4-21-3156/10

(244021002603)Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi A. R.i LS § 217¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, mille eest teda karistati rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot Kohtuväline menetleja PolitseiPiirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik E. B. Menetlusalune isik A. R., sünniaeg: xxx, xxx kodanik, elukoht: xxx, e-post:xxx RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 120, § 132 p 3, § 133135, § 155, § 156 kohus OTSUSTAS: Rahuldada A. R.i kaebus Politsei- Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseiniku R. K.(K.) 09.06.2021 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244021002603. Tühistada Politsei- Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseiniku R. K.(K.) 09.06.2021 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244021002603 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel – teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse ärakirjad edastada A. R.ile e-posti aadressil xxx ja PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku vandeadvokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal. 1/9 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (või kättesaadavusest) ehk hiljemalt 12.10.2021. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 05.10.2021. Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 05.11.2021 juhul, kui ükski menetluspool ei ole otsuse peale kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Politsei- Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseiniku R. K. koostas 09.06.2021 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244021002603 selle kohta, et 09.06.2021 Jõhvi-Tartu-Valga mnt 27 km kella 12.08 ajal A. R.i juhitud veoki DAF reg nr. XXX kontrollimisel tuvastati, et isik juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, ning kontrollimisel esitas juhi digitaalse sõidumeeriku autojuhi kaardi, millelt nähtub, et juht on sisestanud käsitsi manuaalse sisestusseadme abil autojuhi kaardile puhkeaja alates 04.06.2021 kella 17.45 kuni 06.06.2021 kella 15.20 kuid saatelehel (CMR 202100606/1) kinnitab autojuht enda allkirjaga saatelehel koorma saamise kuupäeval 05.06.2021 asukohas Sankt Peterburg Venemaa Föderatsioonis, kuid selle kohta on juht jätnud eraldi ja eristataval kujul sõidumeerikusse andmed märkimata. Seega esitab juht teadvalt haldusorganile valeandmeid tegeliku sõidu-, töö- ja puhkeaja kohta. Samuti ei laienenud juhile Euroopa Parlamandi ja Nõukogu määrus nr 561/2006 toodud erisused, rikkudes juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. A. R. rikkus oma teoga LS § 131 lg 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) rn 165/2014 artikkel 34 lg 3 ja lg 4 p (b); AETR lisa ’32 artikkel 12’34 p 7 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 217 ’1 lg 1 ; KarS § 280 lg 1 järgi. Karistuseks määrati LS § 217’1 lg 1 rikkumise eest rahatrahv 150 trahviühikut, s.o summas 600 eurot. 04.08.2021 esitas A. R. Viru Maakohtule taotluse ennistada kaebetähtaeg ja kaebuse PolitseiPiirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse 09.06.2021 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244021002603 tühistamiseks. Viru Maakohtu 19.08.2021 kaebetähtaeg ennistati kaebetähtaja möödalaskmise tõttu mõjuval põhjusel. KAEBUSE SISU JA PÕHJENDUSED A. R. esitas 04.08.2021 maakohtule kaebuse, mille kohaselt sõitis ta 09.06.2021 pärast mahalaadimist Kundas (Eestis) veoautoga DAF FT XF105 (XXX/xxx) Jõhvi-Valga-Tartu mnt 27-ndal kilomeetril Eestis, kui teda peatas politsei dokumentide kontrollimiseks. Kontrollimiseks esitas ta kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas digitaalse tahhograafi väljatrüki 09.06.2021 ja import-koorma dokumendid CMR20210606/1. Trükitud teabe järgi saadud tahhograaf 09.06.2021 töö- ja puhkerežiimi rikkumisi ei leitud. Dokumendi CMR nr 20210606/1 kontrolli ajal politseinik nägi selles menetlusaluse isiku allkirja ja otsustas, et 05.06.2021 laadimine toimus menetlusaluse isiku juuresolekul. Aga samal ajal juhtis veoautot hoopis teine autojuht – F. V., kes käis koormat laadimas. See on ka tõestatud vastavalt sõidumeeriku andmetele. 