KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10245 Tsiviilasi V A hagi S I vastu a

§ 67lg 3 sätestatule.

Lähtudes ülaltoodust leiab hageja, et abikaasade kooselu ei saa taastada ja palub Eesti Vabariigi kohtul lahutada nende abielu.

1. Viru Maakohtu 17.07.2020 määrusega kohus võttis hagiavaldus menetlusse ning toimetas isiklikult kostjale koos hagi menetlusse võtmise määrusega kätte hagiavalduse ärakiri lisadega. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 28 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi toimumise ajaks 08.09.2020 kell 11:
2. Kohus saatis pooltele kohtukutsed. Kohus selgitas, et kuulab S I ära tema viibimiskohas video vahendusel.
3. 08.09.2020 toimunud kohtuistungile kostja ei ole ilmunud. Kohus selgitas, et Omniva kinnituse kohaselt on dokumendid kostjale kätte toimetatud. Kohus on proovinud helistada kostjale, kuid telefon ei ole kättesaadav. Hagejal ei ole andmeid, et kostjal oleks elektronpost. Kostjaga suhtlemine ei ole kunagi toimunud elektronposti kaudu. Viimati õnnestus kostjale helistada
4. Hagejal ei ole ka kostja sugulase telefoninumbrit. Viimastel andmetel, mis on sugulastelt saadud, praegusel hetkel kostja viibib Jakuutias, kus ta töötab vahetuses. Kostja täpne asukoht ei ole teada. Ka ei ole hagejale teada kostja tööandja andmeid. Hageja kinnitas kohtule, et nad elasid kostjaga koos kuni 2013 ja pärast seda kolis kostja Venemaale. Abielu ei ole olnud võimalik lahutada, sest kostjal ei olnud võimalust tulla Eestisse. Hageja ei soovi leppimisaega, sest ta ei ole kostjat viis aastat näinud. Hageja selgitas, et võib olla lükkaks seda asja edasi, aga kuna hageja ootab last, siis soovib lahutust. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus, kuulanud hageja ära ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6. Hagiavaldusest ja kohtule esitatud abielu tõendist nähtub, et poolte abielu sõlmiti 23.11.2011 ning hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (

) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei 2 ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (

§ 67

lg 2).

§ 67

lg 3 kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Asja materjalidest nähtuvalt ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Hageja kinnitas kohtule, et nad elasid kostjaga koos kuni

1. aastani ja pärast seda kolis kostja Venemaale. Abielu ei ole olnud võimalik seni lahutada, sest kostjal ei olnud võimalust tulla Eestisse. Hageja ei soovi leppimisaega, sest ta ei ole kostjat viis aastat näinud. Hageja selgitas, et võib olla lükkaks seda asja edasi, aga kuna hageja ootab last, siis soovib lahutust. Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2020 vastusest kohtunõudele nähtub, et piirikontrolli andmekogus ei ole fikseeritud S I piiriületusi alates 01.01.
2. Viimase piiriületusena on fikseeritud väljumine Eesti Vabariigist 24.12.2012 Narva maanteepiiripunkti kaudu. Kostjale on hagimaterjalid sh kohtukutse kätte toimetatud, kuid kostja hagile ei vastanud ega kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on proovinud korduvalt kostjale helistada, kuid telefon ei ole kättesaadav. Hagejal ei ole andmeid, et kostjal oleks elektronpost. Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Poolte abielusuhted lõppesid üle viie aasta tagasi. Kostja elab Venemaal. Abielusuhted on jäädavalt lõppenud. Kuna kostja on teadlik tema vastu esitatud abielu lahutuse nõudest, tuleb hagi rahuldada. Kohtu hinnangul on hagejal õigus kohtuasja lahendamisele mõistliku aja jooksul ja kostjale on olnud tagatud tema menetluslike õiguste ja võimaluste realiseerimine, kuid kostja kohtuasja lahendamise suhtes mingit huvi üles näidanud ei ole. Abieluasja lahendamine ei saa viibida põhjusel, et kostja omapoolset vastust ei esita, saavutades sellega teise poole pikaaegse ebamäärase oleku oma abielusuhte osas. Käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et hageja soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

§ 63

kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse.

§ 66lg 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 4