lg 2 järgi 1 aasta ja 5 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 538 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat /tl 24-25/. 27.10.2020 kohtumäärusega pöörati osaliselt ärakandmata karistus (6 kuud ja 13 päeva) täitmisele /tl 44-46/ ning 03.02.2021 kohtumäärusega vabastati Gert Griin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega; - Kehtivaid väärteokaristusi ei ole; tõkend – ei ole kohaldatud süüdistuses
lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Gert Griini süüdistatakse selles, et tema olles 10.07.2019.a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud
lg 2 järgi, juhtis tahtlikult uuesti, s.o korduvalt, 29.07.2020 kella 11:32 ajal Tallinnas Läänemere tee 30 asuva Läänemere keskuse juures mootorsõidukit Mazda 6, registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (väljahingatavas õhus alkoholi 1,41 mg/l). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse §36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Gert Griin oma tahtliku tegevusega toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
28. aprillil 2021.a. toimunud kohtuistungil tunnistas Gert Green ennast kuriteo toimepanemises süüdi ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja leidis, et tema kaitsealune tunnistab oma süüd, süüdistus on põhjendatud ning kõik tõendid on lubatavad. Kaitsja palub arvestada kergendavate asjaoludega, milleks on süü tunnistamine ja kahetsus ning raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaitsja leiab, et Gert Griinile tuleb karistada vangistusega, mida tuleb suurendada eelmise otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. Kaitsja leiab, et tema kaitsealuse puhul saab kohaldada
Arvestades tema kaitsealuse varalist seisu, kuivõrd isik ei tööta praegu, siis taotleb kaitsja menetluskulude ajatamist 1 aasta peale ja kaitsja sõidukulude riigi kanda jätmist. Prokurör leidis, et Gert Griini süüdi tunnistamisel puudub vaidlus süü küsimuse üle. Isik pani teo toime katseajal ning tänaseks on võtnud isik ennast töötuna arvele ja tegeleb oma probleemiga. Kriminaalhooldajalt on saanud Gert Griini kohta positiivset tagasisidet ja alkoholiravi mõjub isikule hästi. Ilmselgelt reaalne vanglakaristus mida isik kandis avaldas mõju ja täitis eesmärki. Prokurör taotleb Gert Griin süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kandmata karistuseks jääb 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust.
juuli 2019 aasta otsusega mõistetud ära kandmata karistuse 1 kuu ja 15 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 3 kuu ja 12 päeva vangistust ning
lg 1 ja 3 alusel asendada see karistus 462 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 2 aastat. Ja sel ajal oleks ta kriminaalhooldaja järelevalve all. Täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja alluma alkoholitarvitamise häire ravile ja samuti osalema sotsiaalprogrammis, mille määrab kriminaalhooldusametnik. Konfiskeerida Gert Griinile kuuluv sõiduauto Mazda6 reg xxxxxx. Menetluskulud ja sundraha välja mõista Gert Griinilt. Kaitsja sõidukulud jätta riigi kanda. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: • Kiirmenetluse protokolli, milles Gert Griin tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et kodus keldris tarbis alkoholi ja jõi pool liitrit alkoholi ja peale seda istus sõidukisse Mazda 6 reg.nr xxxxxx ja sõitis Läänemere Selverisse suitsu ostma. Käis poes, ostis suitsu, istus autosse ja alustas sõitmist Selveri parklast, kui politsei ta peatas. Ta puhus indikaatorvahendisse aga seda näitu ta ei mäleta. Hiljem puhus aparaati, mis näitas rasket joovet. Palub mitte karistada reaalse vangistusega. Tal on kahju, et nii juhtus. (tl. 1-2); • Isikusamasuse tuvastamise protokolli koos KMA komplekspäringuga, kuivõrd Gert Griinil ei olnud 29.07.2020.a. kell 11:36 politseile esitada isikut tõendav dokumenti, siis isikusamasus tuvastati politsei andmekogu kaudu (tl. 3-4); • Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, millest nähtub, et Gert Griin peeti kinni 29.07.2020.a. kell 11:32 Läänemere tee 30, Tallinn kahtlustatavana
(tl. 5-6); • Õiguste deklaratsiooniga on Gert Griin tutvunud ja allkirjastanud 29.07.2020.a. (tl. 8-9); • Tunnistaja Rudolf Taranovi ülekuulamise protokoll koos videoga CD plaadil, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 29.07.2020.a. olles patrullis, kui kell 11:25 said väljakutse aadressile Läänemere tee 28 Läänemere Selver, kus teataja leidis poest musta värvi rahakoti koos dokumentidega. Kell 11:30 märkas parklas sõiduki Mazda 6 reg.nr xxxxxx juures kahte isikut, kes olid tugevas joobes. Üks isikutest istus rooli ja hakkas sõitma. Nad peatasid sõiduki ning juhik osutus Gert Griin, kellel mõõtsid indikaatorvahendiga 1,35 mg/l alkoholisisalduse väljahingatavas õhus. Kontrollimisel selgus, et isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati Gert Griinil alkoholijoove 1,55 mg/l kohta (laiendmääramatus 0,14 mg/
Kehtivad väärteokaristused puuduvad. (tl. 23); Harju Maakohtu 1-19-5348 otsust, millega mõisteti Gert Griin süüdi
