) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 punktiga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselgelt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kuna praeguse haldusasja erinevates menetlusdokumentides ja tõendites on läbivalt kajastatud kaebaja terviseandmeid, peab kohus põhjendatuks kuulutada menetluse tema eraelu kaitseks tervikuna kinniseks. Asjas puudub avalik huvi, mis võiks takistada menetluse kinniseks kuulutamist isiku eraelu kaitseks.
lg 2 kohaselt ei või menetlusväline isik tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga. Kaebetähtaja rikkumise tuvastamine, tähtaja ennistamata jätmine ning menetluse lõpetamine 6. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib Tallinna Vangla 02.07.2021 vastuse ja vaideotsuse1 tühistamist, mille tulemusena otsustaks vangla uuesti tema 01.06.2021 taotluse üle ja määraks ta soovitud tööle (kruve ja seibe sorteerima). 7.
lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt
Menetluse saab lõpetada ka kaebust menetlusse võtmata (
8.
lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. 8.
Kuna kaebaja pöördus praeguses asjas halduskohtu poole 30.09.2021, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades. 8.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on tähtaja ennistamisel mõjuvateks põhjusteks peetud olulisi ja kestvaid objektiivseid takistusi, mis välistavad kaebeõiguse kasutamise (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, punkt 12; 19.04.2006 määruse nr 3-3-1-26-06, punkt 12). Üldjuhul on kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks peetud nt haigust, ettenägematut liiklustakistust, lähedase surma vms. Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Üksnes erandjuhtudel on tähtaja ennistamist põhjendava asjaoluna tulnud kõne alla ka õiguslikes küsimustes kogenematu isiku 1 Sisalduvad Tallinna Vangla 12.10.2021 vastuse lisas
Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (
Menetlusabi taotluse lahendamine 13. Kaebaja taotles menetlusabi kohtus esindamiseks ning märkis menetlusabi taotluses ära ka advokaadi õigusabi tasu maksmise. Kohus käsitleb eelnevat riigi õigusabi taotlusena ning jätab taotluse rahuldamata. 14.
lg 1 punkti 3 alusel võib kohus isiku taotluse alusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi poolt tagatava õigusabi saamise tingimused ja korra sätestab riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (punkt 1); kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (punkt 2); asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (punkt 5). 2 Tallinna Vangla 12.10.2021 vastuse lisa 2 (tervisekaardi väljavõte). Tallinna Vangla 12.10.2021 vastuse lisad 4 ja
Kohtupraktikas on korduvalt jõutud järeldusele, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda endale meelepärase töö võimaldamist vanglalt. Näiteks on Tartu Halduskohus oma 05.11.2020 määruse nr 3-20-2120 punktis 9 selgitanud, et kuigi kinnipeetavad on üldjuhul VangS § 37 lg-st 1 tulenevalt kohustatud töötama, puudub neil vangistusseadusest või muudest õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda enda tööle määramist või valida, millist tööd teha, st nõuda tööd kindlal tegevusalal, majanduslikult tulutoovat tööd jne. VangS § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava tööga üksnes võimaluse korral. Seega ei ole vangla kohustus kinnipeetav tööle määrata absoluutne ning kaebajal ei ole õigust nõuda, et vangla võimaldaks tal teha meelepärast tööd (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 20.05.2021 määruse nr 3-20-2295 punkt 1, Tartu Halduskohtu 06.08.2021 määruse asjas nr 3-21-592 punkt 5, 01.12.2020 määruse asjas nr 3-20-2339 punkt 4, 05.08.2020 määruse asjas nr 3-20-1430 punkt 15, 05.02.2018 määruse asjas nr 3-18-211 punkt 3.2). Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et arst tuvastas 100%-liselt töövõimetu kaebaja võime teha istumistööd. Ka täieliku töövõimega kinnipeetavatel pole õigust nõuda enda tööle määramist ning sarnaselt ei saa vabaduses viibivad töötud nõuda endale riigilt tööd. 14.
Seega oleks kaebus vangla võimaliku negatiivse vaideotsuse peale edutu. 17. Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus asjas tehtava lahendi avaldamisel tema nime tähemärgiga ning avaldab määruse üksnes osaliselt (
(allkirjastatud digitaalselt) 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.