← Eesti

1-16-2411/1224

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. september 2021 1-16-2411 Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Andrey Kuzyakin (isikukood 36606040243) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
  2. augusti
  3. a määrus Advokaat Raiko Paas, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuur RESOLUTSIOON Jätta Andrey Kuzyakini kaitsja määruskaebus Viru Maakohtu
  4. augusti
  5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Andrey Kuzyakin tunnistati süüdi Harju Maakohtu
  7. märtsi 2020 otsusega. Ta kannab talle KarS § 256 lg 1 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi mõistetud liitkaristust, 10 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu
  8. juuni 2020 otsusega mõisteti A. Kuzyakin õigeks KarS § 256 osateos ehk kuritegeliku ühenduse loomises, ent talle KarS § 256 järgi mõistetud karistus jäeti muutmata. Karistuse algusaeg on
  9. oktoober 2015.a. Kohtuotsus jõustus osaliselt
  10. märtsil
  11. Karistusaja lõpptähtaeg saabub
  12. oktoobril
  14. Vangla esitas maakohtule taotluse A. Kuzyakini vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Vangla ega prokuratuur vabastamist ei toeta.
  15. augustil
  16. a andis vangla kohtule teada, et PPA algatas Vene kodaniku A. Kuzyakini pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse ja tema välismaalase pass on käesoleval ajal kehtetu.
  17. Viru Maakohtu
  18. augusti
  19. a määrusega jäeti A. Kuzyakin tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata, ehkki formaalsed eeldused on selleks täidetud.
  20. Kinnipeetavat iseloomustab kõrgohtlikkus seoses tema mõtlemise, käitumise ja kuritegelike hoiakutega.
  21. Positiivne on A. Kuzyakini käitumine vangistuses seoses distsiplinaarkaristuste puudumisega. Täidetud on ka ennetähtaegse vabastamise eeldus, s.o isikul on vabanemisjärgne elukoht. A. Kuzyakinil puuduvad probleemid narkootikumidega. Isik ei ole küll täiskarsklane, kuid on loobunud alkoholi kuritarvitamisest. Tal on head suhted elukaaslase ja tütrega ning vabaduses ootamas toetavad lähedased. Samas nähtub kohtuotsusest, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga inimesed, kellega ta suhtles tihedalt. Samuti helistab ta vangistusest mh kriminaalse taustaga inimestele. Ta võib mõjutada teiste inimeste tegevust ja anda neile kriminaalse sisuga tegevusjuhiseid ja/või korraldusi ning kontrollida nende täitmist. Seega kujutab suhtlusringkond ohtu uue kuriteo toimepanemiseks.
  22. Puuduvad ametlikud kinnitused ja registreeringud A. Kuzyakini varasemate töökohtade kohta. Arvestades A. Kuzyakini ning tema leibkonna liikmete (elukaaslane ja tütar) varalist seisundit perioodil 2011-2015, ei olnud neil võimalik omada legaalsest sissetulekust pärinevaid rahalisi vahendeid summas 44 799 eurot. Sellest järeldub, et A. Kuzyakinit toetavad kuritegeliku taustaga isikud või nende tuttavad. Kuigi kinnipeetav on enda sõnul motiveeritud nõudeid täitma ning soovib asuda tööle, ei ole ta aastakümneid ametlikult töötanud, mistõttu peab vangla sellist lubadust küsitavaks. Kuna A. Kuzyakinil puudus varasemalt legaalne sissetulek, on tema majandusliku toimetuleku oskus puudulik. Vabanedes soovib ta tööle minna elukaaslase venna firmasse autojuht-laohoidjaks. Kohtu arvates ei välista see siiski, et A. Kuzyakin jätkab endist elustiili ja teenib mitteametlikku, sh kuritegelikku tulu. Autojuhi töö eeldab pidevat liikumist, mis võib hakata elektroonilise ajakava ja järelevalve täitmist segama. Majanduslikust toimetulekust tulenev risk jääb endiselt püsima, sest A. Kuzyakin on sooritanud kuriteo materiaalse kasu saamise eesmärgil.
  23. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vahel põhjendamatult kõrge enesehinnang ning ta ei oska oma käitumist kriitiliselt hinnata. Ta on enesekeskne ja piiratud empaatiavõimega, ei hooli teiste inimeste heaolust, õigustab kuritegusid ega tunnista neid. See näitab isiku negatiivset suhtumist õigussüsteemi. A. Kuzyakin oli kuritegelikuks ühenduses liidrirollis ohustades sellega avalikkust tervikuna ja pannes toime väljapressimise. Kinnipeetav on kriitiline õigussüsteemi suhtes tervikuna väites, et tema süüdimõistmine on võimuorganite poolt fabritseeritud, et saada temalt raha. Ka vanglas registreeriti
  24. a augustis/septembris korduvalt juhtumeid, kus A. Kuzyakin ei soovinud võtta vastu pakutavat toitu toidujagajalt, keda subkultuursete seisukohtade alusel peeti mittesobivaks vangiks.
  25. Kohus leidis, et süü eitamine ja kuritegelikud hoiakud näitavad ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ning seda, et isik ei ole võimeline kuritegelikust käitumisest loobuma. Kokkuvõtvalt ei kaalunud positiivsed vabanemisjärgsed tingimused (töökoht, lähedaste toetus) üles negatiivseid asjaolusid (varasem elukäik, suhted kriminaalse taustaga isikutega, puudulik majandamisoskus, küsitavad väärtushinnangud ja hoiakud). Toetavad lähedased olid kinnipeetaval ka enne vangistust, ent tema elustiil oli riskeeriv ja kuritegelik. Seetõttu puudub veendumus, et lähedased suunaksid A. Kuzyakinit seaduskuulekusele. Ka distsiplinaarkaristuste puudumine ei võimalda teha järeldust A. Kuzyakini muutumisest. Ehkki tegemist on A. Kuzyakini esimese vangistusega, ei ole põhjendatud tema vabastamine esimese võimaluse avanemisel. Karistusaja lõpuni on jäänud üle nelja aasta ning järgmise ennetähtaegse vabastamise võimaluse avanemiseni on tal võimalik oma positiivseid hoiakuid kinnistada ning käituda eeskujulikult. MÄÄRUSKAEBUS
  26. Kaitsja palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada A. Kuzyakin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. 2