2/9 Menetlusalune isik teatas politseinikule, et laadimise ajal 05.06.2021 juhtis autot autojuht F. V., kuid ta unustas import-dokumendile allkirja panna. Seetõttu pani menetlusalune isik allkirja ise, et koorma dokument oleks vormi poolest korras, kui sai koormata auto 06.06.2021. Menetlusalune isik juhib kohtu tähelepanu sellele, et ta ei ole Eesti territooriumil toime pannud ühtegi rikkumist. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško esitas kohtuvälise menetleja seisukoha, mille kohaselt nähtub liikluspolitseinik R. K.poolt koostatud kiirmenetluse otsusest nr 10220172965995, et 09.06.2021 kella 12:08 paiku juhtis R. A. Ida-Virumaal, Alutaguse Vallas, Jõhvi-Tartu-Valga mnt 27 km mootorsõidukit DAF FT XF 105 reg. märgiga XXX milles juht oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, ning kontrollimisel esitas juht digitaalsesõidumeeriku autojuhi kaardi millelt lähtub, et juht on sisestanud käsitsi manuaalse sisestusseadme abil autojuhi kaardile puhkeaja alates 04.06.2021 kella 17:45 kuni 06.06.2021 kella 15:20 kuid saatelehe (CMR: 20210606/1) kohaselt kinnitab autojuht enda allkirjaga saatelehel koorma saamise kuupäeval 05.06.2021 asukohas Sankt Peterburg Venemaa Föderatsioonis, kuid selle kohta on juht jätnud eraldi ja eristataval kujul sõidumeerikusse andmed märkimata seega esitab juht teadvalt haldusorganile valeandmeid tegeliku sõidu-, töö- ja puhkeaja kohta. Samuti ei laienenud juhile Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 toodud erisused, rikkudes juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemises süüdi. Sõiduki juhi kõik tegevused peavad kajastuma sõidumeerikus, sh sõiduki juhtimine, kauba vastuvõtmine kui ka mistahes muu töö samale tööandjale. Seega juht ei saanud viibida laadimise juures omast vabast ajast ning allkirjastada veoks vajalikke dokumente oma vabal ajal ja vabast tahtest. Kõik see oli juhi muu töö aeg mida ta oli kohustatud ka salvestama sõidumeerikusse manuaalse sisestuse abil. Kuna dokumentide antud juhtumi puhul CMR ehk kauba saatelehe täitmine kuupäeval 05.06.2021 on see juhi jaoks muu tööaeg. CMR ehk rahvusvahelise kaubaveo saateleht ei ole lihtsalt formaalne paber vaid see on eeskätt dokument ning selle täitmisele on kehtestatud omad nõuded. (https://www.riigiteataja.ee/akt/13037042) Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni artikli 5 p 1 kohaselt: Saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatedokumendi koostamise asukoha riigi seadustega. Saatedokumendi esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. Kiirmenetluse otsuse juurde lisatud saatedokumendilt nr 20210606/1 lahtris nr. 22 on näha, et sõiduk tuli laadimisele 05.06.2021 mida kinnitab saatja oma allkirja ja templiga ning lahtris nr 23. on vedaja tempel ja juhi allkiri. Seega juht kinnitab oma allkirjaga, et on saanud just eelmainitud kohas ja koguses kauba peale. Konventsiooni kohaselt peavad dokumendid olema kolmes originaaleksemplaris seega ei saa juht omal soovil sinna hiljem midagi lisada isegi mitte allkirja. Dokumentidele lisatakse maksu ja tolliameti poolt märkmeid ja kauba saaja märgib kuupäeva mil ta kauba kätte sai. Muus osas peavad dokumendid olema identsed. CMR artikkel 9 p 1. Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Seega ei saa tekkida olukorda, et kauba saatjale jääb 3/9 saatedokument, millel pole vedaja allkirja, kuid teistel need on. Kaupa ei väljastata juhile niisama ja kauba teekond peab olema jälgitav, et hiljem tekkinud küsimuste korral oleks võimalik tuvastada, kes sai kauba ja kellele kaup üle anti. Kauba saamisel on juht see kes esindab oma ettevõtet ja vastutab dokumentatsiooni ja kauba terviklikkuse eest alates kauba saamisest kuni kohale toimetamiseni. Samuti kiirmenetluse otsuse juurde on lisatud nädalagraafik – R. A. juhikaardilt millest nähtub, et isik sisestas käsitsi, et ta puhkas ajavahemikul 04.06.2021 kella 17:45 kuni 06.06.2021 kella 15.20-ni ning tema puhkepaus kestis kokku 45 tundi ja 35 minutit ehk juht tegi nädalast puhkeaega (iganädalane puhkeperiood – iganädalane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab regulaarset iganädalast puhke perioodi või lühendatud iganädalast puhke perioodi: regulaarne iganädalane puhke periood on vähemalt 45tunnine puhke periood). Seega juht ei sisestanud sõidumeerikusse oma muu töö andmeid, kuna vastasel juhul ei oleks juhil olnud piisavalt iganädalast puhkeaega ning ta poleks