Obsah (5)

§ 75§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-2551 Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Maarika Kuusk Kohtukoosseis V

§ 75lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid.

Aleksandr Glazkov peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 21, 4 ja 8 alusel määrata Aleksandr Glazkovile käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vabanemist; 4) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo sooritamise riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas.

1. Määrata Advokaadibüroole Objartel & Partnerid vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga poolt Aleksandr Glazkovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 140,40 eurot (sh käibemaks 23,40 eurot).
2. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a otsusega tunnistati Aleksandr Glazkov süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 1 päev karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 4.

detsembri 2019. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 4 kuud vangistust – võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 21.

märts

1. a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti
2. märts
3. a.
4. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksandr Glazkovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
5. Viru Maakohtu
6. septembri
7. a määrusega jäeti Aleksandr Glazkov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgmised. 3.
8. Täidetud on formaalsed eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks. 3.
9. Aleksandr Glazkovil puuduvad distsiplinaarkaristused, vangistuse jooksul on ta olnud tööga hõivatud. Samuti on tal läbitud kõik talle määratud sotsiaalprogrammid. Lisaks sellele on Aleksandr Glazkov käinud kolmel korral lühiajalisel väljasõidul, mis on hinnatud 2 eesmärgipärasteks, kuna kinnipeetav on säilitanud suhteid lähedastega ning omab toetavat tugivõrgustikku väljaspool vanglat. 3.
10. Samas nähtub, et „Eluviisitreeningu“ programmid on Aleksandr Glazkovil läbitud ka
11. ja
12. aastal, mistõttu pole need programmid piisavat mõju avaldanud. Seda kinnitavad ka viimase toime pandud kuriteo asjaolud. Kinnipeetava elukaaslase S.J. sõnul on Aleksandr Glazkovil suuri probleeme alkoholi tarvitamisega. Praegune kuritegu näitab, et olles alkoholi mõju all, võib ta käituda mõtlematult ja impulsiivselt. Eeltoodu põhjal ei saa sajaprotsendiliselt olla kindel, et järjekordne programmide läbimine on süüdimõistetu harjumusi muutnud nii, et edaspidiselt oleks tema käitumine õiguskuulekusele orienteeritud. 3.
13. Vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning lähedase isiku toetus ei ole varasemalt kindlustanud Aleksandr Glazkovi edasist seaduskuulekat käitumist. Seega ei saa öelda, et need suudaksid hoida ära uute kuritegude toimepanemise. 3.
14. Aleksandr Glazkovil puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis raskendab majanduslikku toimetulekut legaalsete vahendite arvelt. Samas on süüdimõistetu varasemalt olnud ametlikult pikemaajaliselt tööga hõivatud, mis tõstab tema usaldusväärsust potentsiaalsete tööandjate silmis. Samuti on ta vanglas töötanud koristajana, toidujagajana ning köögitöölisena personalisööklas. Alates
15. augustist
16. a töötab väljapool vanglat JSK Ida OÜ-s. Seega on põhjendatud järeldada, et süüdimõistetul on kinnipidamisasutuses säilinud töötegemise harjumus. Samas on Aleksandr Glazkovi riigikeele oskus A1-tasemel ning käesoleva vangistuse jooksul ei ole ta riigikeele õppes käinud, mis vähendab tema väljavaateid tööjõuturul saada valituks. Pole välistatud, et viibides vabaduses võib Aleksandr Glazkov valida raskuste tekkimisel lihtsama tee, mis võib aga päädida uute õigusrikkumiste toimepanemisega. Siinkohal ei saa arvestamata jätta ka Aleksandr Glazkovile lasuvat võlgnevust summas 4056, 99 eurot, mis paratamatult raskendab ka vabaduses olles tema majanduslikku toimetulekut. 3.
17. Enda probleemide teadvustamine ei tähenda veel seda, et isikul jagub piisavalt tahtejõudu enda käitumise muutmiseks. Aleksandr Glazkov tunnistab küll, et enamus probleeme tekkis alkoholi tarvitamise tõttu ja saab aru, et tal tuleb piirata alkoholi tarvitamist. Samas nähtub iseloomustusest, et enne esimest vangistust on ta saanud ambulatoorset alkoholismiravi, mis viitab omakorda sellele, et eelnevalt pole suutnud ta oma harjumusest lahti saada isegi kõrvalise abi olemasolul. Aleksandr Glazkovi suutmatus oma elu muuta alkoholi tarvitamise osas viitab tahtejõu nappusele. 3.
18. Aleksandr Glazkovil esinev puudulik probleemide lahendamise oskus on tihedalt seotud uute kuritegude toimepanemise ohuga ning jaatada ei saa seda, et vabanedes kinnipidamisasutusest suudaks süüdimõistetu lahendada tõusetuvaid konflikte vägivallata. 3.
