1-20-2123/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. oktoober 2021 1-20-2123 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Erkki Hirsnik Aleksei Kalinin (isikukood 38402063716) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a määrus Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, määratud korras Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 (sada kakskümmend üheksa eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Aleksei Kalininilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. märtsi
11. a otsusega tunnistati Aleksei Kalinin süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Teda karistati 3 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. Karistust kannab A. Kalinin alates
12. oktoobrist
13. Karistuse lõpptähtaeg saabub
14. juunil
16. Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid A. Kalinini vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
17. Tartu Maakohtu
18. septembri
19. a määrusega jäeti A. Kalinin vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
20. Kohus tuvastas formaalsed eeldused A. Kalinini vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
21. Materiaalseid aluseid hinnates tõi kohus välja, et A. Kalininil on kaks kehtivat karistust, ent ta viibib juba kuuendat korda vangistuses. A. Kalinin kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguse käitlemise eest, mis on toime pandud tahtlikult, grupiga kooskõlastatult ja etteplaneerituna. Kuritegusid paneb A. Kalini toime kasu saamise, uimastisõltuvuse, grupi mõju ja kuritegelike hoiakute tõttu. Valdav osa 37-aastase A. Kalinini elust on möödunud erinevaid õigusrikkumisi toime pannes, mistõttu pole põhjendatud loota, et vangistus suudaks A. Kalininit õiguskuulekal teel hoida. Arvukad kuriteod ja pikk kriminaalne ajalugu näitab, et ta jätkab kuritegude toimepanemist – kriminaalsed mõtteviisidest ja käitumismallidest ei ole A. Kalininil õnnestunud varem vabaneda ning puudub alus arvata, et ta seda sel korral suudaks.
22. Positiivne on distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödest osavõtt, riigikeele omandamine ning sõltuvusteemalistel loengutel osalemine. Esimene programm tekitas huvi teiste vastu – A. Kalinin soovib uutes programmides osaleda motivatsiooni tugevdamiseks. Ta läbiski sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus saavutati programmi eesmärk teoreetiliselt. Kohus leidis, et teatav nihe A. Kalinini mõttemaailmas õiguspärase ja uimastivaba eluviisi poole toimus, ent ei ole näha, et ta sooviks vabaduses narkosõltuvuse kontrolli all hoidmise nimel järgmisi samme ette võtta. Narkootikume pidas kohus murekohaks. A. Kalinin on alates
23. a tarvitanud veenisiseselt fentanüüli ja amfetamiini, lisaks ka kanepit, alprasolaami, pregabliini, klonasepaami. Narkootikume tarvitas ta igapäevaselt ning esines ka ainete segatarvitamist.
24. oktoobri 2001 kohtuotsusest nähtub, et A. Kalinin tarvitas veenisiseselt ka heroiini. Riskihindamise vestlusest selgub, et A. Kalinin tarvitas enne vangistust (2018-2019) alfa PVP-d ja amfetamiini. Tarvitamisega alustas 16-aastasena. Sõltuvuse rahuldamiseks on korduvalt käidelnud narkootikume. Rehabilitatsioonis kunagi osalenud ei ole, kuna ei teadnud sellistest võimalustest.
25. a sai metadooni asendusravi. Kinnipeetava ütlustest ega kohtule esitatud materjalidest ei ilmne, kas ja millisel viisil püüab A. Kalinin sõltuvust kontrolli all hoida ja tagasilangust vältida. Usutav ei ole aga see, et 20 aastat erinevaid narkootikume tarvitanud sõltlane suudab vabaduses spetsiaalse tugisüsteemita narkootikumide tarvitamisest loobuda. A. Kalinin plaanib elama asuda samasse keskkonda, kus ta kuritegusid (narkootilisi aineid omandas, pakendas ja müüs) toime pani. Ta hakkab suhtlema sama tutvusringkonnaga, kuhu kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega koos ja kelle mõjutusel ta erinevaid kuritegusid toime pani.
26. Vabastamise kasuks ei räägi ka hariduse, eriala ja töökogemuse puudumine. Haridustee jäi poolikuks kuritegelike eluviiside tõttu. Eriala, mis võimaldaks leida legaalset tööd, puudub samuti. A. Kalinin on huvitatud plaatija eriala omandamisest. Pikaajaline töökogemus tal puudub, lühiajaliselt on ta töötanud korteriühistute juures kojamehena. Kriminaalset karjääri alustas A. Kalinin alaealisena. Ta on pidevalt vanglas karistust kandnud, mis omakorda ei ole soodustanud tööharjumuse tekkimist. Valdav osa õigusrikkumistest on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning suured on ka täitmata rahalised nõuded (7272,28 eurot). A. Kalininil puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Ülalpidamist on lubanud lähedased, ent seda ei saa pidada jätkusuutlikuks lahenduseks – legaalne töökoht ja sissetulek oleks õiguskuuleka eluviisi tagamiseks vajalik. 2
27. Kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine, sh elektroonilise valve kohaldamine, ei oleks ilmselt piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, läbides rehabiliteerivaid tegevusi, omandades eriala ja soovides vangistusjärgselt läbida sobilikku rehabilitatsiooniprogrammi jne), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta.
28. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada A. Kalinin temale Viru Maakohtu
29. märtsi
30. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega.
