Obsah (11)

§ 3312§ 120§ 68§ 74§ 65§ 75§ 751§ 78§ 66§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2883 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili

§ 3312

järgi üldmenetluses Süüdistatav REIN KÕIVA, isikukood 37201125218, xxxx kodanik, elukoht xxxx; emakeel xxxx, xxxx, töökoht AS S xxxx; varem kriminaakorras karistatud 1-l korral, s.o Viru Maakohtu 22.10.2019 otsusega mõisteti

§ 120

lg 1 järgi

§ 68

lg 1 alusel karistuseks 6 kuud 28 päeva vangistust

§ 74alusel tingimisi 1-aastase katseajaga ühes VÕS § 1055 ja Kr

MS § 3101 alusel lähenemiskeelu kohaldamisega tähtajaga 6 kuud; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Meelis Masso määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 15 lg 1, 175 lg 1 p 2, 3, 4, 5, 9, 179 lg 1 p 1, 180 lg 1, 306, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada REIN KÕIVA õigeks süüdistuses

§ 3312järgi (28.01.2020 episood).

Tunnistada REIN KÕIVA süüdi

§ 3312

järgi (23.12.2019 episood) ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.10.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1

§ 74

lg 1, 3, 5 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Rein Kõiva ei pane 1 (ühe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Rein Kõiva katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Rein Kõivat käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Rein Kõivat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 751

lg 3 alusel kohustada Rein Kõivat käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 (neli) kuud.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Kinnitada elektroonilise valve seade Rein Kõiva keha külge kohtuotsuse jõustumisel.

§ 78

p 1 alusel hakkab Rein Kõivale määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.10.2020. MENETLUSKULUD Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Meelis Masso kasuks 971,76 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Meelis Masso poolt süüdistatava Rein Kõiva kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa kaitsjatasust, s.o tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud kokku summas 582,24 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Rein Kõivalt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Rein Kõivalt menetluskuluna kaitsjatasu 824,64 (kaheksasada kakskümmend neli eurot ja 64 senti) eurot v.adv. Meelis Masso poolt kohtueelses menetluses ja kohtus osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1,3 alusel võimaldada Rein Kõival tasuda menetluskulud 2 kokku 1700,64 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt vähemalt 141,72 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700047072 ning selgitusega: „Rein Kõiva, 1-20-2883, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ASITÕEND 1 CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega ja vormikaamera videosalvestisega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o. hiljemalt 05.11.

1. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täisotsus tehakse avalikult teatavaks 20.11.
2. SÜÜDISTUS Rein Kõivat süüdistatakse selles, et tema on korduvalt ning kannatanu tervist ja vara ohustades rikkunud Viru Maakohtu 22.10.2019 kohtuotsusega nr 1-19-8381 kohaldatud lähenemiskeeldu. 07.11.2019 jõustunud kohtuotsuse kohaselt karistati Rein Kõivat 20.10.2019 toimepandud abikaasa E. S.a tapmisega ähvardamise eest tingimisi vangistusega ning E. S.a kaitseks kohaldati Rein Kõiva suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Lähenemiskeelu kohaselt oli Rein Kõival keelatud E. S.aga suhelda, viibida E. S.a xxxx asuvale elukohale xxxx lähemale kui 300 meetrit ning läheneda muudes kohtades E. S.ale lähemal kui 10 meetrit. Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu kehtimise ajal läks Rein Kõiva 23.12.2019 kella 21.40 paiku E. S.a elukohta xxxx, kus sõimas naist litsiks ja lõhkus ära elumaja aknaklaasi ning 28.01.2020 kella 12.30 paiku lähenes E. S.ale ja suhtles naisega xxxx toidukaupluses, kus koos väljudes ja omavahel vesteldes liiguti kõrvuti xxxx tänava suunas. E. S.a elukohas naise sõimamise ja naise vara rikkumisega ohustas Rein Kõiva E. S.a tervist ja vara ning kaupluses naisele lähenemisega rikkus Rein Kõiva lähenemiskeeldu korduvalt. Seega, Rein Kõiva, rikkudes kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu korduvalt ja ohustades teise inimese vara ja tervist, pani toime