saanud antud koormat kohale toimetada õigeaegselt. CMR artikli 17 kohaselt - vedaja vastutab kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni, samuti kauba kohale toimetamisega mis tahes viivitamise eest. Juhikaardi andmed peavad olema tõesed ja täpsed, et teel kontrolli teostaval ametnikul oleks selgelt ja üheselt mõistetavalt aru saada, millal juht on puhanud ning millal tegelenud muu tööga. Vastasel juhul ei ole võimalik üheselt ja täpselt määrata, kas juht on piisavalt puhanud ja ei ole ohtlik teistele liiklejatele oma võimaliku väsimusseisundiga. Väsimusseisundit saab otseselt võrrelda joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega, kui juhi reaktsioonikiirus ja tähelepanu on aeglustunud väheste puhkepauside või väsimuse tõttu. Kohtuväline meneteja on menetluse käigus jõudnud selgele ja tõendatud seisukohale, et juhi poolt kontrollijale 09.06.2021 esitatud juhikaardil salvestatud andmed ei ole tõesed. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et isik on vaatamata kaebusega lisatud seletuskirjale siiski rikkunud Liiklusseaduse § 131 lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 3 ja lg 5 p (

1. b)ning AETR lisa 32 artikli 12´34 p 7 nõudeid. Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse § 217´1 lg 1 ja KarS § 280 lg 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot või arestiga. Seega on rahatrahvi kohaldamine pooles määras on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ega ole rikkumise eest põhjendamatult raske karistus. Kohtuväline menetleja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohus märgib, et kaebuse lahendamisel ei ole kohus seotud esitatud kaebusega, taotlusega ega kohtuvälise menetleja seisukohtadega. VTMS § 123 lg 2 alusel arutab maakohus väärteoasjas täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et A. R.i kaebus Politsei- Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liikluspolitseiniku R. K.09.06.2021 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244021002603 on põhjendatud alltoodud põhjustel. Maakohus peatub esmalt õiguslikul raamistikul ja toob välja õigusaktid, millest lähtub kaebuse lahendamisel. Liiklusseaduse § 131 lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 165/2014 (edaspidi tekstis: EL määrus, kättesaadav Internetis: https://eur-lex.europa.eu/legal4/9 content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014R0165&from=et ) artikkel 34 lg 3 sätestab, et kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb lõike 5 punkti b alapunktides ii, iii ja iv osutatud ajavahemikud,
2. a)kui sõiduk on varustatud analoogsõidumeerikuga, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata või,
3. b)kui sõiduk on varustatud digitaalse sõidumeerikuga, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Liikmesriigid ei kehtesta juhtidele kohustust esitada vorm, millega tõendatakse nende tegevust ajal, mil nad ei viibi sõidukis. EL määruse artikkel 34 lg 5 p b sätestab, et juht kasutab lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt järgmised ajavahemikud:
4. i)märgi all juhtimisaeg;
5. ii)märgi all „muu töö”, mis tähendab mis tahes tegevust peale juhtimise, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 punktis a, ja samuti mis tahes tööd samale või muule tööandjale transpordisektoris või sellest väljaspool; iii) märgi all punktis b;
6. iv)märgi all „valmisoleku aeg”, nagu on määratletud direktiivi 2002/15/EÜ artikli 3 vaheajad või puhkus. Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe (edaspidi tekstis: AETR, kättesaadav Internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/210052013001 ) lisa 32 artikli 1234 p 7 sätestab, et:
7. a)Kui juht juhib sõidukit, millele on paigaldatud 1. liite kohane sõidumeerik, peab ta suutma kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitada:
8. i)jooksva nädala salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 15 kalendripäeval kasutatud salvestuslehed;
9. ii)juhikaardi selle olemasolu korral ja iii) kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 kalendripäeva jooksul tehtud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppega. Alates käesoleva kokkuleppe artiklis 13a kindlaks määratud kohaldamiskuupäevast hõlmavad alapunktides i ja iii osutatud ajavahemikud jooksvat päeva ja eelnenud 28 kalendripäeva.
