Obsah (13)

§ 331§ 5§ 436§ 438§ 229§ 56§ 32§ 33§ 230§ 238§ 173§ 163§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2020.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1053 Tsiviilasi XX (X) hagi YY (

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. 25.11.2020 esitas kostja kohtule seisukoha hageja 20.11.2020 lõplikule seisukohale. Kohus leiab, et tegemist on uue seisukoha esitamisega olukorras, kus kohus on pooltele määranud lõplike seisukohtade esitamise aja ja otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus ei ole määranud kostjale tähtaega arvamuse esitamiseks hageja lõplikule seisukohale. Kohus selgitab, et kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega. Pärast lõpptähtaja möödumist peab kohus nö minema otsust 4 tegema ning poolte hilinemisega esitatud avaldused tuleks

§ 331lg 1 järgi eelduslikult tagasi lükata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 787). Lisaks ei ole kostja piisavalt selgitanud, miks tal ei olnud võimalik ülamärgitud seisukohta varem esitada. Hinnates kostja uut seisukohta, ei nähtu sellest, et antud seisukohta ei oleks saanud varem esitada. Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kohus on pooltele teatanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, ei menetle kohus

§ 331

lg-st 1 tulenevalt kostja 25.11.2020 esitatud seisukohta ja jätab selle tähelepanuta. 5. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 6.

§ 5

lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 438

lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-8004).

1. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja ja kostja omandasid 27.06.2007 kaasomandisse korteri asukohaga PPP, Tallinn (tl 21-22). Hagejale ja kostjale kummalegi kuulub korterist ½ mõttelist osa. Tegemist on 3-toalise korteriga, mille üldpind on 65,9 m2 (tl 23-24). Hageja kolis eeltoodud korterist ära ja elas alates 01.11.2014 aadressil xxx xx-xx, Tallinn (tl 25-26, 170).
2. Hageja nõuab kostjalt kaasomandi eseme (korter) ainukasutamisest tulenevalt võlgnevuse 12 459 euro ja edaspidi kostja poolt korteri kasutamise eest igakuiselt 200 euro tasumist kuni korteri võõrandamiseni või kaasomandi lõppemiseni.
3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul õigus ühist asja vallata ja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaasvaldust ja -kasutust. Üks kaasomanik ei või seega ühise ruumi või selle osa kasutamiseks teisele kaasomanikule takistusi teha, kui ei ole sõlmitud kasutuskorra kokkulepet, mis annab kaasomanikule sellise ainukasutusõiguse. Antud juhul poolte vahel kokkulepet kaasomandi eseme kasutamise osas sõlmitud ei olnud. Kaasomaniku valduse rikkumise korral on hüvitise nõude asjakohaseks alusnormiks hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel. Samuti võlaõigusseaduse (VÕS) § 115, kus kahjuks on kaotatud kasutuseelised ning alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille esemeks võib mh olla alusetult saadud kasutueelised (vt Riigikohtu
4. juuni 2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p-d 19, 23, 22 ja 26-28; Riigikohtu
5. märts
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12).
7. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Kaasomanikul on AÕS § 71 lg 2 ja TsÜS § 62 lg 1 koostoimes õigus nõuda teiselt kaasomanikult kasutuseelise hüvitamist. TsÜS § 62 lg 1 järgi võib kaotatud kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel olla lähtekohaks olla kasu, mida hüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt 5 Riigikohtu
8. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 13;
9. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 28;
10. juuni
11. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p-d 15, 16 ja 19). Samu kasutueelistega seonduvaid hüvitise arvestamise põhimõtteid tuleb kolleegiumi arvates kohaldada ka VÕS §-de 1037-1039 alusel esitatava nõude puhul ning ka AÕS § 71 lg 2 alusel hüvitatavaks kasuks võib olla saadud kasutuseelised (Riigikohtu
12. märts
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 12).
14. Kohus leiab, et võimalike erinevate nõudealuste puhul saab hagejal olla kasutuseeliste hüvitamise nõue kostja vastu ainult juhul, kui kostja on hagejat takistanud kaasomandi kasutamisel ehk kostja on rikkunud hageja õigust kaasomandi kaaskasutamiseks. Seega on vajalik käesolevas asjas hageja kasutuseeliste hüvitise nõude puhul tuvastada, kas kostja käitumine takistas hagejat oma kasutusõigust teostada. Kostja kasutab korterit ainuisikuliselt. Eeltoodut ei väära kostja poolt esiletoodu, et kostja viibib seoses töölähetusega tihti välismaal (tl 118). Kostja ei ole esile toonud, et kellelgi teisel peale kostja oleks ligipääs korterisse. Kohus leiab, et pelgalt see, et üks kaasomanik elab korteris sees, ei saa olla aluseks teise kaasomaniku kasuks kasutuseeliste väljamõistmiseks. Tuvastatud peab olema reaalne takistatus kaasomandi eseme kasutamiseks.
15. Hageja on selgitanud, et kuna kostja tihtipeale tarvitas alkoholi, korraldas skandaale, käitus ebaadekvaatselt ning tõi korterisse jooma teisi alkoholi kuritarvitajaid, ei saanud kostja kasutada talle kuuluvat korterit elamiseks ja oli sunnitud 01.11.2014 sealt ära kolima. Peale nimetatud kuupäeva vahetas kostja korteris lukud, paigaldas signalisatsiooni ja ei lase hagejal kasutada talle kuuluva korteri ½ mõttelist osa. Hageja soovib saada kostjalt hüvitist kaasomaniku õiguste korteri kasutamise takistamise eest alates 14.11.
16. Kostja rikkumine seisneb kostja takistamises hagejal korterit kasutada ja saada sellest kasu. Kui hageja oleks saanud korterit kasutada talle kuuluva mõttelise osa ulatuses, oleks hageja saanud anda selle üürile, saada üüritasu ja ka kommunaalteenuste tasu. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole, et kostja võimaldaks hagejale korteri kasutamist hagejale kuuluva osas ulatuses. Kostja on vastuses hagile märkinud, et väär ja paljasõnaline on hageja väide, et kostja kuritarvitas alkoholi. Kostja teatas, et lahkumineku põhjuseks oli see, et hagejal tekkis uus suhe ja ta lahkus oma elukohast selleks, et alustada uut kooselu uue mehega. Hageja ei ole pöördunud kostja poole nõudega võimaldada hagejal korterit kasutada hagejale kuuluvas osas. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kohtule kriminaalasjas nr 12230104637 kahtlustatava 20.04.2012 ülekuulamise protokolli (tl 126-128, pöördel), 10.04.2012 isiku läbivaatuse protokolli (tl 129-130, pöördel), 10.04.2012 patsiendikaardi (tl 131), Balneom erakliiniku 10.04.2012 tõendi (tl 132) ja kannatanu 03.05.2012 ülekuulamise protokolli (tl 133-135, pöördel). Eeltoodud tõendid pärinevad aprillist
17. Hageja on esile toonud, et kostja käitumise tõttu pidi hageja koos lastega korterist ära kolima 01.11.2014 ja peale nimetatud kuupäeva ei ole hageja korterit kasutada saanud. Kohus leiab, et antud tõenditega ei ole hageja tõendanud kostja poolt korteri kasutamise takistamist alates 14.11.
18. Lisaks on hageja 16.07.2020 esitanud kohtule helisalvestise hageja ja kostja telefonikõnest, milles hageja soovib kasutada ja anda üürile korter või kostja poolt saada hüvitist hageja kaasomandi kasutamise eest ning kostja keeldub hagejale korteri kasutusse andmisest. Kohus märgib, et hageja viidatud kõneväljavõte ei ole kohtule esitatud seaduses sätestatud protsessivormis ning ei tõenda hageja väiteid.

§ 229

lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks 6 lahendamiseks tähtsad asjaolud.

§ 56

lg-s 2 sätestatust tulenevalt peab kohus toimikut kirjalike dokumentide kogumina. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohtule edastatud või kohtu koostatud elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina koos andmetega dokumendi koostaja ja väljatrüki tegija ning dokumendi koostamise ja kohtule edastamise ja väljatrüki tegemise aja kohta. Hageja oleks saanud eeltoodud kõneväljavõtte esitada kooskõlas

§ 32

lg-ga 1 ja

§ 33

lgga 1 eestikeelse stenogrammina, välja printida ning kohtule esitada kas paberkandjal või elektrooniliselt pdf-failina. Hageja eeltoodut teinud ei ole. Täiendavalt on hageja kohtule esitanud tsiviilasjas nr 2-17-8198 kohtu 13.03.2019 otsuse (tl 136-142), Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2020 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-8198 (tl 143-146), kostja vastuhagi 10.02.2020 täpsustuse tsiviilasjas nr 2-17-14115 (tl 149-151), 16.01.2019 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-17-8198 (tl 152-156), 25.10.2017 määruse hagi menetlusse võtmise kohta tsiviilasjas nr 2-17-14115 (tl 157-158) ja 16.01.2019 kohtuistungi helisalvestise tsiviilasjas nr 2-17-