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED, TÕENDID Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistaja ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal 3 esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohus leiab, et kannatanu E. S.a ning tunnistaja M. P.i ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Süüdistatava Rein Kõiva ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu E. S., kes on Rein Kõivaga koos olnud xxx aastat ja abielus xxxx aastat ning neil on ühine laps. Kohutuistungil andis kannatanu ütlused, et Rein käib tööl, tema on kodune olnud kõik need xxxx aastat. Laps on xxxx aastane. Rein on süüdi mõistetud selle eest, et ta ähvardas teda 20.10.2019 tapmisega. Enne seda oli olnud väiksemaid riide, nii suurt tüli ei ole olnud. Eks ikka on halvasti öelnud, kui nad riidlevad. Xxxx korterisse läks Rein siis kui lähenemiskeeld tuli. Ta võttis lähenemiskeelu kuna kartis, et Rein istub seal kambris ja on nüüd ta peale vihane, et ta kutsus politsei. Ei saanud see aeg Reinuga kokku, kui kinni istus, aga ta tunneb teda. Kui Rein Kõiva on tige, siis ta riidleb, et miks sa kutsusid politsei ja et tema on süüdi. Kui Rein alkoholi tarbib, siis see ei mõju talle hästi. Rein läheb tigedaks kõigi maailma asjade peale. Rein lõhkuma ei hakka, kuid tekst on selline agressiivne, ta hakkab maailma muutma, kõik on ühiskonnas valesti, filosofeerib agressiivselt lihtsalt. On juhtunud, et solvab roppude sõnadega ja siis järgmine päev vabandab, kui kaineks saab. Rein sai lähenemiskeelu jälgimisega hakkama aga Rein oleks tahtnud temaga kokku saada, aga ei julgenud, kartis. Nad said regulaarselt kokku, Rein käis Rakveres nädalavahetusel lapsega kohvikus. Ta sai omaette olla, oli vaba aeg. tema tuli lapsega Rakvere ja Rein tuli ka Rakvere, siis leppisid kokku, kus kohtuvad, tavaliselt kuskil kesklinnas. Rein võttis lapse ja läks kohvikusse, tema ajas oma asju. Siis leppisid ka kokku, et millal laps ära väsib, siis helistavad. Nad läksid laiali, kui juhuslikult üksteise otsa sattusid, aga mitte jooksuga. Ta teadis, mida tähendab lähenemiskeeld ja kuidas käituma peab, prokurör oli selle talle selgeks teinud. Prokurör arvas, et ta ei peaks Reinuga kokku sattuma, et teeb Reinule halba sellega. Kui juhuslikult kokku satuvad, siis kohe peavad eemalduma. Esimese episoodi kohta andis ütlusi, et tookord ta väitis, et Rein on alkoholi tarvitanud, aga Rein väitis talle, et ta ei ole alkoholi võtnud, et ta sai valesti aru, et Rein oli lihtsalt närvis. Arutasid seda Reinuga kohe peale seda situatsiooni detsembris, nad ju suhtlesid kogu aeg. Telefoni teel ütles Rein, et ta ei olnud joobes ja nad on nendest asjadest mitu korda rääkinud. No tema sai aru, et on midagi võtnud, neil oli tol päeval suur tüli. Tegelikult pidi Rein varem lapse valges saatma koju. Reinule helistas keegi, kes tuli ta korterit vaatama, mingi kohtutäitur, Rein pidi ruttu xxxx korterisse minema ja siis ta võttis lapse kaasa. Tema oli kodus valudes ja tahtis, et tegelikult jääks laps tema juurde, kuid laps ei tahtnud jääda, tekkis vaidlus. Ta ei tea, miks ta videos räägib kogu aeg mingist kolmesest bussist, sest tegelikult ta ei teagi täpselt neid bussiaegu, see oli ikka viimane buss, millega Rein tuli, see oli ikka päris hilja. Ega tal kogu aeg ka valud ei ole, tal lõid aegajalt sellised valud, et ta pidi pikali viskama ja siis kadus valu mingiks hetkeks ära, aga kui hakkas liikuma, siis valu tuli tagasi, see on selline luude kulumine. Arvab, et Rein tuli pigem 9 aeg ja Rakverest vist ikka. Alguses Rein pidi lapse vist ühese bussi peale panema, siis talle helistas see kohtutäitur, et ta peab ruttu minema, et ta võtab ikka lapse kaasa, et laps tahab ka tulla tema korterisse, siis sõitis hoopis xxxx. Pärast ta sõitis jälle Rakveresse bussiga, nad sõitsid edasi-tagasi bussiga. Alguses ta pidigi saatma, aga lõpuks ta tõi ise, ta ei suutnud bussi vastu minna ja laps tuli pimedas, ta oli nõus jah sellega, et ta toob lapse. Siis tekkiski tüli, et tema oli valudes seal, see oli nii hetkeline emotsioon, kahetseb, et üldse politsei kutsus, et Rein tegelikult aitas teda ja ta lihtsalt vihastas ja ta ei olnud tema ise, tundis ennast süüdi. Aken läks katki, kuna Rein koputas liiga kõvasti nagu ta hiljem talle ütles. Ta oli tema peale vihane, et ta teda enam sisse ei lasknud ja siis lõi kogemata, ta ei tahtnud seda, kuid tema ehmatas ära.