19. Karistusregistri andmetel on Aleksandr Glazkovil viis kehtivat kriminaalkaristust. Eelnevalt on isik karistatud ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ning korduvalt, joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, kinnipeetava, arestialuse või vahistatu poolt narkootilise või psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, valdamise, või arsti ettekirjutuseta tarvitamise ning võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. Tuleb märkida, et Aleksandr Glazkovile oli varem kaks korda määratud 3 käitumiskontrolliga katseaeg, kuid vaatamata temale antud võimalustele karistus ära kanda leebemates tingimustes ehk vabaduses, ei kasutanud ta seda võimalust ning pani mõlemal katseajal toime uue kuriteo. 3.
20. Võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, saab öelda, et Aleksandr Glazkovi probleemilahendusoskus on kesine. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et Aleksandr Glazkov ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Selle asemel on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kuritegude muster kordub, ta kasutab vägivalda ning paneb toime õigusrikkumisi peamiselt alkoholi mõju all olles. Tulenevalt käesolevas kriminaalasjas toime pandud kuritegude asjaoludest on põhjendatud järeldada, et süüdimõistetu suhtumine ühiskonda on negatiivne, kuna ta ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid. Lisaks on ta seadnud oma käitumisega, st liiklusalase kuriteo toimepanemisega, ohtu teisi ühiskonnaliikmeid. Seega puudub veendumus, et vabaduses olles suudab Aleksandr Glazkov hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. MÄÄRUSKAEBUS
21. Tartu Maakohtu
22. septembri
23. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu esindaja advokaat Heiki Kuningas, kes palub maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastataks Aleksandr Glazkov ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on tervikuna põhjendamata ja seetõttu ebaseaduslik. Määruskaebuses esitatud põhiseisukohad on lühidalt järgnevad. 4.
24. Kuigi kuritegude kordumine ja nende tegude toimepanemine ajal, mil isik oli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, tekitab kahtlusi süüdimõistetu õiguskuulekuses, tuleb määruses lahti kirjutada, miks need asjaolud võimaldavad järeldada, et ka pärast vangistuses viibimist pole isiku hoiakud ning suhtumine muutunud. Sellised põhjendused määruses puuduvad. 4.
25. Aleksandr Glazkov on läbinud individuaalse täitmiskava (ITK) ja ettenähtud programmid. Tegemata on küll programmi „Eluviisitreening“ jätkutegevus, kuid seda võimalik sooritada vabaduses. Ka pärast vanglast vabanemist on Aleksandr Glazkovil võimalik täiendavaid programme läbida. Pealegi ei näe ITK enam ette täiendavaid programme, mistõttu on täiendavate meetmete ja abinõude rakendamine vanglas küsitav. Kinnipidamisasutuses ei saa süüdimõistetu isetegevuslikus korras midagi ette võtta. Vabanemiseelse nõustamise läbiviimine on kavas, kuid see ei tähenda, et seda tuleks teha enne vangistuse aja lõppu. On öeldud, et need toimingud teostatakse vabanemiseelselt, kuhu kuulub ka ennetähtaegne vabanemine. Need asjaolud on jäetud hindamata ja seetõttu ei ole määrus põhjendatud. 4.
26. Maakohtu määruses ei ole hinnatud resotsialiseerumise väljavaateid kinnipeetava elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Määruses on küll nenditud, et Aleksandr Glazkovil on elukaaslane ja puudub töökoht, ning öeldakse, et elukaaslase olemasolu pole takistanud kuritegude toimepanemist ning et töökoha puudumine suurendab uute kuritegude ohtu. Iseloomustuses öeldud, et töökoht puudub, kuid Aleksandr Glazkovil on võimalus end Eesti Töötukassas arvele võtta. Määrusest ei nähtu, miks seda 4 asjaolu ei arvestata. Oluline pole mitte töökoha olemasolu vaid kinnipeetava püüdlused ja soov töö leidmiseks. Seda asjaolu oleks maakohus pidanud arvestama. 4.
27. Aleksandr Glazkov viibib avavanglas ja on saanud kodus käia. Kui tegemist oleks ohtliku inimesega, siis tema suhtes selliseid soodustusi ei tehtaks. Määrustest ei nähtu, kuidas võivad uue kuriteo toimepanemise riski mõjutada ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivad tagajärjed. 4.
28. Analüüsides iseloomustust ja maakohtu järeldusi, ilmneb neis sügav vastuolu. Määrusest ei selgu, miks ülaltoodu taustal kinnipeetav ikkagi ohtlik on. On küll õige, et kinnipeetav on varem karistatud, kuid ainuüksi see asjaolu ei anna alust järelduseks, et ta jätkuvalt ohtlik on. Ebaselgeks jääb, kuidas saab varasemaid kuritegusid seostada käitumisega tulevikus. 4.
29. Kohtul lasub süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmisel kohustus osutada nendele konkreetsetele kuriteo tehioludele, mis vaatamata osa vangistuse kandmisele tema hinnangul jätkuvalt retsidiivsusriski suurendavad. Määruses neid asjaolusid märgitud ei ole. Kinnipeetava varasemat elukäiku ei saa kopeerida ja üle kanda tulevikku. 4.
30. Veenev ei ole maakohtu põhjendus, et kuna Aleksandr Glazkov on varasemalt sotsiaalprogramme läbinud ja pole saanud alkoholist lahti, siis ei saa ta alkoholiprobleemist ka edaspidi lahti. 4.
31. Süütegude puhul, mille toimepanemise tõenäosust on suurendanud või suurendab alkoholi tarbimise risk, saab