1. Hageja soovib eeltoodud tõenditega tõendada, et kostjal ei ole mingit õigust ega õiguslikku alust saada kasu hagejale kuuluvast omandi osast, kuigi kostja seda nõuab nii tsiviilasjas nr 2-17-8198 kui ka 2-17-
2. Hageja on selgitanud, et 16.01.2019 istungil väljendas kostja, et hageja peab tasuma hüvitist kooselatud aastate eest. Lisaks oli hageja hagi kostja vastu kaasomandi lõpetamiseks menetlusse võetud juba 25.10.
3. Seega oli ilmne, et hageja ei ole nõus tema kaasomandi osa kasutamisega kostja poolt. Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-17-8198 menetles kohus kostja hagi seltsinguvara jagamiseks ja tsiviilasjas nr 2-17-14115 hageja hagi kaasomandi lõpetamiseks. Eeltoodud tõenditega ei ole tõendatud antud tsiviilasjas see, et kostja oleks teinud hagejale takistusi korteri kasutamiseks või eeldada, et kostja oli teadlik sellest, et hageja kavatseb kostjalt kasutuseeliseid nõuda. Kohtule on esitatud poolte kirjavahetus perioodil 03.01.2018-18.01.2018 (tl 27, 28-29, 30, 171, 172173) ja 18.12.2019 (tl 174). Kirjavahetusega soovib hageja tõendada asjaolu, et hageja pöördus korduvalt kostja poole, et kostja võimaldaks hagejale korteri kasutamist hagejale kuuluva osa ulatuses, kuid kostja keeldus sellest. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjat teavitanud sellest, et ta soovib ise kasutada oma osa kaasomandist, vaid hageja teatas, et ta hakkab andma ½ kaasomandist üürile kolmandale isikule. Kirjavahetusest nähtuvalt on poolte vahel erimeelsused selles, kas hageja tohib temale kuuluva mõttelise osa kaasomandist välja üürida. Kostja on hageja väljaüürimise soovile vastu vaielnud. Samuti nähtub kirjavahetusest, et kostja ei luba ka hagejal endal korterit kasutada. 04.01.2018, 08.01.2018 ja 18.12.2019 kirjavahetusest nähtuvalt on kostja hageja pöördumistele vastanud, kasutades muuhulgas järgmiseid fraase: „Teil ja XXil ei ole õigust eeltoodud korteri (mõlemale poolele kuulub mõtteline osa omandist) jagamiseks ega kasutamiseks“ (tl 173), „Soovin märkida, et ei näe mitte mingit seaduslikku alust Teie ettepanekute arutamiseks...//…Teie nõude sisuks on vara või õiguse varale üleandmine nõude esitajale, s.o X või muudele isikutele (üürnikele)“ (tl 172, pöördel) ning „Vastates teie palvele anda teile võtmed, et teie poeg saaks kolida Korterisse aadressil PPP, Tallinn, teatan teile – mina olen vastu!“ (tl 174). Kohus leiab, et eeltooduga on tõendatud, et kostja ei nõustunud hagejale võtmeid üle andma ega teda korterisse laskma. Kostja on teinud hagejale takistusi kaasomandi eseme kasutamiseks. Kohus märgib, et ka juhul kui poolte vahel kaasomandi kasutuskorra kokkulepe puudub, ei saa kostja teha takistusi hagejale tema kaasomandi osa kasutamiseks, sh korterisse sisenemiseks ja selle kasutamiseks.
4. Kuna antud juhul tuvastas kohus, et hagejal oli takistatud kaasomandi eseme valdamine ja kasutamine, peab kohus järgnevalt hindama, kas, millise ajavahemiku eest ja millises summas on hageja nõue kasutuseeliste hüvitamiseks põhjendatud. Kasutuseeliste osas selgitab kohus, et AÕS § 71 lg 2 on nõude aluseks olev norm, millele tuginedes saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist või kasutuseelise hüvitamist. Kasutuseelise so asja kasutamisest saadava eelise väärtuse selgitamisel tuleb 7 lähtuda TsÜS §-ist 65, mille kohaselt eseme väärtuseks on selle harilik väärtus, milleks on kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kasutuseelise hüvitamise nõuet tuleb hinnata hea usu põhimõttest lähtudes. Nii näiteks on Riigikohus leidnud, et kasutuseelise hüvitamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, juhul kui üks kaasomanik nõuab hüvitist tagantjärele olukorras, kus teine kaasomanik võis mõistlikult võttes hüvitisnõude esitanud kaasomaniku käitumisest aru saada, et kaasomanikud on sõlminud vaikimisi kokkuleppe, mille järgi hüvitist ei nõuta või et kaasomanik ei kavatse hüvitisenõuet esitada (vt RKTKm 3-2-1-149-10, p 13). Hageja on märkinud, et ta soovib saada kostjalt hüvitist kaasomaniku õiguste ja korteri kasutamise takistamise eest alates 14.11.2016 kuni 31.03.