1. detsembril Rein käis ikka korra toas, ta isegi ei mäleta, mida nad üksteisele karjusid. See oligi vist lapse pärast, ta ei mäleta tõesti, kuidas tulevad need tülid järsku, väiksest asjast võivad suured tülid tekkida. Tema võitles 4 oma elu pärast tol päeval ja veel hiljemgi, ta oli 2 kuud suremas. Rein ütles vihahoos, et lööb ta maha. Nad läksid tülli, tal oli hirm. Ta on ise süüdi, et ta kutsus Reinule politsei, pärast rääkisid Reinuga, Rein ütles, et ta ei tahtnud talle kallale tulla, et ta oli ise endast väljas. See, mida ta häirekeskusele rääkis ja mida ta politseile räägib videos, see vastab tõele, välja arvatud see kellaaeg, see oli palju hiljem. Rein on alkoholijoobes ebameeldiv, kõik inimesed on ebameeldivad siis, kui nad on alkoholijoobes. Teise episoodi kohta on kannatanu andnud ütluseid, et 28.01.2020 kohtus Reinuga juhuslikult xxxx poe juures. Rein tuli just poest välja, ta palus, et Rein saadaks ta bussi peale, sest tal hakkas nii halb. Ta viis auto remonti, tuli autoga xxxx ja tagasi pidi bussiga minema, sest auto jäi tükiks ajaks remonti sinna. Läks koos Reinuga poodi, Rein aitas tal asju poest otsida. Siis ta palus, et Rein saadaks teda bussijaama, ta kartis üksi ringi käia, et kukub pikali. Rein maksis arve nagu ta on alati maksnud ja tema läks poest ees välja ja siis tuli saatis teda bussile ja ootas kuni ta bussi peal on. Kui ta nüüd Reinu ei oleks kohanud, siis arvab, et ta oleks ise ka saanud, kuid ei olnud kindel. Kui kassas maksid, siis nägi, et parklas on 2 politseiautot, politseinikud olid väljas, ta veel ütles Reinule, et politseinikud on siin, et nad ei tohiks ju koos olla. Rein ütles, et ta on ju hädas, ei jäta teda. Tema sai küll aru, et oli rikkumine. Tegelikult oleks 10 meetrit pidanud vahet pidama. Kui nad välja läksid, siis politsei sõitis minema. Tema on kodune ja kasvatab last, Rein käib tööl. Tema ainuke sissetulek on peretoetus 60 eurot kuus, tal on Reinu poolt haigekassa. Tema meelest on neil kõik väga hästi, neil ei ole mingeid võlgasid, kuigi nad ei ole mingid rikkad. See, et ta tööl ei käi, ei ole tingitud tema tervislikust seisundist, see on lihtsalt tema enda otsus. Kui palgapäeva on, siis ta kannab endale kohe 300 eurot Reinu rahast. Kui võtaks ära selle raha, mida ta Reinult saab, siis arvab, et hästi saaks hakkama, tal ei ole järelmakse. Momendil on Rein tema juures, sest tema korteris on remont. 16 august ei juhtunud midagi, ta on terve suve kogu aeg lapsega olnud koos. Käivad pidevalt xxxx rannas, tema peab ikka minema kaasa, sest Rein ei sõida autoga. Rein oli lapsega rannas ja hullasid, tema vaatas kaugelt, istus pargipingil. Oli kokkulepe, et pärast lähevad söövad seal hamburgeriputka juures midagi ja järsku tuleb mingi politsei tema juurde, 2 tükki, juba teavad, kes ta on. Politsei ütles, et ta on siin lapsega rannas midagi joonud, vehib