Obsah (5)

§ 8§ 14§ 22§ 18§ 181

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2021. a, Rakvere Tsiviilasja number 2-20-911 Tsiviilasi P Pi avaldus juurdepääsu määramiseks S kinnisas

).

§ 8

lõige 1 sätestab, et riigivara valitseja on kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult.

§ 8

lõike 4 kohaselt peab riigivara valitseja riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid tehes juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada. 13.

§ 14

lõige 2 sätestab, et riigivara kasutamiseks andmisele piiratud asjaõigusega koormamise teel kohaldatakse riigivara kasutamiseks andmise regulatsiooni koos

§ 22lõikes 2 ja §-des 26–28 piiratud asjaõiguste kohta sätestatud erisustega.

Riigivara kasutamiseks andmist reguleerib

3. peatükk.

§ 18

lõige 1 sätestab, et kui riigivara antakse kasutamiseks teisele isikule, tuleb seda teha vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Turupõhine kasutustasu on tasu, mille suurus vastab sarnastel tingimustel sarnaste asjade kasutamiseks sõlmitud kasutuslepingutes kokku lepitud kasutustasudele turul.

§ 181kohaselt koostatakse kinnisasja kasutustasu määramiseks hindamisaruanne.

14.

§ 181lõike 4 ja § 46 lõike 5 alusel on Vabariigi Valitsus 14.07.2016.

a kehtestanud määruse nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ (Kord). Maa-amet määrab servituuditasu

§ 181lõike 2 punkti 6, § 46 lõike 2 punkti 1 ja Korra kohaselt.

Maa-amet lähtus kasutustasu määramisel Korra §-st 7, mis käsitleb turuanalüüsi teel kasutustasu hindamist. Maa-amet peab tehingute andmebaasi, kuhu laekuvad notaritelt kõik kinnisvara võõrandamistehingud üle Eesti ja turupõhine kasutustasu põhineb vara harilikul väärtusel, mis on välja selgitatud sarnaseid hoonestamata maa ostu-müügitehinguid analüüsides. Kasutustasu on 3% harilikust väärtusest.

1. Kasutatud on sarnast tasumäära, mida rakendatakse põllumajandusmaade ja aktiivse turuta hoonestamata maade kasutustasu hindamisel. Maa-amet koostas eeltoodust tulenevalt 21.10.
2. a hindamisaruande nr 7-1/20/15330, mille kohaselt on servituuditasu 10 eurot aastas (sisaldab maamaksu). 16.