lg 2 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 538 tundi ÜKT-ga, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat. Samuti kohustati Gert Griin´il käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja läbima sotsiaalprogrammi. (tl. 24 – 25); Iseloomustav materjal • Tallinna Vangla Ida–Harju kriminaalhooldusosakonna kohtueelne ettekanne, mille kohaselt kriminaalhooldaja teeb ettepaneku Gert Griinile määrata vangistus, kuivõrd isik korduvalt paneb toime sõiduki joobes juhtimise. Samuti määrata mitte tarvitada alkoholi ja alluda ravile. (tl. 39-41); • Harju Maakohtu 23.09.2020.a. määrust 1-19-5348, mille kohaselt Gert Griin võeti vahi alla kohtusaalist, kuna tal mõõdeti kohtusaalis alkoholijoove 0,273 mg/l kohta. (tl. 42-43); • Harju Maakohtu 27.10.2020 määrust asjas 1-19-5348, mille kohaselt pöörati Harju Maakohtu 10.07.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 13 päeva vangistust täitmisele. Kärsituse kandmise alguseks loeti 23.09.2020.a. (tl 44-46); • Harju Maakohtu 03.02.2021 määrust asjas 1-19-5348, mille kohaselt vabastati Gert Griin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud ning allutati käitumiskontrollile ja määrati lisakohustused. (tl 49-51); Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Gert Griini tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteos on täielikult tõendamist leidnud.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Seega tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 3 Vaidlust ei ole, et Gert Griin juhtis 29.07.2020.a kella 11:32 paiku Tallinnas Läänemere tee 30 asuva Läänemere keskuse juures mootorsõidukit Mazda 6, registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis. Süüdistatav on kiirmenetluse protokollis (tl. 1-2) tunnistanud, et oli kodus keldris tarbinud alkoholi ja peale seda istus sõidukisse Mazda 6 reg.nr xxxxxx ning sõitis Läänemere Selverisse suitsu ostma. Käis poes, ostis suitsu ja alustas sõitmist Selveri parklast, kui politsei ta peatas. Ta puhus indikaatorvahendisse ja tõenduslikku alkomeetrisse. Süüdistatava ütlustega haakuvad ka tunnistaja Rudolf Taranovi ütlused (tl. 10-11), et 29.07.2020.a. olles patrullis, kui kell 11:25 said väljakutse aadressile Läänemere tee 28 Läänemere Selver, kus teataja leidis poest musta värvi rahakoti koos dokumentidega. Kell 11:30 märkas parklas sõiduki Mazda 6 reg.nr xxxxxx juures kahte isikut, kes olid tugevas joobes. Üks isikutest istus rooli ja hakkas sõitma. Nad peatasid sõiduki ning juhiks osutus Gert Griin, kellel mõõtsid indikaatorvahendiga 1,35 mg/l alkoholisisalduse väljahingatavas õhus. Kontrollimisel selgus, et isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati Gert Griinil alkoholijoove 1,55 mg/l kohta (laiendmääramatus 0,14 mg/l) ja lõplik mõõtetulemus 1,41 mg/l kohta.
koosseisu täitmiseks peab lisaks sõiduki juhtimise faktile esinema isikul ka joove. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Politseiametnikust tunnistaja Rudolf Taranov kohtueelses menetluses antud ütlustest (tl 10-11) nähtub, et ta nägi parklas auto juures kahte isikut, kes olid ilmselgelt joobes ning üks nendest istuski rooli, kelleks osutus Gert Griin. Samuti sõiduk peatati ja isikul mõõdeti alkoholijoove indikaatorvahendiga (tl. 12-13) (näit 1,35 mg/l kohta väljahingatavas õhus), kui ka tõendusliku alkomeetriga (näit väljahingatavas õhus 1,41 mg/l kohta) (tl. 14-18). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud nii Gert Griini poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Gert Griin oli sõidukit juhtides joobeseisundis.
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest (tl 1-2) nähtub, et Gert Griin tunnistas alkoholi tarvitamist. Ta tarvitas umbes pool liitrit alkoholi. Nii kohtueelses menetluses, kui ka kohtuistungil tunnistas ta oma süüd. Karistusregistrist nähtub, et Gert Griini on karistatud korduvalt kriminaalkorras
järgi, seega ei olnud alkoholi tarvitamine talle võõras ning kohtu hinnangul oli ta teadlik, et on alkoholi tarvitanud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna. Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Gert Griini käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et Gert Griin pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime kavatsetult
Kohtu hinnangul Gert Griin oli teadlik, et ta on joobeseisundis. Gert Griin tahtis sõidukiga sõita enda elukohast Läänemere Selverisse, et suitsu osta ja hakkas Selveri parklast sõitma ära, kui politsei ta kinni pidas, siis oli tema käitumine, s.t mootorsõiduki rooli istumine ning sõiduki juhtimine eesmärgistatud tegevus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistrist (tl 23) nähtuvalt on Gert Griini karistatud 22.03.2017.a. Harju Maakohtu poolt
järgi vangistusega 5 kuud ja 10 päeva, mis jäeti
Harju Maakohtu poolt
Seega on täidetud
lg 2 mõttes korduvus, kuivõrd Gert Griin on pannud toime antud kriminaalasjaga kokku 3 joobes juhtimist. Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et Gert Griin pani toime korduva mootorsõiduki joobes juhtimise, s.o
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.
