Obsah (4)

§ 97§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2021. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1 Tartu Tsiviilasi nr 2-20-17335 Tsiv

) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt

100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 108

alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatusvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on TsMS § 5 lg 1 kohaselt seotud hageja nõudega. Hageja on taotlenud seaduses sätestatud minimaalse igakuise elatise väljamõistmist alates

1. aasta detsembrikuust. Vabariigi Valitsuse 13.12.
2. a määruse nr 117 kohaselt oli
3. aastal töötasu alammäär 540 eurot kuus ning 19.12.
4. a määrusega nr 115 on kehtestatud töötasu alammäär alates
5. aastast 584 eurot. Seega igakuine elatis ühele lapsele ei võinud
6. aastal olla väiksem kui 270 eurot kuus ning alates
7. aastast väiksem kui 292 eurot. Kohus mõistab kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja tagasiulatuvalt elatise alates 01.12.
8. a summas 5818 eurot, arvestades, et
9. juuniks muutus sissenõutavaks ka elatis juulikuu eest. Alates 01.08.
10. a tuleb kostjal elatist tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Elatis tuleb tasuda igal kuul järgmise kuu eest ette hageja seadusliku esindaja määratud arveldusarvele (hagiavalduse esitamise ajal R.A. arveldusarve nr XXX). III. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kuna hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja, ei saa hagejal ka õigusabikulusid olla. Seega puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ning kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitud hagihind ei ole menetluskulu. Ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse (elatishagi) hind on vastavalt TsMS § 129 lg 2 nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind omab tähendust vaid kohtu jaoks tsiviilasja menetlemisel, näiteks sõltub hagihinnast, kas kohus saab menetleda asja lihtsustatud korras või kirjalikus menetluses kohtu määramisel. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. 3 TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 4