§ 75lg 2 p 8 kohaselt süüdlasele kohustuseks määrata ka sotsiaalprogrammi läbimise.

Muu hulgas on viimase aja kohtupraktikas hakatud rakendama võimalust, mille järgi kohustatakse sotsiaalprogrammi läbimisele allutatud isikut enda kulul tegema laboratoorset vereanalüüsi, tuvastamaks alkoholi tarvitamist, või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. See asjaolu on maakohtu poolt tähelepanuta jäetud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja Aleksandr Glazkov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 6. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on esimese astme kohus, kaaludes

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid, teinud kaalutlusvea, mille käigus on jätnud arvestamata süüdimõistetu vabastamise kasuks rääkivad momendid ning on sisuliselt arvestanud üksnes toimepandud kuritegude asjaolusid. Olgu öeldud, et hindamisel on jäetud sisuliselt täielikult arvestamata tõsiasi, et Aleksandr Glazkov viibib juba pea pool aastat avavanglas. Seetõttu on maakohus irdunud kõigi asjaolude kogumis arvestamise mõttest, mis on toonud kaasa põhjendamatu otsuse, ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes. Sellest hoolimata on ringkonnakohtul tulenevalt KrMS § 340 lg-st 1 võimalik see rikkumine kõrvaldada, arvestades kõiki asjaolusid, ning teha uus lahend, millega vabastatakse Aleksandr Glazkov tingimisi enne tähtaega vangistusest. 5 7. Käesolevalt pole vaidlust, et vangistusest tingimisi vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. 8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Aleksandr Glazkovi puhul on esimene tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldus täidetud. Tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Samuti on ta osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes.