31. Kaitsja leiab vastupidiselt kohtule, et A. Kalininis on toimunud olulised muutused seaduskuulekuse suunas ning et käitumiskontrollile allutamine ja lisakohustuse määramine maandaks piisavalt uute kuritegude riski. A. Kalinin on end vanglas positiivsest küljest näidanud – tal puuduvad distsiplinaarkaristused, läbitud on rehabiliteerivaid tegevusi – seega on kantud karistus eesmärgi täitnud, isikut muutnud. Seda kinnitab ka tema tahe ja valmidus edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Positiivsed asjaolud on tähelepanuta jäetud, keskendudes negatiivsetele (A. Kalinini kuritegelikule minevikule). Puuduvad põhjendused, miks kindel elukoht ja toetavad lähedased ei taga õiguskuulekat käitumist vabaduses elektroonilise valve all. Liigne keskendumine käitumisele enne vangistusse sattumist on ebaproportsionaalne ja jätab arvestamata karistuse mõju. Määrusest puuduvad põhjendused, miks kantud karistus eesmärki pole täitnud, kui distsiplinaarkaristused puuduvad, suhtumine varasemasse on tauniv ning isik on endale seadnud uued eesmärgid. A. Kalinini kavatsuste tõsidust näitab tema käitumine vangistuses ja motivatsiooni püsivus. Ta väljendas oma kavatsusi ja eelnevast elust tehtud järeldusi ka kohtuistungil.
32. A. Kalinini ära kantud karistuse mõju ja erinevate lisakohustuste panemine oleks abiks uue kuriteo toimepanemise riski maandamisel. Kohtu põhjendused on formaalsed. Vangla iseloomustus kinnitab, et A. Kalinin on teinud olulisi järeldusi eelnevalt toime pandud tegude ja eluviisi suhtes ning kujundanud vabanemiseks selged käitumisreeglid, nõustudes isegi elektroonilise valvega. Kaitsja ei kahtlegi, et sel korral suudab A. Kalinin uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Seega on vangistus eesmärgi täitnud. Miks ei uskunud kohus muutusi A. Kalinini käitumises, ehkki see nähtub nii iseloomustusest kui ka isiku ütlustest kohtuistungil.
33. Määrus ei ole piisavalt põhistatud jätmaks A. Kalininit ennetähtaegselt vabastamata. Põhistuste puudumise korral on rikutud KrMS § 339 lg-t
34. Ennetähtaegses menetluses tuleb prognoosida eelkõike uute kuritegude toimepanemise tõenäosust, ent kohtu põhjendused ei veena kaitsjat selles, et A. Kalinin jätkaks vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Määrus rajaneb tõendite ja asjaolude valikulisel hindamisel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35. Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja 3 huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
36. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
37. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Kalinini ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Maakohtu arvates ongi A. Kalinini mõttemaailmas on toimunud teatav nihe õiguspärase ja uimastivaba eluviisi poole seoses vangistuses toimunud rehabilitatsiooniga. Samas aga puudus kohtul veendumus, et pikaajalisel narkootiliste ainete tarvitajal ei tekiks tagasilangust – nimelt ei näinud kohus, milliseid järgmisi samme sooviks A. Kalinin vabaduses narkosõltuvuse kontrolli all hoidmise nimel ette võtta. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et A. Kalinin on end vanglas positiivsest küljest näidanud – tal puuduvad distsiplinaarkaristused ja läbitud on rehabiliteerivaid tegevusi, küll aga ei saa unustada, et tegemist pikaaegselt kriminaalset eluviisi harrastanud inimesega. Seetõttu ei ole ka ringkonnakohus veendunud, et praeguseks ajaks kantud karistus on eesmärgi täitnud ning A. Kalininit piisavalt muutnud. Apellatsioonikohus ei ole kohanud ühtki kinnipeetavat, kes ennetähtaegse menetluse raames ei ole kinnitanud tahet ja valmidust edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Küll aga näitab praktika, et elu väljaspool vanglat pakub väljakutseid, mida ka vanglas kindlat tahet ja seaduskuulekaks eluks valmidust vandunud süüdlased tihti vastu võtta ei suuda. A. Kalinini puhul on maakohus võimalikuks „komistuskiviks“ pidanudki kriminaalset mõtteviisi ja käitumismalli, mis tuleneb tema pikaajalisest kriminaalsest taustast. Samuti kehva haridus- ja majandusliku toimetuleku tausta. Suureks probleemiks on kahtlemata pikaajaline sõltuvus nn rasketest narkootilistest ainetest, millest hoidumine kujuneb raskeks, kuivõrd isik asub elama samasse keskkonda, kus ta varasemalt kuritegusid toime pani. Ta hakkab suhtlema sama suhtlusringkonnaga ning kuna isiku varasemast elukäigust nähtub, et ta on mõjutatav, siis võib elukeskkond ja kriminaalne suhtlusringkond olla uusi kuritegusid soodustav faktor. Sotsiaalprogrammidest saadud teadmised on teooria, ent praktika tuleb A. Kalininil läbida ise ning see võib kujuneda keeruliseks ülesandeks.
38. Alusetu on ka kaitsja väide, nagu puuduks maakohtu määrusest põhjendused, miks kindel elukoht ja toetavad lähedased ei taga õiguskuulekat käitumist vabaduses elektroonilise valve all. Samuti ei soostu kohtukolleegium kriitikaga, nagu oleks I astme kohus ebaproportsionaalselt palju keskendunud A. Kalinini käitumisele enne vangistusse sattumist – kohus hindas eelnevat elukäiku koos teiste KarS § 76 lg-s 4 hinnatavate alustega ega jätnud arvestamata ka käesolevaks ajaks kantud karistuse mõju. Ühtlasi on kohus analüüsinud, miks A. Kalininile lisakohustuste panemine (sh elektroonilise valve) panemine ei maandaks uue kuriteo toimepanemise riski.
39. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et A. Kalinini karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus A. Kalinini vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Sel põhjusel ei jaga kohtukolleegium kaitsja positivismi A. Kalinini vangistuse eesmärkide täitumisest. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
40. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
41. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 60 minutit ja teine sama palju määruskaebuse koostamiseks. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure riigi õigusabi tasu 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
42. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Kalinini kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik 5