Obsah (7)

§ 77§ 55§ 76§ 3§ 83§ 66§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.septembril 2020 t

ei välista üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist TsÜS-i alusel. 12.02.2020 üldkoosoleku otsusega ei määratud toimkonna liikmete tasu

§ 77lg 8 ega § 76 lg 2 kohaselt.

12.02.2020 üldkoosoleku otsusega on õigusvastaselt otsustatud võlgniku lähikondse häälte abil tasuda pankrotivara arvelt 7500 eurot toimkonna esimehe 2 õigusabikulude maksmiseks. Tasu maksmine peaks seejuures toimuma pankrotivara arvelt ja samale advokaadibüroole, kes esindas võlgnikku ja kes esindab käesoleval ajal võlgniku ainuosanikku Nuorisosäätiö’t.

§ 55lg 3 p 1 kohaselt valitseb pankrotivara pankrotihaldur.

Teistel pankrotimenetluse organitel (üldkoosolekul või toimkonnal) puudub õigus pankrotivara käsutamiseks (sh pankrotivara suhtes kohustuste võtmiseks või pankrotivara arvelt maksete tegemiseks). Üldkoosolekul ei ole seega õigust pankrotivara arvelt kulutusi teha ega otsustada pankrotivara arvelt väljamaksete tegemist. Sellist pädevust ei näe üldkoosolekule ette

§ 77ega ükski teine õigusnorm.

4. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär on hetkel 584 eurot. Seega toimkonna liikme maksimaalne tasu saaks olla 1752 eurot (kolmekordne alammäär). Kui üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus toimkonna esimehe väidetava õigusabi eest maksmiseks oleks käsitletav toimkonna liikme tasuna

§ 76

mõistes, siis oleks ka selline otsus tühine, sest

§ 76

lg 2 viimase lause kohaselt on üldkoosolekul võimalik otsustada toimkonna liikmetele tasu määramist üksnes pärast jaotusettepaneku kinnitamist. 12.02.2020 üldkoosoleku otsusega volitati toimkonna esimeest jätkama õigusabi ostmist ja selle eest pankrotivara arvelt tasumist.

ei näe üldkoosolekule ette õigust anda toimkonna esimehele mistahes volitusi (sh volitusi lepingute sõlmimiseks) ja pankrotitoimkonna esimehel puudub õigus teha pankrotivara arvelt makseid või võtta muul viisil pankrotivõlgnikule kohustusi (isegi, kui üldkoosolek peaks volituse andma). 5. Hageja palub alternatiivselt üldkoosoleku otsus kehtetuks tunnistada tuginedes kõikidele eeltoodud põhjendustele ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel. 12.02.2020 üldkoosolek ei otsustanud toimkonna liikmete tasu maksmist

§ 76

lg 2 ega § 77 lg 8 mõistes ja seega on tegemist üldkoosoleku otsusega, mille kinnitamist ei ole antud kohtu pädevusse. 12.02.2020 üldkoosoleku otsusega otsustati maksta pankrotivara arvelt kolmandale isikule 7500 eurot, mis väidetavalt on toimkonna esimehe õigusabikulud tsiviilasjades nr 2-19-12132 ja nr 2-19-19129. Mõlemas tsiviilasjas on tegemist üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise vaidlustega, mille läbivaatamisel toimkonna esimees peab seadusest tulenevalt osalema. Kui toimkonna esimees ei täida enda ülesandeid isiklikult ja otsustab palgata endale lepingulise esindaja, siis tuleb toimkonna esimehel endal vastava teenuse eest tasuda, mitte nõuda õigusabikulude hüvitamist pankrotivara arvelt. Kui 12.02.2020 üldkoosoleku otsus peaks jääma kehtima, tähendaks see, et pankrotitoimkonna liikmed võiksid hakata kõiki enda ülesandeid delegeerima kolmandatele isikutele, sh sõlmima õigusabilepinguid või mistahes muid käsunduslepinguid ning nõudma pankrotivara arvelt vastavate teenuste eest tasumist. Selline käsitlus on vastuolus

§-is 76 sätestatud toimkonna liikme tasu regulatsiooniga, mis näeb toimkonna liikmete töö tasustamiseks ette kindlad fikseeritud piirmäärad. Üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate huve. Kuna 12.02.2020 üldkoosolekul otsustati pankrotivara arvelt maksete tegemine, siis kahjustab nimetatud otsus kõikide võlausaldajate ühiseid huve, kuna see vähendab pankrotivara ja pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust. Kostja vastuväited 6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt vastab otsus seadusele ning selle vastuvõtmisel on järgitud kõiki seadusest tulenevad nõudeid, sh üldkoosoleku kokkukutsumise, häälte määramise ja hääletamise osas. Ebaõige on hagejate arusaam, justkui oleks otsuse näol tegemist pankrotitoimkonna liikmele tasu maksmise otsustamisega

§ 376 lg 2 ja § 77 lg 8 mõistes.