1. oktoobrist
2. a kuni
3. märtsini
4. a läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille läbiviija hinnangul on programm saavutanud oma eesmärgi ning on alust arvate, et Aleksandr Glazkov on võimeline elama edaspidi õiguskuulekat elu. Läbinud on ta ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, milles ta mõistis, et peab muutma oma elustiili. Rohkem programme individuaalne täitmiskava talle ette ei näe. Vangistuse kestel on Aleksandr Glazkov aktiivselt olnud hõivatud tööga – töötanud nii koristajana, toidujagajana kui köögitöölisena. Alates
5. maist
6. a paigutati ta avavanglasse. Nüüdseks töötab Aleksandr Glazkov väljaspool vanglat JSK Ida OÜ-s. Iseloomustusest nähtub, et Aleksandr Glazkov on kolmel korral käinud lühiajalisel väljasõitudel, mis on kulgenud eesmärgipäraselt ja mille jooksul probleeme esinenud ei ole. Vaieldamatult iseloomustab eelnimetatu süüdimõistetut positiivselt.
7. Kuivõrd süüdimõistetu retsidiivsusriski saab hinnata muuhulgas tema käitumise järgi karistusaja jooksul, siis võib öelda, et Aleksandr Glazkovi karistamise eripreventiivne eesmärk on täidetud: vangistuse jooksul on tema käitumine muutunud aja jooksul üha paremaks. Ehkki varasema vangistuse jooksul on ta ametnikesse valdavalt umbusklikult suhtunud ning ette on tulnud nii allumatust kui manipulatiivsust, on käesoleva vangistuse jooksul Aleksandr Glazkovi käitumine olnud positiivne: ametnikega on ta suhelnud viisakalt ja koostööaltilt. Kuigi iseloomustuse koostaja hinnangul on kinnipeetava senine elukäik näidanud, et tal puudub motivatsioon muutuseks, ilmestab eelpool kirjeldatud käitumine hoopis vastupidist.
8. Ringkonnakohtu hinnangul saab ka Aleksandr Glazkovi vabanemisjärgseid tingimusi lugeda vabastamist toetavateks, sest tal on olemas elukoht, abistavad lähedased elukaaslase, ema ja õe näol. Vanglas on ta säilitanud tööharjumuse, mis annab talle vabanemisjärgselt hea võimaluse tööturule siseneda ja sellest laekuvatest sissetulekutest võlgasid tasuda. Ka toetavad suhted lähedastega süüdimõistetul seadusekuulekal teel püsida. Kohtukolleegium peab Aleksandr Glazkovi vabanemisjärgseid eesmärke ja motivatsiooni edasiliikumiseks realistlikeks.
9. Aleksandr Glazkovi suurimaks murekohaks tuleb küll pidada tema alkoholilembust, kuid tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et ta ise tunnistab oma probleeme. Ka osales ta sotsiaalprogrammis. Vaatamata varasematele tagasilöökidele alkoholiprobleemi ohjamisel, on Aleksandr Glazkovil võimalik kontrolli all hoidmisega tegeleda, näiteks pöörduda sõltuvusravile. Väärib tunnustamist, et määruskaebuses on avaldatud valmisolekut erinevate meetoditega alkoholi tarbimist piirata.
10. Lõpuks tuleb

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei 6 saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Prokurör on Aleksandr Glazkovi ennetähtaegse vabastamise vastu: kirjalikus seisukohas on lakooniliselt selgitatud, et prokuratuur nõustub vangla argumentidega ning ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

