KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-12142 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2021, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasi G I hagiavaldus G

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid G I ja G I 28.02.1984 abielu, mis on registreeritud Narva linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas (abielukanne nr. XX). Abielu lahutati 28.07.2020 Viru Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-
2. Abielu kestel soetasid abikaasad 3/5-suuruse mõttelise osa kinnistust, asukohaga XXX, kinnistu kogupindala 795 m
3. Kinnistul asuvad mansardkorrusega elumaja pinnaga 80 м2, kelder pinnaga 15 m2 ja majandushoone pinnaga 29 m
4. Hooned omandasid pooled abielu kestel algselt vallasasjana ostu-müügilepingu alusel, mis sõlmiti 30.08.
5. Hiljem hoonetealune maa erastati ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Seoses poolte abielusuhete katkemisega ei kasutatud kõnealust kinnisvara pikemat aega. Pooled ei ela nimetatud kinnistul ega tegele seal majapidamisega. Pooled elavad alaliselt teistel aadressidel. Hageja on seisukohal, et nimetatud kinnistu 3/5-suurune mõttelise osa turuväärtus on 40 000 eurot. Hageja lähtub sellest, et kinnisvara ei ole pikemat aega olnud poolte kasutuses, nad ei ela seal, seega kumbki neist seda kinnisvara ei vaja. Peale selle on hageja ja kostja pensioniealised ning seoses materiaalse olukorraga ei ole võimelised tasuma teisele poolele rahalist hüvitist, kui kinnisvara jääks ühe poole ainuomandisse. Seepärast leiab hageja olevat otstarbeka ja mõistliku jagada ühisvara avaliku enampakkumise teel. Hageja arvab, et selliselt on arvestatud mõlema poole huvidega.
6. Hageja palub jagada poolte ühisvara, milleks on 3/5-suurune mõtteline osa kinnistust, asukohaga XXX, registriosa number XXX, selliselt, et ühisomand lõpetatakse kinnistu mõttelise osa müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Müügist saadud raha tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
7. Hagiavalduse esitamisel taotles hageja menetlusabi, mille kohus osaliselt rahuldas. Kohus vabastas hageja riigilõivu, summas 200 eurot, tasumise kohustusest ning kohustas hagejat tasuma riigilõivust 100 eurot nelja võrdse osamaksena nelja kuu jooksul (4 x 25 eurot) iga kuu
8. kuupäevaks. Esimene osamakse tuli teha hiljemalt
9. septembril
10. Hageja tasus esimese osamakse ning kohus võttis hagiavalduse menetlusse.
11. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja nõudis kirjalikku vastust ning kohustas kostjat teavitama kohut, kas ta soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks 2

) § 407 lõigetele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hageja on palunud hagiavaldus tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja sellele tähtaegselt ei vasta. 7. Kuna kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, siis leiab kohus, et vaidlust hagi üle ei ole ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 8.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse § 37 lg 1 ja 3 ning asjaõigusseaduse § 77 alusel. 9. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 10. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (

§ 173lg 1 ja 4).

Vastavalt

§ 164lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.

1. Hagiavalduse esitamisel oli hagejal kohustus tasuda osaliselt riigilõiv 100 eurot nelja võrdse osamaksena.
2. Lähtuvalt

§ 179

lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 13.

§ 190

lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. 14. Kohus leiab, et seaduseandja on näinud ette, et osapooled kannavad oma menetluskulud ise. Seaduseandja on ka näinud ette, et menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused (

§ 190lg 1).

15. Kuna antud juhul on hageja kohustatud tasuma riigilõivu osamaksetena ning kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis leiab kohus, et hageja peab tasuma riigile vähem tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus selgitab, et riigilõiv tuleb tasuda hiljemalt 15 päeva jooksul 3