käte ja jalgadega. See on täielikult valesüüdistus, ta istus üksi, ta ei olnud lapsega rannas. Rein tuli ja tahtis politseiga rääkida, et milles asi on, et miks ta ei või rannas lõbus olla, et naljanumber. Politsei ütles, et teie minge ära, et tema oli lapsega rannas. Siis küsisid, et kas tahab koju minna, ta ütles, et auto on xxxx. See oli nii naljanumber, ta teab, kes helistas, tal võeti endal laps ära, ta lihtsalt keerab kõigile käkki. Helistas naaber K. N., kes teda tüütab kogu aeg. Tema oli õlut joonud, Rein ei olnud alkoholijoobes. Uut lähenemiskeeldu tema arvates ei ole vaja. Ta on võimeline Reinu saatma elama teise kohta, kui tal see vajadus tekib. Vahel ta mõtleb, et Rein on kainena tigedam või närvilisem. Vanasti ütles talle ikka, kui ta napsu võttis, et võtku napsu, et siis ta ei ole nii tige, et on selliseid olukordi. Rein on tige kogu aeg, aga võrrelda ei saa, täitsa 2 erinevat inimest. Ta ei soovi Reinu karistamist, ta on tema lapse isa ja ta usub, et inimene parandab ennast ja tulevikus on ta üldse hoopis teine inimene. Ta on näinud, et inimesed muutuvad, mõned muutuvad ka muidugi hullemaks vanaduses. Ta teab, et ta läks uurija juurde, nad Reinuga rääkisid, Rein oli ka tige, et näe tema kotte pidi kandma, nüüd temal tuleb karistus. Loomulikult ta tundis ennast süüdi, ta ütles, et ta läheb uurija juurde ja ütleb, et ta ise palus, ongi kõik. Mitte temal ei ole see keeld, vaid Reinul. Ta ei mäleta, mis ta seal uurija juures rääkis või mis ta käest küsiti. Tookord kui see esimene otsus oli, ta lasi ise panna lähenemiskeelu, talle soovitati seda. Miks ta selle võttis, ta arvab küll, et uurija natuke mõjutas teda, aga ta tahtis teda aidata ta saab aru, et ega ta pahatahtlikult seda ei teinud. Muidugi ta kartis, et Rein tuleb tema koju teda sõimama, ta ei kannata sõimamist, tal hakkab süda liiga kiiresti taguma ja ta võib otsad anda. Vara pärast ta küll ei karda. Tervise pärast kardab, et läheb endast välja. Ta ei taha ärrituda, see on väga ebameeldiv tunne. Rein võis ju seda öelda küll, et ta lööb ta maha, kui ta nii väitis politseile. Kui ta niimoodi ütleb, siis ikka natuke kartis, et lööb maha. Ta ei karda teda praegu, tol 5 momendil kartis jah, ta oli endast väljas ja ei huvitanud miski. Ta ütles, et Rein võis olla alkoholi tarbinud. Rein on selline äkiline, kaines peaga võib ta olla äkilisem, see on läbi huumori öelnud, et võta pits, et sa ei ole midagi joonud, et sa oled nii närviline, siis inimene lõõgastub alkoholiga. Ta ei taha, et Rein alkoholi joob. Kui Rein võttis tablette ja pööras täitsa ära, et ei mäletanud enam, siis käis ka psühhiaatri juures, ise hakkas käima. Tegelikult on Rein siis kogu aeg ärritunud, et kui millegi peale vihaseks saab, siis ei ole vahet, kas on alkoholijoobes või kaine. Kui inimene vihastab, siis ikka vihastab. Tegelikult on põhjust alati karta, et mida Rein teeb. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja M. P., kes töötab Ida prefektuuris piirkonnapolitseinikuna. Ta andis ütlusi, et tema piirkond on hetkel xxxx, kus elab ka E. S.. Osa tema tööst on olla kursis, mis piirkonnas toimub, kellel on katseaeg, kellel on alkoholi tarvitamise keeld, lähenemiskeeld, samamoodi lähisuhtevägivalla järelkontrollid, kus vahest on ka lastekaitse, sotsiaaltöötaja kaasas. Toimuvad ka kriminaalhoolduse ümarlauad, kus ta rikkumistest teada annab. Ta tunneb nii Rein Kõivat kui E. S.a juba aastaid, 10 aastat kindlasti. Nende juurde on ka varem olnud väljakutseid, kus isikud on alkoholi tarbinud, erineval moel lolliks joomisi. Seal on E. olnud väljakutsujaks varem ja ta teab, et aasta lõpus oli Rein Kõival lähenemiskeeld E. juurde, et ta ei tohi seal käia, viibida. Reinul oli kuskil xxxx korter, kus ta pidi olema, aga eelmise aasta lõpus selgus, et isikud saavad ikkagi omavahel kokku mingitel aegadel, see oli külavahe jutt ja siis 23.12 oli politsei väljakutse, kus siis E. kutsus, et Rein Kõiva on lõhkunud maja akna, et on agressiivne ja alkoholijoobes. Seal käis patrull kohal. Selle 23 detsembri sündmusega seoses on E. S.aga hiljem vestelnud, ta käis kodukülastusel, et veenduda, et kõik on korras, Xxxx piirkonnapolitseinik K. L. oli haiguslehel ja siis ta pidi seda piirkonda ka tegema. See võis olla 28 jaanuari lõunaaeg, kui xxxx poe ees oli parklas ja siis nägi, kui Rein Kõiva ja E. S. poest välja tulid. Esmalt märkas Rein Kõivat ja siis nägi, et tal kõrval oli E. S., väljusid poest ja liikusid xxxx tänava suunas, kus on ka bussipeatus. Võimalik, et mindi bussi peale, ta ei tea. Läksid täiesti sõbralikus meeleolus, olid rahulikud. E. oli alguses kohmetunud, kui politseiautot märkas. Kuna ta tegeles parasjagu tööülesannetega, tal oli telefonikõne, siis ei saanud sekkuda ja küsida, miks nad koos viibivad. Kui järgmisel päeval oli neil kriminaalhooldajatega ümarlaud, siis ta teatas kriminaalhooldajale, et nägi neid koos. Võis olla nädal hiljem, käisid E. juures järelkontrolli tegemas, siis alguses ta põikles küsimustest kõrvale, aga lõpuks ta tunnistas, et kohtuvad regulaarselt Reinuga. E. ei osanud talle põhjendada, miks nad kohtuvad. Ta veel selgitas, et lähenemiskeeld, et miks seda üldse vaja on. E. vastas, et prokurör on talle kõike selgitanud, et ta teab. Seal oli muidugi ka see, et eriti pikaks nad ei saanud seda jutuajamist venitada, E. pidi minema bussile vastu, laps tuli. On käinud mingi aeg ka lastekaitsespetsialisti H. V.iga ja H. V.i juuresolekul on ka E. tunnistanud, et ta kardab Rein Kõivat, kui ta on alkoholijoobes, muutub agressiivseks, vägivaldseks ja muidugi, kui Rein Kõiva on juures, siis on selge, et mingeid probleeme E.l ei ole. Ilmselt ta kardab Reinu juuresolekul Reinu peale kaevata, rääkida rikkumistest. Ta ei taha