Otsus ei näe ette ühelegi toimkonna liikmele tasu määramist. Seega ei ole otsus vastuolus

§ 76lg 2 ega § 77 lg 8.

7. Otsusega ei ole antud pankrotitoimkonna esimehele volitusi tehingute tegemiseks ega otsustatud pankrotivara arvelt kulutuste tegemist. Vastava õiguse pankrotitoimkonna esimehele sätestab

§ 83

lg 5, mille kohaselt on pankrotivõlgniku otsuse vaidlustamise kohtuasjades kostja seaduslikuks esindajaks pankrotitoimkonna esimees. Seega oli pankrotitoimkonna esimehel kostja seadusliku esindajana õigus sellist käsundit lepingulisele esindajale anda ja kulutusi kostja pankrotivarale võtta. Samuti on pankrotihalduril pankrotimenetlusega seotud kohtuasjades õigus anda seadusliku esindajana volitusi kostja esindamiseks tsiviilkohtuvaidlustes (nt tagasivõitmise hagides). Kui pankrotihalduri poolt kohtuvaidlustes lepingulise esindaja kasutamine ja pankrotivarale kohustuste võtmine on seaduses selgelt reguleeritud,

§ 66

lg 2 ja 3 kohaselt on see seatud sõltuvusse pankrotitoimkonna poolt antud heakskiidust, siis pankrotitoimkonna esimehe volitusel pankrotivõlgniku otsustega seotud kohtuasjades lepingulise esindaja kasutamist seadus ei reguleeri. Eelnev ei tähenda aga seda, et võlausaldajate üldkoosolek kui pankrotimenetluse kõrgeim organ ei võiks pankrotitoimkonna esimehele täiendava kindluse andmise eesmärgil anda oma heakskiitu pankrotitoimkonna esimehe poolt oma ülesannete täitmisel tehtud otsustele ja tehingutele. Lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud ning kooskõlas seadusega.

§ 83

lg 5 kehtestab üksnes pankrotitoimkonna esimehe seadusjärgse esindusõiguse aluse ega keela kostjal kuidagi professionaalse õigusteenuse kasutamist. Ka ei kohusta

§ 83

lg 5 pankrotitoimkonna esimeest pankrotivõlgnikku tema otsuse vaidlustamise kohtumenetluses esindama igal juhul isiklikult.

§ 74

kohaselt võib pankrotitoimkonna liikmeks olla iga teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist. Kuna pankrotitoimkonna liige ei pea olema advokaat ega isegi õigusteadmistega isik, ei saa nõuda pankrotitoimkonna esimehelt pankrotivõlgniku isiklikku esindamist võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamisega seotud kohtuasjas. Hagejate seaduse tõlgendus on ka ebaloogiline, kuna mõistetavalt ei olnud seadusandja eesmärk

§ 83

lg 5 kehtestamisel tagada professionaalse õigusabi kasutamise võimalus pankrotivõlgnikule vaid siis, kui pankrotitoimkonda pole valitud, kuid välistada see pankrotitoimkonna valimise korral. Lisaks on hagejate käsitlus vastuolus tsiviilkohtumenetluses kehtiva poolte võrdsuse ja võistleva kohtumenetluse printsiipidega. Lepingulise esindaja kasutamine tsiviilkohtuvaidluses on iga isiku TsMS § 217 lg-st 1 tulenev õigus ning pankrotivõlgniku otsuse vaidlustamisega seonduv kohtumenetlus ei ole selles osas erand. Pankrotivõlgniku poolt advokaadi teenuste kasutamine ning nende kulude väljamõistmine hagejalt pankrotivõlgniku võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamise menetluses on ka levinud praktika: vt nt HMKo 19.10.2018 nr 2-189203, p 12-15; TlnRgKm 11.10.2016 nr 2-13-30982, p 29-35 jne. Üksnes juhul, kui pankrotitoimkonna esimees on ise ühtlasi vandeadvokaat ning on osalenud menetluses

