lg 1 p 1 alusel lubatavaks Rainis Kilgi suhtes tehtud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsuse nr T20157587 täitmise Eesti Vabariigis ning määras Rainis Kilgile ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 15 (viisteist) aastat. Karistuse kandmise aja alguseks arvestas kohus Rainis Kilgi Suurbritannias kahtlustatavana kinnipidamise aega, so alates 25.03.2015. Kohtu põhjenduste kohaselt ei esine Rainis Kilgi kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid
,
,
lg 3 ega
Rainis Kilk on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsusega nr T20157587 süüdi mõistetud relvastatud röövis suures ulatuses, mille eest talle mõisteti karistuseks vangistus 18 (kaheksateist) aastat. Arvestades, et Eesti Vabariigis oleks kirjeldatud kuritegu karistatav KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8 järgi, mille eest on karistusena ettenähtud vangistus 3 kuni 15 aastat, siis ületab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsusega Rainis Kilgile mõistetud karistus sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu tuleb Rainis Kilgile Suurbritannias mõistetud karistust vähendada ja määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aastat. Puutuvalt süüdimõistetu nõusolekusse või selle puudumisse pidas kohus vajalikuks märkida, et
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on
lõikes 1 nimetatud isik või Eestisse põgenenud või muul viisil tagasi pöördunud seoses tema vastu välisriigis algatatud kriminaalmenetlusega või pärast selles välisriigis süüdimõistmist. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Rainis Kilk Eesti Vabariigi kodanik. Tema elukohaks rahvastikuregistri andmetel on xxx. Seega on ta isikuks, kes on Eesti Vabariigi kodanik ning kelle alaline elukoht on registriandmete kohaselt Eesti Vabariigis. Lisaks sellele on Rainis Kilgile kohaldatud Suurbritanniast väljasaatmist 28.10.2020 väljasaatmisotsuse alusel ning tal puudub ka õiguslik alus Suurbritannias viibimiseks. Seega isegi juhul, kui Rainis Kilgi alaline elukoht ei oleks registreeritud Eesti Vabariigis, oleks Rainis Kilk
Seetõttu ei ole
lg 1 ja
lg 1 p 1 alusel praegusel juhul Suurbritannia ja Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Rainis Kilgi nõusolek nõutav. Määruskaebus 3. Maakohtu määruse peale esitas Rainis Kilk 02.08.2021 määruskaebuse, milles märgib, et soovib maakohtu määrust vaidlustada, kuna kohus on ekslikult temale määranud pikema karistuse kui Põhja-Iiri Leedsi Kuninglik kohus talle mõistis. Nimelt mõisteti talle küll Põhja-Iiri Leedsi Kuninglik kohtu otsusega 18-aastane vangistus, kuid sellest 9 aastat on tingimisi vangistus. Kuivõrd ta nõustus deporteerimisega riigist, siis vähendati tema karistust veel 9 kuu võrra ning Inglismaal peaks ta ära kandma vaid 8 aastat ja 3 kuud vangistust. Eestis määratud ärakandmisele kuuluv karistus ületab seega kõvasti Inglismaal mõistetud karistuse pikkust millega rikutakse tema inimõigusi. Täiendavalt esitas Rainis Kilk avalduse, milles tunneb muret kas tema kaebus jõudis tähtaegselt kohtusse kuna esitas selle Justiitsministeeriumi kaudu. Avalduses Rainis Kilk väljendab arusaamatust selles, miks Eestis mõisteti talle maksimaalne võimalik vangistus, mida samalaadse kuriteo toimepanemise eest on võimalik määrata. Tal ei ole ühtegi kehtivat karistust ning vangistuse ajal on ta käitunud korrektselt. Seetõttu palub ta temale määratud karistust lühendada või võimaldada tal karistuse lõpuni kandmine Inglismaal. 2
lg 3 võimaldab välisriigi taotlust rahuldada ka juhul, kui karistatud isik pole karistuse ületoomisega nõus, kuid tema suhtes on tehtud riigist väljasaatmisotsus. Rainis Kilgi suhtes on 28.10.2020 Ühendkuningriikide siseministeerium teinud deporteerimiskorralduse. Sellisel juhul pole nõutav ka süüdimõistetu nõusolek tema koduriiki ületoomiseks. 6. Kohtukolleegium peab vajalikuks selgitada, et tulenevalt raamotsuse art 17 lg-st 1 reguleeritakse karistuse täideviimist täidesaatva riigi õigusega. Sama sätestab ka
Maakohus tunnistas
Isikule välisriigi kohtuotsusega mõistetud vangistuse edasikandmiseks Eestis on formaalse eeldusena
kohaselt esmalt nõutav liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud vabadusekaotusliku karistuse tunnistus. Rainis Kilgi suhtes on selle esitanud Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriigi Tema Majesteedi Vangla- ja Kriminaalhooldusamet. Nimetatud tunnistuse pinnalt tuleb Eesti kohtutel hinnata, kas on täidetud
§-s 50835 sätestatud välisriigi otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise üldtingimused ja kas seejuures esinevad
§-s 50836 nimetatud lubatavaks tunnistamise kriteeriumid. Maakohus on nende normide eeldused nõuetekohaselt tuvastanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on täidetud kõik
§-s 50835 sätestatud tunnustamise üldtingimused. Lisaks peab kohtukolleegium oluliseks rõhutada, et konventsiooni üldpõhimõtte kohaselt jäetakse karistavas riigis mõistetud karistus elukohariigis muutmata. 7. Kaebuse esitaja leiab, et maakohus määras ekslikult temale pikema karistuse kui Põhja-Iiri Leedsi Kuninglik kohus talle mõistis, kuna Eestis ärkandmisele kuuluv karistus ületab kõvasti temale Inglismaal mõistetud karistust. Selliseks etteheiteks kohtukolleegiumi hinnangul põhjus puudub. Rainis Kilk mõisteti süüdi Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsusega ja karistati 18aastase vangistusega. Asjaolu, et Rainis Kilgil on võimalik karistuse kandmiselt Inglismaal karistust kandes vabaneda poole ärakantud aja möödudes, ei muuda seadusvastaseks ja põhjendamatuks Harju Maakohtu 22.02.2021 määrust, millega kohus tunnistas lubatavaks Rainis Kilgi suhtes PõhjaIiri Leedsi Kuningliku kohtu kohtuotsuse täitmise Eestis. Esiteks on Rainis Kilgile mõistetud karistuseks 18-aastane vangistus, mitte 8 aasta ja 3-kuuline vangistus nagu Rainis Kilk 3
lg-st 2 Rainis Kilgile Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu 30.11.2015 otsusega mõistetud 18aastast vangistust vähendanud, viies selle vastavusse Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääraga, mida on võimalik KarS § 200 lg 2 p 6, 7, 8 järgi mõista. Seejuures ei ole maakohtul võimalik asuda karistusemäära muutma või ümberhindama kuriteo asjaolusid ja isikut arvestades.
lg 4 seab tingimuseks, et muudetud karistus ei tohi raskendada isikule taotlevas riigis mõistetud karistuse olemust ja selle kestust. Antud juhul ei raskenda Harju Maakohtu poolt Rainis Kilgile Põhja-Iiri Leedsi Kuningliku kohtu mõistetud karistuse vastavusse viimine Eesti karistusseadustikus sätestatud karistusmääraga tema karistuse olemust ja selle kestust. 8. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-dest 390 ja 391, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.02.2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.