10. b)Kui juht juhib sõidukit, millele on paigaldatud 1B liite kohane sõidumeerik, peab ta suutma kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitada:
11. i)oma juhikaardi;
12. ii)kõik jooksva nädala ja eelnenud 15 kalendripäeva jooksul tehtud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppega; iii) salvestuslehed eelmises alapunktis osutatud ajavahemiku kohta, kui ta juhtis sellel ajavahemikul sõidukit, millele on paigaldatud 1. liite kohane sõidumeerik. Alates käesoleva kokkuleppe artiklis 13a kindlaks määratud kohaldamiskuupäevast hõlmab alapunktis ii osutatud ajavahemik jooksvat päeva ja eelnenud 28 kalendripäeva. 5/9
13. c)Volitatud kontrolliametnik võib käesoleva kokkuleppe täitmise kontrolliks analüüsida salvestuslehti, kuvada ekraanile või trükkida välja sõidumeerikus või juhikaardil salvestatud andmeid või kui see ei ole võimalik, analüüsida mis tahes muud tõendusmaterjali, näiteks artikli 13 lõikes 2 või 3 sätestatud dokumenti, mis õigustab sätte täitmata jätmist. Eeltoodust nähtub selgelt, et autojuhile lasub kohustus kasutada sõidumeerikut nõuetekohaselt ja alluda kontrollile. Järgnevalt analüüsib maakohus väärteoasjas tõendeid ja kirjeldab, missugused faktilised asjad on tuvastatud. Menetlusaluse isiku A. R.i 09.06.2021 ütlustest nähtub, et 05.06.21 laadis teine autojuht peale sõiduauto XXX. 06.06.21 võttis menetlusalune isik sõiduauto ära X. Dokumendid olid sõiduautos. Alates 04.06.21 kuni 06.06.21 puhkas Ivangorodis. Allkirja CMR-i pani menetlusalune isik 06.06.21 vedamiseks, sest teine autojuht ilmselt unustas allkirja panna, saatelehed peavad aga olema korras vedamiseks. Sõidumeeriku väljatrükist nähtub, et A. R. viibis 04.06.2021 alates kell 17.45 kuni 08.06.2021 kell 01.44 Venemaa Föderatsioonis. Sõidumeerikusse on sisestatud viibimiskohana riik Venemaa ja selles osas ei ole menetlusekäigus vaidlust tekkinud. Juhi kirjalikust avaldusest ja importdokumendist nähtub, et kaubad saabusid laadimisele Novgorodi 05.06.2021 ja võeti vastu 08.06.2021. Nimetatud andmed kattuvad menetlusaluse isiku ütlustega ja sõidumeeriku andmetega. Eeltoodud tõenditega on tuvastatud, et menetlusalune isik viibis 04.06.2021 alates kell 17.45 kuni 08.06.2021 kell 01.44 Venemaa Föderatsioonis. Menetlusaluse isiku ütlused on vastavuses dokumentaalsete tõenditega. Isiku ütlused selle kohta, et viibides Venemaal ta puhkas ja alustas sõitmist ja sõitis ja vastavalt sellele olid andmed ka sõidumeerikusse sisestatud, ei ole millegagi ümber lükatud. Samuti ei ole millegagi ümber lükatud menetlusaluse isiku ütlused, et Venemaal viibides pani ta saatelehele allkirja teise autojuhi eest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-11-14 öelnud, et“ sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid peab LS § 88 lg-s 10 ja määruse (EMÜ) nr 3821/85 artiklis 15 sätestatud juhtudel ning ulatuses tõendama sõiduki juht, mis tähendab, et eelnevate nõuete puhul on tegemist pööratud tõendamiskoormisega. Sõiduki mittekasutamist konkreetse juhi poolt saab tõendada üksnes sellega, kui täita Euroopa komisjoni 14. detsembri 2009. a otsuse nr 2009/959/EÜ lisaks oleva tõendi vorm, milles tuleb kajastada asjakohased objektiivsed põhjused ja ajavahemik, mille jooksul juht sõidukit ei kasutanud. Sõiduki mittekasutamise tuvastamine muude tõendite alusel ei ole lubatav. Sellise järelduse võimaldab teha asjaolu, et sõidumeerikute