8. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA 1. Tondi 17 OÜ (hageja) esitas 02.07.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse R. R. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja eeltoodud nõue tuleneb hageja kui üürileandja, V OÜ kui üürniku ja põhivõlgniku ning kostja kui käendaja vahel 05.03.2020a kokkuleppest ja käenduslepingust (edaspidi Kokkulepe), millega ajatati põhivõlgniku rahaliste kohustuste täitmine, üüripinna vabastamine ning lepiti kokku kostja vastutus hageja ees. 2.
lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3. Kohus on kostjale
Kohus andis kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuivõrd kohus arvestab, et kostja sai dokumendid kätte 26.02.2021.a, tuli kostjal esitada hagile vastus hiljemalt 18.03.2021.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha
4. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes
5.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 6. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 600 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. 2/3 7.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.
lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
8. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega. Kohtute infosüsteemist kontrollimisel ilmnes, et hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 600 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse kuni 12 500 euro suuruse hagihinna korral riigilõivu 600 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on 10 082,21 eurot. 9.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja lepingulise esindaja kulud 600 eurot. Lepinguline esindaja on teinud menetlustoiminguid 5 h tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Võttes arvesse, et tsiviilasjas ei ole toimunud ühtegi istungit ning sisulist menetlust, peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja kulude hüvitamist 4 tunni ulatuses. Kohus rahuldab lepingulise esindaja kulu 480 euro ulatuses (120 x 4). 10. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1080 eurot (käibemaksuta, 600 + 480). Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses. 11. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.