← Eesti

1-20-6089/97

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. septembril 2021 Väärteoasja number 1-20-6089 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Asjassepuutuv kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus Jaanus Lusti kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Jaanus Lusti (isikukood 37212016527) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. septembri
  5. a määrus muutmata ja Jaanus Lusti määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Tartu Maakohus karistas Jaanus Lustit 04.12.
  7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6089 KarS § 424 lg 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistusaja 1 kuu 27 päeva karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 10 kuud 3 päeva vangistust. Mõistetud karistust suurendas kohus KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 18.03.
  8. a otsusega mõistetud ärakandmata 7 kuu 12 päeva vangistuse võrra ja mõistis Jaanus Lustile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.02.
  9. Jaanus Lusti esitas 17.08.2021 Tartu Maakohtule KrMS §-de 228 ja 230 alusel kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale.
  10. Tartu Maakohus jättis 08.09.
  11. a määrusega Jaanus Lusti kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale läbi vaatamata. 1 3.
  12. KrMS § 228 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise, on tal õigus esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale enne süüdistusakti koostamist. Samuti näeb KrMS § 228 lg 6 ette, et kui kaebus saabub prokuratuuri pärast süüdistusakti kohtusse saatmist, edastatakse kaebus kriminaalasja arutavale kohtule. Maakohus märkis, et eelnevast tulenevalt saab uurimiskaebemenetluses vaidlustada prokuratuuri tegevust kriminaalasja menetlemisel kuni süüdistusakti koostamiseni. Pärast seda lahendab kohtueelses menetluses tehtud uurimistoimingute seaduslikkuse ja põhjendatusega seotud küsimused kriminaalasja arutav kohtukoosseis. Kui kohtuotsus on jõustunud, ei saa aga esitada kohtule kaebust uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale, sest kohtul pole enam võimalik kontrollida kohtueelses menetluses tehtud uurimistoimingute seaduslikkust ja põhjendatust, hinnata tõendeid ja võtta seisukohta küsimuses, kas süüdimõistetu on toime pannud kuriteo, milles ta süüdi mõisteti. 3.
  13. Tartu Maakohtu 04.12.
  14. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-6089 jõustus 06.02.
  15. Seetõttu ei saa kohus enam kontrollida, kas Jaanus Lusti vahistati seaduslikult, kas temale tutvustati enne kriminaalasja kohtulikku arutamist kriminaalasja toimikut, kas tema kaebuses märgitud vead ja tõendite vahelised vastuolud välistavad tema süüditunnistamise ning kas prokurör vastas mõistliku aja jooksul tema kirjadele. Arvestades, et maakohus pole pärast Tartu Maakohtu 04.12.
  16. a otsuse jõustumist pädev lahendama uurimiskaebemenetluse raames esitatud kaebusi, tuleb Jaanus Lusti kaebus jätta läbi vaatamata. Juhul, kui Jaanus Lusti leiab, et tema kriminaalasja menetlemise käigus on toime pandud kuriteod, on tal õigus esitada KrMS § 194 lg 1 kohaselt kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile. Määruskaebus
  17. Jaanus Lusti esitas 09.09.2021 määruskaebuse Tartu Maakohtu 08.09.
  18. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale. 4.
  19. Esmalt jäi Jaanus Lusti maakohtu määruse punktides 2.
  20. – 2.
  21. toodud seisukohtade juurde. Seejärel tõi välja, et on pöördunud nii Justiitsministeeriumi, prokuratuuri ja uurija poole, kust on saanud vastused oma päringutele. Prokuratuuri vastused on olnud ennast õigustavad. Jaanus Lusti on seisukohal, et temale on esitatud valesüüdistus kriminaalasjas nr 1-20-
  22. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Jaanus Lusti kaebuse läbi vaatamata jätmise osas.
  24. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigustatult leidnud, et Jaanus Lusti kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd jõustunud kohtuotsust ei ole võimalik maakohtul (ega ka ringkonnakohtul) uuesti läbi vaatama hakata. Nii on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et Jaanus Lusti on toime pannud KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo ning see otsus on täitmiseks kohustuslik (vt KrMS § 409).
  25. Ainus võimalus jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas menetluse uuendamiseks on teistmismenetlus. Jaanus Lusti esitas 16.04.2021 taotluse riigi õigusabi saamiseks teistmisavalduse esitamiseks kriminaalasjas nr 1-20-
  26. Riigikohus jättis selle taotluse rahuldamata. 2
  27. Samuti leidis maakohus õigesti, et Jaanus Lustil on võimalik esitada KrMS § 194 lg 1 alusel kuriteoteade, kui ta leiab, et kriminaalasja menetlemise käigus on uurija(d) või prokuratuur toime pannud kuriteo. Jaanus Lusti 12.08.
  28. a kaebusest on näha, et ta on korduvalt esitanud erinevaid päringuid/taotlusi prokuratuurile, lisaks suhelnud Riigiprokuratuuriga. Kuigi Jaanus Lusti ei ole rahul nende tegevusega, tuleb esmalt oodata, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur lahendaks tema kaebused, mille järel on tal võimalik edasi kaevata Riigiprokuratuurile.
  29. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
  30. septembri
  31. a määrus muutmata ja Jaanus Lusti määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.