§ 18

lõike 5 kohaselt peab riigivara valitseja kasutuslepingus sätestama, et asjaga seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised katab kasutaja proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega, või arvestama nimetatud kuludega kasutustasu kujundamisel. Juurdepääsutee ehitab välja valitseva kinnisasja omanik ning kõik kulutused seoses tee ehitamise, parandustööde, korrashoiu ja hooldusega kannab samuti valitseva kinnisasja omanik. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
2. Kohus tegi kindlaks, et S kinnisasjal puudub ligipääs avalikult kasutatavalt teelt, kuna kinnisasi ei piirne ühegi teega. Senini on avaldaja kasutanud juurdepääsuks teed mis läbib K ja L-L kinnisasju. K ja L-L kinnisasjade omanikud ei ole vastu, et avaldaja kasutab juurdepääsuks enda kinnisasjale olemasolevat juurdepääsuteed. 5
3. S ja L-L kinnisasjad on hoonestatud. K, K ja P kinnisasjade sihtotstarve on maatulundusmaa. Puudutatud isik Roodevälja Uustalu OÜ harib põllumassiive, mis asuvad X, K ning L-L kinnisasjadel. Kohus ei nõustu puudutatud isiku 1 seisukohtadega alternatiivse juurdepääsutee osas. Esiteks ei ole puudutatud isiku argumendid, et avaldaja poolt kasutuses olev juurdepääsutee raskendab oluliselt puudutatud isiku poolt põldude harimist (raskendatud on põllutöömasinate ringi keeramine juurdepääsu tee juures), veenvad. Teiseks ei näe kohus mõistlikku põhjust, miks on vajalik rajada juuurdepääsutee üle P ja L-L kinnisasjade. L-L kinnisasjal kulgeks juurdepääs mööda metsa ja põllu vahelist piiri, kus teed ei ole kunagi olnud ning seetõttu eeldaks alternatiivse juurdepääsu variant täiendavaid investeeringuid tee rajamisse. Avaldaja esitas kohtule hinnapakkumise (tl 82), mille kohaselt S kinnisasjale alternatiivse juurdepääsu rajamise eelarve on ca 69 000 eurot. Kaalukaks argumendiks avaldaja poolt välja pakutud juurdepääsu puhul on kohtu arvates ka see, et juurdepääsu määramine on maakorralduslikult võimalik, selline juurdepääs on ka seni kasutuses olnud ning kinnisasjade omanikud ei ole selleks takistusi teinud. Ka ei koorma avaldaja poolt välja pakutud juurdepääsu variant ebamõistlikult puudutatud isikute 1 ja 2 huve. Kohus arvestab ka sellega, et avaldaja on nõus kandma tee korrashoiu kulud.
4. Eeltoodud põhjusel ja mõistlike alternatiivsete võimaluste puudumise tõttu tuleb S kinnisasjale määrata juurdepääs üle K ja L-L kinnisasjade.
5. Tasu 21.
6. Viimaks lahendab kohus K kinnisasja kasutamise eest omanikule makstava tasu küsimuse (* puudutatud isik H L juurdepääsu eest tasu ei taotle). 21.
7. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 näeb ette, et juurdepääsu määramisel kohtu poolt määrab kohus ka juurdepääsu kasutamise tasu. Kohtupraktika kohaselt ei pea tasu suurus tulenema ainult tee korrashoiu kulude suurusest, vaid kohtul on õigus määrata õiglane ja mõistlik tasu lähtuvalt asjaoludest. 21.
8. Kohus ei nõustu avaldajaga, et juurdepääs tuleks määrata tasuta. Puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks K kinnisasja omanik saama tasu tema omandi kasutamise eest. 21.
9. Viimases menetlusdokumendis (20.06.
10. a) leidis avaldaja, et tasu võiks olla 10 eurot aastas. Puudutatud isik OÜ Roodevälja Uustalu leiab, et juurdepääsu tasu peaks olema 350 eurot aastas, mis suureneks protsentuaalselt tarbijahinnaindeksi aastase muutuse võrra. 21.
11. Käesolevas asjas saab kohtu hinnangul tasu määramisel arvesse võtta esiteks omandiõiguse riivet ja teiseks tee korrashoiu kulusid (avaldaja on nõus kandma ise juurdepääsutee korrashoiukulud) 21.
12. Arvestades kohtupraktikat (kohtuasjad 2-12-9177, 2-09-11183, 2-12-22740), Eesti Vabariigi esindaja poolt antud andmeid servituuditasu kohta, K kinnisasja sihtotstarvet ning seda, et kinnisasja kasutamisega S kinnisasja omaniku poolt ei kaasne privaatsuse riivet ja see ei takista kinnisasja kasutamist omaniku enda poolt, juurdepääsutee korrashoiu kohustuse panemist avaldajale, määrab kohus makstava juurdepääsutasu suuruseks K kinnisasja omanikule 20 eurot aastas. 6 MENETLUSKULUD
13. Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 8 alusel menetlusosaliste endi kanda. Riigilõivu on tasunud avaldaja ja kuna lahend tehakse tema huvides, siis jääb vastav kohtukulu TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda.
14. Kohtuvälistest kuludest on puudutatud isik OÜ Roodevälja Uustalu taotlenud enda õigusabikulude väljamõistmist avaldajalt. Kohus märgib, et hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks. Vastupidine ei oleks kooskõlas TsMS § 2 järgse tsiviilkohtumenetluse ülesandega, milleks on mh tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja võimalikult väikeste kuludega. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu lahend 3-2-1-18-11, p 19). Kohus järeldab TsMS § 172 lg 8 teise lause sõnastusest ja käesoleva vaidluse asjaoludest, et on põhjendatud jätta kohtuvälised kulud iga menetlusosalise enda kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga. 7