tunnistada, et ilmselgelt on siin alkoholiprobleemid. Järelkontrolli käigus saadud info panevad kirja, kõike on võimalik kuupäevaliselt, kellaajaliselt politseist kätte saada, millal on järelkontroll tehtud, isegi millised kirjad on tehtud valda. Kirja saabki konkreetselt selle inimese jutt, mis ta on rääkinud, et ta kardab, kuna mehel on alkoholiprobleemid, panevad selle sinna juurde. Seal kirjas on isikute jutt, mida nemad politseile väidavad. Kui inimene ikkagi politsei juuresolekul ja lastekaitse juuresolekul väidab midagi, siis ta ikkagi eeldab seda, et ta räägib tõtt. Viimane juhtum oli Xxxx rannas 16 august. Luges sündmust, kus väljakutsujaks oli Xxxx ranna baaritöötaja, et mees ja naine kaklevad ja väike tüdruk vaatab pealt. Politsei käis kohal seal ja siis on pandud tagasiside sinna, et isikud olid joobes, nii mees kui naine ja E. S. võeti kaasa sealt koos lapsega, toimetati xxxx talusse patrulli poolt. Ilmselgelt, kui isikul on alkoholi tarbimise keeld peal, kui isikut kontrollitakse, siis märge on juures. Miks politsei seda ei teinud, seda ta ei tea. 6 Kohtuistungil kuulati ära süüdistatav Rein Kõiva. Tema ütluste kohaselt 23 detsember 2019 kella 10 ajal E. tõi talle lapse Rakveresse, ise läks ta mujale, tema jäi lapsega, läksid kohvikusse. Siis tema läks lapsega Xxxxsse, sest kriminaalhooldaja pidi tulema koduvisiiti tegema. E. ütles vahepeal, et läheb koju ära, et tal selg nii valutab ja pärast ta palus, et kui lapse tagasi toob, et toob ka puid tuppa. Viis lapse bussiga tagasi, kuid mis kell täpselt, seda ta küll ei oska öelda, aga pime oli. Siis aitas tal puid sisse tassida. Ta oli väsinud juba ja oli terve päev lapsega koos olnud, siis E. vingus ja põhjust nagu ei olnudki, tuli sõnelus omavahel, üks ütles ühele midagi ja teine teisele midagi ja nii tuligi. Nad lihtsalt kukkusid üksteise peale karjuma, oligi kõik. Tema ei olnud alkoholi tarvitanud. E. oli ise tablettide mõju all ja oli närvilisem, sellest on ka aru saada, valud ju. Karjusid üksteise peale. Kui ta lahkus, siis E. pani ukse seestpoolt haaki, aga tal jäid dokumendid tuppa, siis helistas ja kui vastu ei võtnud, siis koputas vastu akent ja aken läks katki. Tahtlikku akna lõhkumist küll ei olnud. E. ütles, et kas helistas politseisse või helistab, peale seda ta lahkus sealt. Ta veel ütles E.le, et niikuinii hakkab teda süüdistama tapmise ähvardustes ja ei tea milles kõiges, et ta ei taha küll minna jälle istuma. Tal oli põhjust karta politsei tulekut, kuna oli tema eluruumis. Ta ei tohtinud ju olla seal, kuna oli ju lähenemiskeeld, et ei tohi sinna majja minna. Ta ei tea kas siis, kui E. kutsub, kas siis tohtis minna, seda talle ei selgitatud. Ta läks appi puid viima, sest ta nägi, et E. ei jaksanud midagi teha. Tund oli seal majas ikka, tassis puid, sõnelesid, kokku läks tund ikka. Pärast seda kui ta oli majast lahkunud, siis