§ 83

lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku seadusliku esindajana, on kohus pidanud õigusabikulusid mittevajalikuks ning jätnud need vastaspoolelt välja mõistmata. Praegusel juhul kostja pankrotitoimkonna esimeheks oleva Rein Vaiksaare näol pole aga tegemist vandeadvokaadi ega ka Eesti Advokatuuri liikmega (st advokaadiga). Samuti tuleb arvestada, et kostja vastu esitati otsuse esemeks olevates tsiviilasjades mitu hagi mitme isiku poolt, kus neid esindasid vandeadvokaadid. Seetõttu oli ka kostja poolt mainitud kohtuvaidlustes professionaalse õigusteenuse kasutamine kostja õiguste ja huvide kaitse tagamiseks põhjendatud ja vajalik. 4 Kohtuotsuse põhjendused

1. Pooltel ei ole vaidlust, et Harju Maakohus kuulutas 17.12.2018 välja kostja pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Jüri Truutsi; et hagejad on kostja võlausaldajad, kelle esimese järgu nõuded ja pandiõigused on tunnustatud 26.06.2019 nõuete kaitsmise koosolekul; et 12.02.2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek, mis võttis vastu otsuse kiita heaks toimkonna esimehe Rein Vaiksaare poolt lepingulise esindaja (vandeadvokaat Diana Minumets) kasutamise tsiviilasjades 2-19-1213 ja 2-19-19129 ja volitada toimkonna esimeest jätkama lepingulise esindaja kasutamist eelviidatud tsiviilasjades ning lepingulisele esindajale tasu maksmise pankrotivarast sama otsuse alusel kuni 7500 eurot; et hagejad hääletasid üldkoosolekul otsusele vastu.
2. Pooltel on vaidlus koosolekul vastuvõetud otsuse kehtivuse üle.
3. Hagejad on seisukohal, et 12.02.2020 üldkoosoleku otsus tühine, sest üldkoosolekul puudus pädevus vaidlusaluste otsuste tegemiseks. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
4. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. 12.

§ 3

lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. 13.

§ 83

lg 5 kohaselt osaleb pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees. Eelnimetatud sättest ei tulene kohustust, et pankrotitoimkonna esimees peaks võlgniku seadusliku esindajana esindama võlgnikku kohtumenetluses isiklikult. Seega on pankrotitoimkonna esimees eelpoolnimetatud hagimenetlustes pankrotivõlgniku seaduslikuks esindajaks, kellel on kõik tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud menetlusosalise õigused ja kohustused, sealhulgas vastavalt TsMS § 217 lg-le 1 ka õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. 14. Kuivõrd

§ 74

lõige 1 esimese lause järgi võib pankrotitoimkonna liikmeks olla teovõimeline füüsiline isik, kellele ei ole seatud erialase hariduse nõuet, siis saab pidada kostja üldkoosoleku otsust pankrotitoimkonna esimehe poolt vandeadvokaadist lepingulise esindaja kasutamist põhjendatuks ja vajalikuks ning seda ei saa pidada vastuolus olevaks

§-ga 83 lg-ga 5 ja kehtetuks TsÜS §-ga 38 lg 1 järgi. Tegemist ei ole ka vastuoluga seadusest tuleneva keeluga TsÜS § 37 mõttes. 15.

§ 76

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et pankrotitoimkonna liikmetele võib maksta pankrotivara arvel mõistlikku tasu, kui selle maksmine on pankrotimenetluse erisusi arvestades mõistlik ning pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise otsustab võlausaldajate üldkoosolek, määrates ka tasu suuruse ja maksmise korra. Pankrotitoimkonna liikmetele pankrotivara arvel 5 makstava tasu piirmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Pankrotitoimkonna liikme tasu ei määrata enne jaotusettepaneku kinnitamist kohtu poolt. 16. Kuivõrd võlausaldajate 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse järgi esindab pankrotitoimkonna esimeest kohtus vandeadvokaat Diana Minumets TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel, siis on kohus seisukohal, et esindajale tasu maksmisele ei kohaldu

§ 77lg-s 8 ning 76 lg-s 2 sätestatu.

Eelnevast tulenevalt ei laiene 12.02.2020 üldkoosoleku otsusele pankrotivara arvelt esindaja õigusabikulude väljamaksmise piirmääraks määratud summale 7500 eurot ka

§ 76

lgs 2 sätestatud kolmekordse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär ega jaotusettepanekus kajastamise ja selle kohtu poolt kinnitamise nõue. Järelikult ei saa hinnata otsuse vastuolu antud sätetega. 17.