1. Aleksandr Glazkovi on kriminaalkorras karistatud viiel korral, millest kahel korral on ta uue kuriteo toime pannud käitumiskontrolli kestel. Karistusregistri õiendi kohaselt on teda karistatud nii süstemaatiliselt juhtimisõiguseta kui korduvalt mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, aga ka kehaliste väärkohtlemiste, ähvardamise, kinnipidamisasutuses narkootilise aine tarvitamise ning röövimiste eest. Samas nähtub, et mitmest kriminaalkaristusest on möödunud arvestatav aeg – teda on karistatud aastatel 2010., 2011., 2013.,
2. ja
3. Kusjuures neist raskeimatest kuritegudest – röövimistest – on tänaseks möödunud rohkem kui kümme aastat. Ette saab heita sedagi, et Aleksandr Glazkov on mitmel korral lasknud käest võimaluse karistust vabaduses kanda: kahe käitumiskontrolli kestel on ta toime pannud uue kuriteo, viimasel korral rikkus ka alkoholi tarvitamise keeldu. Vaadates luhtunud kriminaalhooldusi, saab tõepoolest nentida, et varasemad vangistused on osutunud viljatuks ja kriminaalhooldused ebaõnnestunuks. Teisalt on käesoleva napilt üle pooleteise aasta kestnud vangistusperioodi jooksul Aleksandr Glazkovi puhul täheldatavad mitmed positiivsed muutused tema hoiakutes ja suhtumises. Unustada ei tohi sedagi, et aja jooksul kuritegude kaal väheneb.
4. Tähtsust omab seegi, et kinnipeetava karistusaeg lõppeb
5. juulil 2022, mis tähendab, et arvestatav osa kohtuotsusega mõistetud pea kahe aasta ja nelja kuu pikkusest karistusajast on tänaseks reaalselt kantud. Kuivõrd Aleksandr Glazkovi mõtlemises on täheldatavad positiivsed muutused, millest tulenevalt on ta motiveeritud õiguskuulekat elu jälgima, ei täidaks edasine kinnipidamine enam taasühiskonnastamise eesmärki. Järele jääks üksnes ühiskonna kindlustamise eesmärk, mida on kriminaalkolleegiumi hinnangul käesolevalt võimalik saavutada ka süüdlase käitumiskontrollile allutamisega.
6. Sealhulgas aitab süüdimõistetut distsiplineerida ka talle vajalike lisakohustuste määramine, maandades seeläbi ka uute kuritegude toimepanemise riski. Aleksandr Glazkovile lisakohustuste panemisel arvestab ringkonnakohus kriminaalhooldusametniku ja vangla ettepanekutega. Nõnda ei tohi Aleksandr Glazkov tarvitada alkoholi ega omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Stabiilse sissetuleku saamiseks tuleb süüdlasel asuda tööle või võtta end kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist Töötukassas töötuna arvele. Uue kuriteo sooritamise riskide maandamiseks peab süüdimõistetu osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
7. Kuivõrd käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb Aleksandr Glazkov vabastada alles määruse jõustumisel ja seda juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb kandmata jäänud karistuse täpset pikkust arvestada vabanemise seisuga.
8. Kriminaalkolleegium rõhutab veel korra, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Aleksandr Glazkov lõplikult vabanenuks üksnes katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal 7 toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning talle määratud kohustusi. Seega peab Aleksandr Glazkov suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustusesse täie tõsidusega ning teadma, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.
9. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
10. septembri
11. a määruse ja teeb uue lahendi, millega vabastab Aleksandr Glazkovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
12. Aleksandr Glazkovi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas taotleb maakohtu määruse analüüsimise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 140,40 eurot, mille hulgas sisaldub käibemaks 23,40 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 140,40 eurot KrMS § 187 lg 1 kohaselt jääb nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Ingeri Tamm Maarika Kuusk 8