Obsah (7)
§ 238§ 326§ 2§ 175§ 180§ 185§ 337KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 1-21-3703 (20231702659) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gontšarov, Sten Lind Apell
§ 238
lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti karistuse kandmisele ilmumise päev kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu I.B tsiviilhagi varalise kahju hüvitamises rahuldati täielikult. Zinaida Tumaševitšilt mõisteti I.B kasuks välja varalise kahju katteks 26 940 eurot. Menetluskuludena mõisteti Zinaida Tumaševitšilt riigi kasuks välja sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 669,36 eurot. Menetluskulud kokku 1545,36 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 128,78 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus lahendas ka asitõendiga seonduva.
- Z. Tumaševitš mõisteti KarS § 209 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tekitas teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ja nimelt: 16.09.2020 aadressil Jaama 1, Tallinn asuvas postkontoris tutvus Z. Tumaševitš kannatanu I.Bga ning esitles ennast Mariana. Z. Tumaševitš ütles, et I.Ble on peale pandud must maagia ja et ainult tema saab needuse maha võtta. Eksimusse viiduna ja olles Z. Tumaševitši psühholoogilise mõju all, ei olnud I.B võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid ning maksis vastavalt Z. Tumaševitši korraldustele raha järgmiselt: - septembris 2020 Tallinnas, Nõmme raudteejaama vahetus läheduses asuvas pargis, sularahana 300 eurot; - 2020 a Tallinnas, Nõmme raudteejaama vahetus läheduses asuvas pargis sularahana 300 eurot. Samuti sooritas I.B 02.11.2020 oma Swedbanga krediitkaardi kontolt xxx ülekande M.H SEB panga pangakontole xxx summas 200 eurot; samuti sooritas I.B oma Swedbanga pangakontolt xxx M.H SEB panga pangakontole xxx ülekandeid - 19.09.2020 summas 300 eurot; 20.09.2020 summas 200 eurot; 21.09.2020 summas 300 eurot; 23.09.2020 summas 300 eurot; 23.09.2020 summas 200 eurot; 24.09.2020 summas 500 eurot; 25.09.2020 summas 500 eurot; 25.09.2020 summas 500 eurot; 28.09.2020 summas 300 eurot; 28.09.2020 summas 300 eurot; 29.09.2020 summas 500 eurot; 30.09.2020 summas 400 eurot; 01.10.2020 summas 500 eurot; 02.10.2020 summas 550 eurot; 03.10.2020 summas 300 eurot; 04.10.2020 summas 350 eurot; 05.10.2020 summas 500 eurot; 06.10.2020 summas 600 eurot; 06.10.2020 summas 400 eurot; 07.10.2020 summas 500 eurot; 08.10.2020 summas 500 eurot; 09.10.2020 summas 600 eurot; 09.10.2020 summas 500 eurot; 10.10.2020 summas 250 eurot; 11.10.2020 summas 400 eurot; 11.10.2020 summas 1000 eurot; 13.10.2020 summas 500 eurot; 13.10.2020 summas 100 eurot; 14.10.2020 summas 900 eurot; 18.10.2020 summas 550 eurot; 21.10.2020 summas 550 eurot; 21.10.2020 summas 400 eurot; 22.10.2020 summas 550 eurot; 23.10.2020 summas 900 eurot; 25.10.2020 summas 600 eurot; 27.10.2020 summas 600 eurot; 29.10.2020 summas 300 eurot; 03.11.2020 summas 450 eurot; 07.11.2020 summas 440 eurot; 08.11.2020 summas 400 eurot; 10.11.2020 summas 1000 eurot; 11.11.2020 summas 600 eurot; 12.11.2020 summas 500 eurot; 13.11.2020 summas 1000 eurot; 13.11.2020 summas 500 eurot; 14.11.2020 summas 450 eurot; 16.11.2020 summas 500 eurot ja 16.11.2020 summas 1000 eurot. Samuti sooritas I.B palvel Z.L 20.10.2020 oma Swedbanga pangakontolt xxx ülekande M.H SEB panga pangakontole xxx summas 600 eurot, mille I.B maksis hiljem Z.Lile tagasi. Samuti sooritas I.B palvel M.T 18.10.2020 oma Swedbanga pangakontolt xxx ülekande M.H SEB panga pangakontole xxx summas 1500 eurot, mille I.B maksis hiljem M.Tile tagasi. Seega alates 2020 septembrist - 16.11.2020 maksis I.B, olles viidud eksimusse ning Z. Tumaševitši psühholoogilise mõju all, sularahas ja pangaülekannetena Z. Tumaševitšile kokku raha 26 940 eurot, mille Z. Tumaševitš omastas ning kasutas isiklikeks vajadusteks, tekitades oma sellise tegevusega I.Ble varalist kahju kokku summas 26 940 eurot.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja E. Jundas. 2
(5)Kaitsja vaidlustab kohtuotsust üksnes Z. Tumaševitšile mõistetud karistuse osas. Apellandi hinnangul tulnuks kohtul süüdistatavale karistuse mõistmisel rohkem arvestada sellega, et Z. Tumaševitš on töövõimetuspensionär, ühe klassi haridusega ning kelle ülalpidamisel on lapselapsed. Z. Tumaševitšit oleks kõige efektiivsemalt võimalik muuta tingimusliku vangistusega, sest kriminaalhooldajate abiga võtaks süüdistatav endale kohustuse pöörduda psühhiaatri poole ning kohustuks hüvitama kahjud kannatanule. Kaitsja palub otsus karistuse mõistmise osas tühistada ja teha uus otsus, millega mõista Z. Tumaševitšile kergem karistus, jättes selle KarS § 74 sätteid kohaldades täielikult tingimisi kohaldamata. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.
- Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu
§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.
Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
§ 2
p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. 6. KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud ühe kuni viieaastane vangistus. Maakohus mõistis Z. Tumaševitšile karistuseks vangistuse 2 aastat 6 kuud, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Et käesolev kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses, siis 3
(5)vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja seega tuleb Z. Tumaševitšil ära kanda vangistus 1 aasta 8 kuud. Z. Tumaševitšil tuleb asuda karistust kandma kohtuotsuse jõustumisel. Maakohus on otsuses süüdistatavale karistusena mõistetud reaalset vangistust põhjendanud ning kohtukolleegium nende põhjendustega nõustub. Maakohus võttis karistuse mõistmisel põhjendatult arvesse Z. Tumaševitši süü suurust, samuti asjaolu, et Z. Tumaševitšit on varem kelmuse toimepanemise eest juba reaalse vangistusega karistatud. Uue analoogse kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa kohtupraktika kohaselt olla eelmise otsusega mõistetud karistusest leebem. Süüdistatava käitumine kinnitab veenvalt, et mingisuguseid järeldusi ta eelmisest karistusest endale ei teinud, ta leidis endale mõne aja möödumisel uue ohvri, kellele tekitatud varaline kahju on võrreldes eelmise korraga märkimisväärselt suurem. Z. Tumaševitši poolt uute „ohvrite“ otsimine on muutunud tema elustiiliks, mida ei pisenda ka tema madal haridustase. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
- juuni
- a otsuse nr 3-1-1-58-13 punktis 10 märkinud, et iga järgnev karistus peab olema senisest raskem. Maakohus on seda põhimõtet järginud ja on põhjendatult leidnud, et praeguses asjas tuleb mõista Z. Tumaševitšile reaalne vangistus. Nõustudes maakohtuga selles, et antud juhul täidab karistuse eesmärke üksnes süüdistatava vabadusest isoleerimine karistuse kandmise ajaks, ei näe kohtukolleegium võimalust jätta mõistetud karistus KarS § 74 alusel täielikult tingimisi kohaldamata. Ka vangistuses viibides on süüdistataval võimalus juhul kui ta seda soovib, pöörduda enda sõltuvusprobleemide lahendamisel abi saamiseks psühholoogi või psühhiaatri poole. Kohtukolleegium ei tuvastanud apellatsioonist tulenevalt ka asjaolusid, mis võimaldaksid Z. Tumaševitšile mõistetud karistuse tähtaega lühendada.
- Peatudes apellatsioonimenetluse kuludel, märgib kohtukolleegium järgmist.
§ 175
lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
§ 180
lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kaitsja vandeadvokaat E. Jundas esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumisele ja kliendile asja perspektiivikuse selgitamisele kulunud ajast (30 min) ja apellatsiooni vormistamisele kulunud ajast (30 min), kokku 60 minutit maksumusega 54 eurot, millele lisandub käibemaks 10,80 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 64,80 eurot.
§ 185
lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks
§ 337
lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud Z. Tumaševitši kanda. 8. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et Z. Tumaševitšile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsioonis esitatud põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes
§ 326lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(5)5
(5)