kontrollimine peab olema tõhus. Kontrollimise tõhususe peab ühest küljest tagama pööratud tõendamiskoormise olemasolu ja teisalt kontrollimenetluse lihtsus. Ka Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 151 „Mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja järelevalve korralduslikud nõuded“ § 2 lg 1 p-des 1–3 toodud loetelu on ammendav, mis tähendab muu hulgas, et sõiduki kasutamise või mittekasutamisega seotud asjaolusid saab tuvastada üksnes selles sättes loetletud tõendite alusel.“ Seoses ülaltoodud lahendiga märgib kohus, et käesolevas asjas on menetlusalune isik oma osa tõendamiskohustusest täitnud – ta sisestas sõidumeerikusse õigusaktidega ettenähtud andmeid ja esitas selle kontrollija nõudel. Menetlusalune isik andis menetlejale ka selgitusi. Sõidukaardi andmete õigsuse tõendamise korral ongi tegemist nn pööratud tõendamiskoormisega, ehk just menetlusalune isik peab tõendama enda tegudes õigusrikkumise puudumise ning kohustus esitada tõendid kandub üle temale. Käesoleval juhul on A. R. esitanud selgituse, et sai 6/9 saatedokumendid (CMR) ilma allkirjata 06.06.2021, olles Venemaa territooriumil, ning on esitanud kohtule V. F.i poolse kirjaliku selgituse, et too unustas allkirjastada kauba vastuvõtmisel kauba saatedokumendid. 05.06.2021 menetlusalune isik tema selgituste kohaselt ei töötanud, vaid puhkas, mille kohta ongi sõidumeerikusse vastav märge sisustatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 20.04.2011.a. otsuses jõudnud seisukohale, et „kui vähemalt üks isik annab tõendamiseseme asjaolu kohta ammendavaid ütlusi ja menetleja oma siseveendumuse kohaselt neid usub, saabki seda asjaolu lugeda tõendatuks VTMS § 2 ja KrMS § 60 lg 2 mõttes.“ (3-1-1-29-11 p 10) Juhul, kui menetleja „ei usu“ tõendi allika poolt esitatud fakte, tuleb hakata koguma tõendeid ja kontrollida menetlejal tekkinud kahtlusi. Tuginedes sellele, ei ole võimalik olulisel määral vähendada menetleja tõendamiskoormust väärteomenetluses. Väärteomenetluses langeb süüteo tõendamise kohustus kohtuvälisele menetlejale, seda reeglina. On tõsi, et vastavalt kehtivalt Riigikohtu praktikale lasub käesolevas asjas sõidukijuhil kohustus esitada kontrollijale tõendid sõiduki kasutamise kohta (RKKKo nr 3-1-1-11-14 p 7.3 ja 8). Selle kohustuse on aga menetlusalune isik täitnud, sest sõidumeeriku väljatrükist on üheselt välja loetav, et menetlusalune isik viibis 04.06.2021 alates kell 17.45 kuni 08.06.2021 kell 01.44 Venemaa Föderatsioonis, puhke- ja tööaeg on ka ära märgitud nii nagu isik seda väidab ütlustes. Kui kohtuväline menetleja kahtleb isiku poolt esitatud tõendites, tuleb menetlejal endal hakata muid tõendeid koguma. Kohtuväline menetleja antud väärteoasjas ei leidnud tõendeid ( kohus ka ei näe, et neid oleks olemas), mis lükkaksid menetlusaluse isiku väited ümber. Kohtuväline menetleja on enda vastuses tsiteerinud Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni artikli 5 p 1, mille kohaselt: Saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatedokumendi koostamise asukoha riigi seadustega. Saatedokumendi esimene eksemplar antakse saatjale, teine on kaubaga kaasas, kolmas aga jääb vedajale. Väärteo materjalidest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes pidas kohtuväline menetleja A. R.i väidet selle kohta, et CMR blankett on allkirjastatud tagantjärele ning 05.05.2021 ta tööülesandeid