§-s 77 võlausaldajate üldkoosoleku pädevuse loetelust ei tulene sõnaselgelt viidet pankrotitoimkonna liikmete või esimehe lepingulise esindaja kasutamise tasustamise otsustamist, heaks kiitmist, volituste andmist, tasustamisse puutavat vms. Kohus on seisukohal, et

§ 77

punktides 1-9 antud pädevuse loetelu ei ole kinniseks loeteluks, väljaspool mida vastuvõetud otsused oleksid tühised või kehtetud TsÜS § 38 lg-te 1 ja 2 või 87 mõttes, sest see piiraks juriidilise isiku tegevust ülemäära. Võttes arvesse, et võlausaldajate üldkoosolekul on pädevus võtta vastu otsuseid nii pankrotivõlgniku organite kui ka vara kohta, siis ei saa pidada kostja 12.02.2020 võlausaldajate üldkoosoleku otsust kiita heaks toimkonna esimehe Rein Vaiksaare poolt lepingulise esindaja (vandeadvokaat Diana Minumets) kasutamise tsiviilasjades 2-19-1213 ja 2-19-19129 ja volitada toimkonna esimeest jätkama lepingulise esindaja kasutamist eelviidatud tsiviilasjades ning lepingulisele esindajale tasu maksmise pankrotivarast sama otsuse alusel kuni 7500 eurot, organi pädevust ületavaks otsuseks. 18. Vastavalt

§ 83

lg-le 1 võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

1. Kohus asus eelpool seisukohale, et pankrotitoimkonna esimees võib vastavalt TsMS § 217 lgle 1 võlgniku nimel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamisel kohtus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. Kohus nõustub hagejatega selles, et iga pankrotivara arvelt tehtud väljamakse vähendab pankrotivara ja seeläbi pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust, kuid kohtus esindamise kulu ei saa pidada põhjendamatuks ega ebavajalikuks ning üldkoosoleku otsusega määratud esindaja tasu 7500 eurot kahes tsiviilasjas pankrotitoimkonna esimehe esindamise eest, on kohtupraktikat arvestades määratud mõistlikus suuruses. Seega ei kahjusta esindaja tasu 7500 euro määramise otsus võlausaldajate huve ülemäära ehk sellises ulatuses, mis tooks kaasa vastuolu seadusega. Võlausaldajate huvide kahjustamise hindamisel ei saa kohus lähtuda ka üksnes hagejate kui võlausaldajate huvidest, vaid tuleb arvestada kõikide võlausaldajate huvidega. Kohus on seisukohal, et pankrotitoimkonna esimehelt lepingulise esindaja kulude tasumise kohustuse panemine tema enda tasu arvelt ei ole põhjendatud, kuivõrd toimkonna esimees ei esinda kohtus enda, vaid pankrotivõlgniku huve. Samuti ei ole toimkonna esimehe kohtus esindamise puhul lepingulise esindaja kaudu TsMS § 217 lg 1 alusel, tegemist mistahes toimkonna 6 esimehe ülesannete delegeerimisega kolmandale isikule, vaid nii TsÜS-is kui ka TsMS-is sätestatud õiguste realiseerimisega.
2. Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et otsuse puhul ei ole tegemist

§-is 76 sätestatud toimkonna liikme tasu määramisega, siis ei kuulu järgimisele toimkonna liikmete töö tasustamise regulatsioon, s.h fikseeritud piirmäärad. Järelikult ei ole vaidlustatud otsus vastuolus seadustega ega kehtetu

§ 83lg 1 järgi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades.
2. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
3. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja õigusabikulud seisnevad käesolevas asjas menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabis kokku 8 tundi ja 31 minutit hagi materjalide analüüsis, kliendiga suhtlemises, vastuse koostamises hagiavaldusele, hagejate seisukohtade analüüsis ja kohtumääruse analüüsis hinnaga 160 eurot tund, kokku 1362,67 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Hagejad ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
4. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagihinda arvestades kostja õigusabi osutamisele kulunud aega ja hinda vajalikuks ja põhjendatuks, kokku 1362,67 euro (käibemaksuta) ulatuses. Seega määrab kohus kostja menetluskuluks 1362,67 eurot, mis kuulub hagejatelt kostja kasuks väljamõistmisele võrdsetes, 50%-es osades.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastav taotlus on kohtule esitatud, mistõttu tuleb mõista hagejatelt kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik otsuse põhjendusi muudetud TRK 31.05.2021 lahendiga 7