5. Kostja on seisukohal, et hageja
6. aasta e-kirjas küll mainis kasutuseelist, kuid seda saab pigem käsitleda ähvardusena selle eest, et kostja ei lase üürnikku korterisse. Kostja leiab, et ei esine alust nõuda hüvitist nii pika perioodi eest. Hageja on esitanud 15.11.2019 kohtule tsiviilasja nr 2-17-14115 raames hagiavalduse täienduse, milles esitas kostja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõude. Enne seda ei ole hageja vastava nõudega kostja poole pöördunud. Seega peab kohus kindlaks tegema, kas ja millise perioodi eest saaks hageja nõuda kostjalt kasutuseeliseid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 03.01.2018 e-kirja, milles on esile toonud muuhulgas järgmist: „XX ei saa kasutada oma korteriosa teie ebaadekvaatse ja agressiivse käitumise tõttu ja tal on teine korter“ ja „ Samuti teatan, et kui takistate XX korteriosa üürile andmist, siis vastavalt seadusele olete kohustatud talle tema korteriosa kasutamiseõiguse eest maksma ½ keskmisest üüritasust, mis käesoleval ajal on 200 eurot kuus, ja ½ kommunaalteenuste tasust“. Hageja on kostjale 04.01.2018 edastatud e-kirjas märkinud „Nähtuvalt teie vastusest ei ole te nõus sellega, et XX annaks korteris aadressil PPP, Tallinn, üürile toa, mis vastaks tema ½ osale korteriomandist ning nagu te vestluses XXga olete ise kinnitanud paigaldasite korterisse valvesignalisatsiooni. Selle eelise eest tuleb maksta“. Hageja 18.01.2018 e-kirjast nähtub järgnev: „Kinnitan teile, et XX nõudmised teilt hüvitise saamise kohta tema korteriosa aadressil PPP, Tallinn, kasutamise eest on täiesti seaduslikud ja õiguspärased“. 18.12.2019 on hageja edastanud kostjale e-kirja, milles on märkinud muuhulgas „Palun üle anda mulle võtmed sissekolimiseks ja elamaasumiseks mitte hiljem kui 21.12.2019“. Kohus leiab, et eeltoodud kirjavahetustest nähtub, et hageja on kostjalt palunud ligipääsu korterisse, et hageja saaks talle kuuluvat osa kasutada. Kostja on olnud sellele vastu, mille peale on hageja teatanud, et sellisel juhul tuleb kostjal hagejale maksta hagejale kuuluva osa kasutamise eest. Kohus selgitab, et ähvarduseks on mis tahes kahjulikule tagajärjele viitamine, mille saabumine või tekkimine on ähvardaja väitel tema kontrolli all. Õiguspärase vahendiga ähvardamine iseenesest õiguspärase eesmärgi saavutamiseks on õigusvastane juhul, kui valitud vahendi kasutamine soovitud eesmärgi saavutamiseks ei ole kooskõlas heade kommete või hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja soovis temale kuuluvat osa korterist kasutada. Kostja ei saanud seetõttu eeldada, et kaasomanikud on sõlminud vaikimisi kokkuleppe, mille järgi hageja temalt hüvitist ei nõua või et hageja ei kavatse hüvitisenõuet esitada. Kohus leiab, et kasutuseeliste nõudmine hageja poolt ei kvalifitseeru kostja ähvardamiseks. Kasutuseeliste nõudmine kostjalt ei ole vastuolus heade kommete ega hea usu põhimõttega. Küll aga leiab kohus, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue ei ole põhjendatud alates 14.11.
7. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjalt nõudnud hüvitist alates 14.11.
8. Hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue on põhjendatud perioodi 03.01.2018 kuni 31.03.2020 eest.
9. Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, kui suur on hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue. Hüvitise arvutamisel on hageja tuginenud kv.ee hinnastatistikale keskmisest üüritasust 1 m2 kohta Tallinnas, Lasnamäe linnaosas (tl 34-35, pöördel). Hagejale kuuluva keskmise üüritasu suuruseks ühes kuus oleks
10. aastal 270 eurot,
11. aastal 285 eurot,
12. aastal 306 eurot,
13. aastal 326 eurot ja
14. aastal 347 eurot. 8 Kostja leiab, et sellise kaasomandis oleva asustatud korteri reaalne üüritasu oleks 100 eurot kuus (1/2 sellest on 50 eurot). 21.08.2020 kohtunõude selgitas kohus, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (

§ 230lg 1).

Kohus palus kostjal selgitada, kas kostja esitab ise kohtule asjatundja/eksperdi arvamuse või taotleb kohtult ekspertiisi määramist, et selgitada välja üüritasu. Kostja kohtule ekspertiisi taotlust ega tõendeid korteri üüritasu suuruse osas esitanud ei ole. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 p-s 21 asunud seisukohale, et korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20-21).
3. aastal oli keskmiseks üüritasu suuruseks 1 m2 kohta 9,3 eurot [(9 + 8,9 + 9,2 + 9,3 + 9,2 + 9,4 + 9,6 + 9,3 + 9,7 + 9,4 + 9,5 + 9,6) : 12 kuud]. Korteri üüritasu suuruseks kujuneb ühes kuus 612,87 eurot (9,3 x 65,9 m2). Hagejale kuuluva osa suuruseks üüritasust oleks pool ehk 306,44 eurot. 03.01.2018-31.01.2018 üüritasu suuruseks kujuneb 286,67 eurot (306,44 eurot : 31 päeva x 29 päeva). Ajavahemiku 01.02.2018-31.12.2018 kujuneb hüvitise suuruseks 3370,84 eurot (306,44 eurot x 11 kuud). Ajavahemiku 03.01.2018-31.12.2018 hageja kasutuseeliste nõude suuruseks on 3657,51 eurot (286,67 + 3370,84).
4. aastal oli keskmiseks üüritasu suuruseks 11 kuu osas 1 m2 kohta 9,9 eurot [(9,6 + 9,7 + 9,6 + 9,7 + 9,6 + 9,9 + 10 + 10 + 10,6 + 10,3 + 10,2) : 11 kuud]. Hageja esitatud tõendist ei nähtu, kui suur oli juunikuu 2019 keskmine üüritasu 1 m2 kohta. Kohus leiab, et juunikuu 2019 keskmiseks üüritasu suuruseks on põhjendatud lugeda ülejäänud kuude üüritasude aritmeetiline keskmine ehk 9,9 eurot.
5. aastal oli keskmiseks üüritasu suuruseks 1 m2 kohta 9,9 eurot [(9,6 + 9,7 + 9,6 + 9,7 + 9,6 + 9,9 + 9,9 + 10 + 10 + 10,6 + 10,3 + 10,2) : 12 kuud]. Korteri üüritasu suuruseks kujuneb ühes kuus 652,41 eurot (9,9 x 65,9 m2). Hagejale kuuluva osa suuruseks üüritasust oleks 326,21 eurot. 01.01.201931.12.2019 üüritasu suuruseks kujuneb 3914,52 eurot (326,21 eurot x 12 kuud).
6. aastal oli keskmiseks üüritasu suuruseks 1 m2 kohta 11,1 eurot [(10,6 + 12,3 + 10,5) : 3 kuud]. Korteri üüritasu suuruseks kujuneb ühes kuus 731,49 eurot (11,1 x 65,9 m2). Hagejale kuuluva osa suuruseks üüritasust oleks 365,75 eurot. 01.01.2020-31.03.2020 üüritasu suuruseks kujuneb 1097,25 eurot (365,75 eurot x 3 kuud). Hageja kasutuseeliste nõude suuruseks perioodil 03.01.2018-31.03.2020 on 8669,28 eurot (3657,51 + 3914,52 + 1097,25).
7. Kuna hageja on taotlenud perioodil 14.11.2016-31.03.2020 kasutuseeliste 12 459 eurot väljamõistmist kostjalt ning kohus on rahuldanud hageja nõude osaliselt summas 8669,28 eurot perioodi 03.01.2018-31.03.2020 osas, peab kohus vajalikuks kindlaks teha, kas hageja nõue rahuldamata osas (periood 14.11.2016 kuni 02.01.2018) võiks kuuluda alternatiivselt rahuldamisele VÕS § 1037 lg 1 alusel või VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud 9 tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldused on: 1) võlgnik rikub võlausaldaja õigust, omandit või valdust; 2) puudub õigustatud isiku nõusolek; 3) võlgnik rikastub rikkumise tagajärjel. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et kostja on teinud hagejale takistusi kaasomandi eseme kasutamiseks. Kostja on alusetult saanud kasutuseeliseid seetõttu, et takistas hagejal kasutamast hagejale kuuluvat mõttelist osa korterist. Kostja sai ise üksinda kasutada tervet korterit. Samas on kohus käesolevas otsuses tuvastanud, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud alates 03.01.
8. Kohus leiab, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue perioodi 14.11.2016 kuni 02.01.2018 ei kuulu rahuldamisele VÕS § 1037 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude eeldused on järgmised: 1) kohustust on rikutud; 2) vastutus kohustuse rikkumise eest; 3) tekkinud on kahju; 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et kostja on teinud hagejale takistusi kaasomandi eseme kasutamiseks. Hageja on kaotanud kasutuseelised, kuna kostja takistas hagejal kasutamast hagejale kuuluvat mõttelist osa korterist. Kostja sai ise seetõttu üksinda kasutada tervet korterit. Hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Samas on kohus käesolevas otsuses tuvastanud, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue on põhjendatud ja tõendatud alates 03.01.
9. Kohus leiab, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue perioodi 14.11.2016 kuni 02.01.2018 ei kuulu rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel.
10. Täiendavalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutuseelisted alates 01.04.2020 kuni korteri võõrandamiseni või kaasomandi lõpetamiseni.