ei täitnud, ümber lükatud olevat. Kohus neid menetlusaluse isiku ütlusi ümberlükkavaid tõendeid väärteoasja materjalidest ka ei näe. Kohtuvälise menetleja seisukoht, et kõik kolm saatedokumenti on allkirjastatud A. R.i poolt tegelikult 05.06.2021 ja järelikult isik töötas või oli hõivatud muu tegevusega, mitte puhkas ( nagu), ja sellest tulenevalt oleks ta pidanud sisestama sõidumeerikusse õigeid andmed, kuid jättis selle tegemata, ei ole millegagi tõendatud. Nagu maakohus juba eespool mainis, on väärteoasja materjalidega üheselt tuvastatud, et menetlusalune isik viibis 04.06.2021 alates kell 17.45 kuni 08.06.2021 kell 01.44 Venemaa Föderatsioonis. Kuigi kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhi poolt kontrollijale 09.06.2021 esitatud juhikaardil salvestatud andmed ei ole tõesed, siis maakohtu hinnangul jääb selline väide sisutühjaks. Kohtuvälise menetleja seisukohast võib järeldada, et menetlusalune isik on tegelenud oma sõidumeeriku andmete manipuleerimisega, aga selle kohta puuduvad igasugused andmed. Pealegi ei ole selline väide tõsiseltvõetav ega eluliselt teostatav, välja arvatud nt fotomanipulatsioon. Nüüd selgitab kohus kohtuvälisele menetlejale järgmist. Vastavalt Karistusseadustiku § 6 kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. 7/9 Vastavalt Karistusseadustiku § 8 kehtib teo toimepanemise koha õigusest sõltumata Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, kui teo karistatavus tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest. Kohus ei tuvastanud ja seda ei nähtu ka kohtuvälise menetleja otsusest ega kirjalikust seisukohast, millest võiks olla tuletatud menetlusaluse isiku karistamise võimalus Eesti riigi poolt süütegude eest, mis on väidetavalt toime pandud teise riigi territooriumil ( Venemaal). Kohus ei tuvastanud siseriiklikust õigusest ega rahvusvahelisest lepingust, et ühes riigis toimepandud sõidumeeriku kasutamise rikkumine oleks karistatav mis tahes teise riigi poolt, mille territooriumi isik läbib. Kohus selgitab järgmist. Asjaolu, et isikule langeb kohustus säilitada töö ja puhkeaja andmed teatud ajavahemiku kestel ( 15 päeva ja 28 päeva) ja kontrollijal on õigus neid andmeid saada ja analüüsida ehk teostada kontrolli, ei tähenda automaatselt, et kontrollijal on õigus minna üle süüteomenetlusele andmete osas, mis puudutavad teise riigi territooriumil toimepandud võimalikku süütegu. Teisisõnu, riigi pädev asutus võibki kontrollida töö- ja puhkeajaandmeid Euroopa määruses ja muus rahvusvahelises lepingus näidatud ajavahemike ulatuses, kuid kohaldada karistusõigust võib ainult tegude eest, mis on toime pandud kontrollija riigi territooriumil, sest eesti karistusõigus kehtib Eesti territooriumil (välja arvatud rahvusvahelisest lepingust tulenev karistamise võimalus). Kohtuvälisele menetlejale selgitatakse korduvalt, et kontrolli tegemise kuupäev ( antud juhul 09.06.2021) ei tähenda süüteo toimepanemise aega (nagu on süüdistuses näidatud: „juht on sisestanud käsitsi manuaalse sisestusseadme abil autojuhi kaardile puhkeaja alates 04.06.2021 kella 17:45 kuni 06.06.2021 kella 15:20). Süüdistuse tekstist ( ega kohtule esitatud kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast) ei nähtu, et justkui oleks autojuht manipuleerinud sõidumeerikuga just 09.06.2021, olles juba Eesti territooriumil. Vastavalt EL määruse artikkel 36 lg 1 p i, ii ja iii järgi olukorras, kui juht juhib analoogsõidumeerikuga varustatud sõidukit, peab ta olema suuteline volitatud kontrolliametnikule tema nõudmisel igal ajal esitama
