohus märgib, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil teinud võlausaldajatele väljamakseid ning seda suuremas määras, kui seadusega nõutud. Eeltoodust tulenevalt ei saa võlgnikule väljamaksete tegemata jätmist ette heita. Võlausaldaja Swedbank AS on võlgnikule ette heitnud, et on ebamõistlik töötada juhtival töökohal palgaga 700 eurot (bruto) arvestades asjaoluga, et võlgnikul on käimas kohustustest vabastamise menetlus, kus võlgnikul tuleb tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, et võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses rahuldada. Riigikohus märkis 30.10.2019 määruses tsiviilasja nr 2-11-24696 p-des 18 ja 19, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Kohus märgib, et võlgnik on oma 08.09.2021 seisukohas esile toonud, et tema tööks on tegeleda klientidega, hoida varustust korras, koristada 3 ruume ja viia läbi treeninguid. Varasemalt on võlgnik esile toonud, et tal puudub kõrgharidus või muu erialane haridus. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (RKTKm 2-11-24696, p 19). Kohtu hinnangul vastab võlgniku töö sisu võlgniku haridusele ja oskustele. Sellega saab lugeda täidetuks

§ 173lg 1.

Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud. Kohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud

§ 173

lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires.

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud

§-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse

§ 175lg 8 alusel.

Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4