2-21-14885/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-14885 Kohtuasi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus S E vastu 1473 kahju hüvitamise ja viivise nõudes Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314, e-post: info@pzu.ee Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder, isikukood XXX, 4PS OÜ, registrikood 12399527, asukoht Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa, 76901, e-post arvi.luhakooder@gmail.com Puudutatud isik: S E, isikukood XXX, elukoht XXX RESOLUTSIOON
2. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 22.09.
3. a avaldus rahuldada.
4. Välja mõista S E AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks 1481 eurot (üks tuhat nelisada kaheksakümmend üks) eurot 39 senti (sh põhinõue 1473 eurot ja viivis 8,39 eurot).
5. Välja mõista S E AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis põhi-nõudelt alates 23.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6. Jätta menetluskulud S E kanda. 4.1 Välja mõista S E AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks 410 (nelisada kümme) eurot menetluskulu. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
7. Kohtumäärus saata menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD 2-21-14885 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD
8. Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas esindaja kaudu 22.09.2021 Viru Maakohtule avalduse S E vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt sai avaldaja 26.04.2021 kahjuteate, mille kohaselt toimus 25.04.2021 korteris XXX veekahju. Avaldaja esindaja vaatas 28.04.2021 kahjustada saanud korteri nr XXX üle, koostas vara ülevaatuse akti ja korteri nr XXX skeemi. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr XXX saanud kahjustada esiku lagi, sein ja põrand ning elutoa lagi, sein ja põrand. J S selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr XXX, kus oli veevoolik tulnud pesumasina küljest lahti. Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise S OÜ summas 2948,52 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Põhjusel, et kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist sularahas, pidasid avaldaja ja kindlustusvõtja läbirääkimisi kahju hüvitamise üle ning leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju 1473 eurot E S arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju 1473 eurot. Puudutatud isik on korteriomandi XXX omanik. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 13.08.2021 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus hüvitada kahju hiljemalt 27.08.
9. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahjunõue 1473 eurot (põhinõue) ja viiviste nõue. Viivised avalduse esitamise seisuga 22.09.2021 (periood 28.08.2021 – 22.09.2021) on 8,39 eurot.
10. Viru Maakohtu 22.09.2021 määrusega kohus võttis AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali 22.09.
11. a avalduse menetlusse ja kohustas puudutatut isikut S E esitada avaldusele kirjalik vastus (mh seisukoht kompromissi sõlmimise võimaluse osas) 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumäärus ja avaldus on puudutatud isikule AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 22.09.
12. Puudutatud isik kinnitas dokumentide kätte saamist AET-is 23.09.
13. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-le 1 kuuluvad alates 01.01.2018 korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud XXX korterile põhjustatud kahju 1473 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isiku korterist lekkinud vesi kahjustas kindlustusvõtja korterit. Järelikult tuleneb võlasuhe korterioman2 2-21-14885 dist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldaja hinnangul rikkus puudutatud isik korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Avaldaja hinnangul oleks asjast puudutatud isik pidanud vältima teisi kaasomanikke kahjustavat asja.olu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Kahjuteatest nähtuvalt toimus 25.04.2021 korteris XXX veekahju. Korteris nr XXX kahjustusid esiku lagi, sein ja põrand ning elutoa lagi, sein, põrand. Veekahju sai alguse korterist XXX, kus oli veevoolik tulnud pesumasina küljest lahti. Puudutatud isik on korteriomandi XXX omanik ning veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist. Avaldaja kindlustusandjana hüvitas kahju summas 1473 eurot. Vastavalt VÕS § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr 2285733611, 26.04.
15. a varakahju avalduse, 28.04.
16. a ülevaatuse akti nr 1961, korteri remonditööde pakkumise, PZU 13.08.
17. a kahjunõude nr 7159 S E, kinnistusraamatu väljavõtte, fotod. Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS §-le 115, § 127 lg-tele 1-4, §-dele 128 ja 132 ning §-le 492 lg
18. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. S E ei ole tõendanud, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. Samuti ei ole S E tõendanud, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.
19. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-129-13, p 49). Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kohus nõustub avaldajaga, et kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Puudutatud isik ei ole kohtule vastuväiteid esitanud ning seejuures ei ole ka tõendanud, et ta korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab avalduse. Menetluskulud
20. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab 3 2-21-14885 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud 50 eurot riigilõivu, 360 eurot õigusabikulu, kokku 410 eurot. Kohtu hinnangul peab avaldaja menetluskulud hüvitama puudutatud isik, sest avaldaja pöördus kohtusse seetõttu, et puudutatud isik ei hüvitanud kahju kohtuväliselt, kuigi tal selline võimalus oli. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus S E välja avaldaja menetluskulude katteks 410 eurot. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4