(4)
  1. A. Kuzyakini vabastamise kasuks räägib see, et ta on enam kui 5 aasta vältel vanglas olnud seaduskuulekas. Tal pole ühtki distsiplinaarrikkumist, probleeme alkoholi ega narkootikumidega, vabanedes toetab teda pere. Tagatud on kindel elu- ja töökoht. Kohus pole millegagi põhjendanud, miks ta leiab, et süüdistatava muutumist ei saa järeldada distsiplinaarkaristuste puudumisest, ehkki muutusi isiku käitumises ja hoiakutes saabki hinnata üksnes tema vangistusaegse käitumise järgi. Kohtu järeldusi lugedes (positiivsete hoiakute kinnistamine järgmise ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamiseni) võimaldab eeldada, et järgmisel korral võiks vabanemine sellise käitumise puhul kõne alla tulla. Arusaamatuks jääb aga, miks ei võiks selline positiivne käitumine tuua vabastamist kaasa juba täna. Määrus on vastuolus teiste põhjendustega, mille kohaselt näitab süü eitamine ja kuritegelikud hoiakud isiku ükskõikset suhtumist ja seda, et ta ei ole motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma.
  2. Kohus ei ole mingilgi viisil põhjendanud, millised kuriteo asjaolud või isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed tingivad arvamuse, et ta jätkab kuritegeliku eluga ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
  3. Ebaõige ja otsitud on vangla iseloomustuse hinnang, justkui oleks süüdimõistetu kriitiline vangla suhtes ja mingite näidete põhjal subkultuuri toetav. A. Kuzyakin on andnud nõusoleku vanglas töötamiseks ja tööl käinud, mis vastupidiselt näitab, et ta subkultuuri ei toeta. See kinnitab, et ta on valmis ka vabaduses töötama.
  4. Süüdimõistetu ei ole pea süüdimõistmist fabritseerimiseks. Peale viit vangistuses viibitud aastat avaldas ta kohtuisutungil, et on teinud kohtuotsusest järeldused ning austab nii otsust kui ka karistust. Ta on aru saanud oma kohustustest enda ja ühiskonna. Selliseid asju, mis kohtuotsuses on kirjas, enam ei juhtu. Seega on süüdimõistetu oma süüd tunnistanud ning hoiakuid muutnud. Viie aasta vältel eeskujulikult käitumise tõttu oleks ebaõiglane seada selliste avalduste usutavust kahtluse alla.
  5. Pole teada, keda täpsemalt peetakse silmas kriminaalse taustaga inimeste all, kellega A. Kuzyakin suhtleb ning millise sisuga vestlusi talle ette heidetakse. Seda teadmata ei ole aga võimalik teha järeldusi kriminaalse suhtlusringkonna ja kriminaalse suhtluse kohta. Kui aga vangla on pidanud vestluspartnereid ja vestluse sisu kriminaalseks, siis miks on ta sellist suhtlust ise lubanud. Kriminaalhooldus võimaldaks kriminaalkorras karistatud isikutega suhtluse keelata. Praegusel juhul jättis kohus kaalumata, kas uue kuriteo risk oleks käitumiskontrolli ja kohustuste määramisega maandatav.
  6. Kokkuvõtlikult pole kohtumäärus veenev, see on mitmeti vastuoluline ning põhjenduste põhjal ei ole võimalik veenduda, millest tulenevalt kohus järeldused on teinud. Samuti ei selgu, milline oleks süüdlase käitumine (hoiakud) vangistuses pidanud olema selleks, et tal oleks olnud õigus vabanemisele.
  7. A. Kuzyakin märgib kirjas, et austab kohtuotsuseid. Ta on täielikult kõigest aru saanud, tunnistab süüd ja kahetseb. A. Kuzyakin lubab ennetähtaegsel vabanemisel elada seaduskuulekalt, töötada ja maksta võlgasid. Töökoht on tal olemas. Vangistuses viibitud 6 aasta jooksul ei ole A. Kuzyakinil distsiplinaarkaristusi, ta on töötanud ning täitnud vangla töötajate nõudmisi. Juulis läbis ta psühholoogiga programmi. A. Kuzyakinit ootavad vabaduses naine ja tütar ning kaks lapselast. Ta ei kujuta endast ohtu ning palub anda endale uue võimaluse. 3
(4)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jätab selle KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  2. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Kuzyakini ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist elektroonilise valvega põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on seejuures arvestanud nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et A. Kuzyakini karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus A. Kuzyakini vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka ringkonnakohtu kolleegium ei ole veendunud, et A. Kuzyakin suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.