14. i)jooksva päeva salvestuslehed ja juhi poolt eelnenud 28 päeval kasutatud salvestuslehed;
15. ii)juhikaardi, kui tal on see olemas, ja iii) kõik jooksva päeva ja eelnenud 28 päeva jooksul koostatud käsikirjalised kanded ja väljatrükid, mis on ette nähtud käesoleva määrusega ja määrusega (EÜ) nr 561/2006. Vastavalt AETR artikkel 2 lg 1 kohaldatakse kokkulepet iga lepinguosalise territooriumil kõigil rahvusvahelistel autovedudel, mida teostatakse nimetatud lepinguosalise või mõne teise lepinguosalise territooriumil registreeritud sõidukiga. Ülaltoodust tuleneb, et rahvusvahelise lepinguga on hõlmatud ühelt poolt vedamisega tegelevate isikute kohustused kasutada sõidumeerikut nõuetekohaselt ja säilitada andmeid ettenähtud ajavahemiku kestel, teiselt poolt riikide võimalus ja õigus teostada kontrolli. Kohus juhib tähelepanu, et ülaltoodud rahvusvaheline õigusnorm ei tee olematuks konkreetse riigi karistusseaduse ruumilise kehtivuse põhimõtet. Ehk ülalnäidatud rahvusvahelisetest normidest ja lepingust ei tulene, et ühe riigi territooriumil toimepandud tegu oleks karistatav mis tahes muu riigi territooriumil ( KarS §-ga 8 sätestatud võimalus). Ei ole mõeldav tõlgendamine ( puutuvalt käesolevasse asjasse), et ühe riigi territooriumil toimepandud töö ja puhkeaja süüteo eest karistatakse isikut iga järgmise riigi poolt, mille ala isik järjestikult läbib. Seega on tuvastatud, et vastavalt esitatud süüdistusele ei ole isik alates 08.06.2021 kl 01.44 (aeg, millal isik, vastavalt sõidumeeriku väljatrükile, saabus Eestisse) Eesti territooriumil töö- ja puhkeaja, muuhulgas sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumisi toime pannud. Nüüd analüüsib kohus süüdistust haldusorganile valeandmete esitamise osas. Eeskätt näitab kohus, millised on faktilised asjaolud. 8/9 Karistusseadustiku § 280 lg 1 näeb ette vastutuse haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise eest. Nagu maakohus eespool mainis, puuduvad käesolevas asjas tõendeid, et juhikaardil salvestatud andmed ei ole tõesed. Kohtule ei ole esitatud tõendusandmeid, et isik oleks esitanud kontrollijale teadvalt juhikaardi, millele olid salvestatud teadvalt valed andmed. Sisuliselt isikut süüdistatakse selles, et 09.06.2021 ta esitas kontrollijale juhukaardi, millele olid salvestatud kontrollija arvamusel tõele mittevastavad andmed ja juht oli teadlik, et andmed on teadvalt valed – nimelt väidab kohtuväline menetleja süüdistuses tekstis, et isik tegelikult 04.06.2021 ja 05.06.2021 kas töötas või oli hõivatud muu tegevuse ja lähtuvalt sellest pidi sisestama Venemaal olles õiged andmed, juht aga sisestas andmeid, et tal oli sel ajal puhkeaeg. Kohus on tuvastanud, et selliseks süüdistusväiteks ei ole ühtegi alust ega tõendit. Muud tõendit, kui isiku ütlust, et ta puhkas 04.06.-05.06.2021 olles Venemaal, ei ole esitatud. Seega ei ole alust väita, et sõidumeerikusse salvestatud andmed, mille isik esitas kontrollijale tema nõudel, oleksid teadvalt valed. KOHTU MEETMED Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A. R.i teos puuduvad väärteo koosseisu tunnused. Väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja lahendi ning lõpetab menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 9/9