lg 2 kohaselt karistatakse korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis kuni nelja-aastase vangistusega. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus. Karistuse mõistmisel Gert Griinile peab arvestama kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt hindab kohus süüdistatava süüd keskmiseks. Süü kõrval arvestatakse ka karistuse kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Seega, arvestades süü suurust ja preventiivseid eesmärke ning kergendava asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles päras seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, aab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eritstamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaoludest, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. 5 Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistataval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Viimati mõisteti Gert Griin süüdi 10.07.2019.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 järgi toimepandud kuriteo ning talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, mis asendati
Antud teo mida Gert Griinile inkrimineeritakse pani toime eelmise otsusega määratud katseajal.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käeoleva seadustiku § 65 lg 2 sätestatule. Seega leiab kohus, et Gert Griini on võimalik karistada üksnes reaalse vangistusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Gert Griini süüdi tunnistada
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust, mida tuleb lühimenetluse sätete alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Kuivõrd Gert Griin viibis
lg 1 alusel eelvangistuses 3 päeva (29.07- 31.07.2020.a.) tuleb lugeda see karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.07.2019.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 15 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 9 kuud ja 12 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Gert Griini vanglasse saabumise aega. Konfiskeerimine ja asitõendid Käesolevas kriminaalasjas, kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sandra Kurs taotles kohtult Gert Griinile kuuluva sõiduauto Mazda 6 reg.nr xxxxxx konfiskeerimist
Kaitsja Sergei Politšev ja süüdistatav Gert Griin ei vaielnud sellele vastu. MTA andmete kohaselt on sõiduki omanikuks Gert Griin ja kasutaja Rauno Libbe. Tuvastamist on leidnud, et Gert Griin pani toime mootorsõiduki joobes juhtimise
Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt kuriteo toimepanemine ka antud sõidukiga. Puuduvad antud kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist välistavad asjaolud, sõiduki omanikuks on kriminaalasjas kogutud väljatrüki pinnalt Gert Griin. Kohus viitab, et Riigikohus on oma praktikas asunud seisukohale, et mootorsõiduk on
§-s 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahend ning selle konfiskeerimine on lubatav omandiõiguse riive (RKÜKo 3-1-1-37-08). Kohus rõhutab, et isik on toime pannud korduvalt samalaadset enamohtlikku liiklusalast süütegu. Seda arvestades peab kohus vajalikuks isiku väärtushinnangute muutmiseks ning õiguskorra tagamise kaalutlustel konfiskeerida Gert Griini nimel oleva mootorsõiduk Mazda 6 reg.nr xxxxxx (asub PPA Põhja prefektuuri parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) kui kuriteo toimepanemise vahend. Arvestades eeltoodut sõiduki faktilise kuuluvust, tuleb sõiduk konfiskeerida
Kriminaalasjas asitõendiks olev 1 CD plaat, mis lisatud kriminaalasja materjalide juurde dokumentaalsed tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta 6 riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu (sisaldab ka kaitsja sõidukulu) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Gert Griini kaitsja taotles, et sõidukulud jätta riigi kanda ning menetluskulude ajatada aasta peale. Samuti puudub Gert Griinil momendil kindel töökoht, ta on võtnud töötuna arvele. Sellest tulenevalt jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsjatasu summas 154, 80 riigi kanda. Kohus mõistab välja Gert Griinilt KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kokku 336 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub Gert Griinil ühes kuus tasumisele vähemalt 101 eurot. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 313, § 315,
lg 2, § 68 lg 1, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Gert Griin
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud.
lg 1 alusel arvata Gert Griini eelvangistuses viibitud aeg 29.07.–31.07.2020.a, s.o. 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.07.2019.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 15 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 9 kuud ja 12 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Gert Griini vanglasse saabumise aeg. Menetluskulud Välja mõista Gert Griinilt 876 eurot sundraha ja kaitsjatasu 336 eurot riigi tuludesse. Menetluskulu kokku summas 1212 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 101 eurot kuus. Kaitsjatasu summas 154,80 eurot jätta riigi kanda. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Gert Griinile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid 7 • • 1 CD plaat, mis lisatud kriminaalasja materjalide juurde – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Mootorsõiduk Mazda 6 reg.nr xxxxxx, mis asub Rahumäe tee 6/1 parklas– peale kohtuotsuse jõustumist konfiskeerida
MS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 20.05.2021.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27. mai 2021. a kohtuotsusega nr 1-21-2593. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.