§-st 369 tulenevalt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on kasutuseeliste suuruseks märkinud 200 eurot kuus (tl 171). Kohus on seisukohal, et lähtuvalt

§-ist 369 saab hageja nõuda kostjalt kasutuseeliste summas 200 eurot kuus hüvitamist alates 01.04.2020 kuni korteri võõrandamiseni või kaasomandi lõpetamiseni.

1. Lisaks on hageja esile toonud, et korteriga seonduv kommunaalteenuste võlgnevus on seisuga 10.01.2020 3028,62 eurot (tl 31). Kostja on märkinud, et hageja on ise samuti korteri kaasomanik ja ei tasu kommunaalteenuste eest. Kohus selgitab, et kommunaalteenuste võlgnevusega seotud asjaolud ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad. Korteriomanikud vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise ees korteriühistu ees solidaarselt (KrtS § 15 lg 2). VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid kohustuse täitmisel reguleerib VÕS §
2. Kostja ei ole esile toonud, et tema oleks ainuisikuliselt korteriga seonduvad kommunaalteenused tasunud ega esitanud hagejale langevas osas hageja nõudele tasaarvestuse vastuväidet.
3. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelised perioodil 03.01.2018-31.03.2020 summas 8669,28 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kasutuseelised alates 01.04.2020 summas 200 eurot kuus kuni korteri 10 võõrandamiseni või kaasomandi lõpetamiseni. Hageja kasutuseeliste nõue jääb rahuldamata perioodil 14.11.2016 kuni 02.01.2018 summas 3789,72 eurot (12 459 – 8669,28). Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta
4. Juhindudes

§ 238

lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: − üürikuulutused (tl 4-16), kuna tegemist ei ole asjakohaste tõenditega. Hageja on hagi tervikteksti kohaselt hüvitise arvutamisel tuginenud kv.ee hinnastatistikale keskmisest üüritasust 1 m2 kohta Tallinnas, Lasnamäe linnaosas. Menetluskulude jaotus 19.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 20.

§ 163

lg 1 järgi võib kohus hagi osalisel rahuldamisel muu hulgas jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista kasutuseelised summas 12 459 eurot ja kasutuseelised alates 01.04.2020 summas 200 eurot kuus. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja kasutuseelised summas 8669,28 eurot ja kasutuseelised alates 01.04.2020 summas 200 eurot kuus. Seega rahuldas kohus hagi 70 % ulatuses ning jättis 30 % ulatuses rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja menetluskuludest 70 % kostja kanda ja 30 % kostja menetluskuludest hageja kanda. Kohus määras käesoleva otsusega mitte menetleda kostja 25.11.2020 esitatud seisukohta, milles sisaldusid ka kostja menetluskulud. Kuna kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtule hilinenult, ei määra kohus kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2,

§ 177lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 11