ta läks Xxxxsse oma korterisse. Keegi tema alkoholijoovet sel õhtul ei kontrollinud. Arvab, et kannatanu ei valeta politseile, vaid ajab midagi segamini. E. kohtuistungil ütlusi andes ja kohtule vastates ütles, et kartis teda. Ta ei tea, miks ta kartis. Eeluurimisel antud ütlustes ei ole sõnagi sellest, et võttis lapse, et laps üldse tema käes oli, et ta pidi tagasi viima. Tema läks majapidamistöid tegema ja laps oli kodus. Tegelikult ei olnud laps kodus ja miks see niimoodi kirja on saanud, seda ei oska öelda. Kui sõneluseks läks, siis E. ütles, et kutsus politsei. See oli enne, kui ta välja läks ja koputas ning siis aken läks katki ja ta lahkus sealt. Lahkus, kuna kartis, et pannakse kinni, et tuleb jälle mingi süüdistus, et E. hakkab teda süüdistama ähvardamises, kuna ta oli sellises olekus, ei olnud nagu tema ise tavaliselt. E. oli ju juba ükskord talle kutsunud politsei, kui see tapmise ähvardus oli aga see oli nii minimaalselt.
2. jaanuaril said juhuslikult xxxx poes müügisaalis kokku ja siis E. ütles, et ostab toidukraami kõik ära, et viis auto remonti ja peab liinibussiga tagasi minema, et kas ta aitab tal toidukoti bussijaama viia ja ta nõustus sellega. Siis E. ostis veel asju juurde. Tema seda küll ei näinud, et politsei neid märkas, ei pannud tähele. Ta tahtis inimest aidata, tal oli valud. Talle ei olnud selgitatud, kuidas käituda lähenemiskeelu kehtivuse ajal olukordades, kus kokkusaamine on juhuslik. Talle ei olnud selgitatud lähenemiskeelu kehtivuse ajal, et mida teha siis, kui kannatanu ise soovib kokku saada. Talle ei olnud otseselt keegi selgitanud, et mis tagajärjed võivad sellel olla. Samas kinnitab, et ta teadis, et lähenemiskeeld tähendas seda, et majale ei tohi ligi minna ja E.le ei tohi ligi minna. 16 august Xxxx rannas ei juhtunud mitte midagi, oli kaine. Ta ei tea, miks inimestel tekib selline arvamus, et ta on purjus. Politsei tuli, siis ta oli ise ka seal baari juures, temaga ei tahetud üldse suhelda. Nad ei teinud midagi, mingit tüli ei olnud, ei kakelnud. Kohtus avaldati alljärgnevad kirjalikud tõendid, mis omavad tõenduslikku tähtsust: 1) Häirekeskuse kõnesalvestis (tl 1- 5)- 23.12.2019 kell 21:39:29 helistab numbrile 112 E. S., kes palub politseid xxxx. Meesterahvas tuli naisterahvast sõimama, meesterahval on lähenemiskeeld ja on alkoholijoobes, kuigi ei tohi alkoholi tarvitada. Meesterahvas on naisterahva juures xxxx köögis. Meesterahva nimi on Rein Kõiva. Naisterahvas väidab, et Rein tuli teda ähvardama. Majas on ka väike laps E.. Lihtsalt sõimab ja ähvardab. Naisterahvas väga ei karda Reinu, kuid ütleb, et ta on väga ebameeldiv. Kõnesalvestuse 04:05 7 on lause „ta ütleb, et ta lööb mu maha praegu, palun jäta järgi. Ta on täitsa segane kui ta joob. Ta oli täitsa normaalne enne lõunat". Kannatanu ütleb ka seda, et „ Ta ei tohi üldse alkoholi võtta, täna hakkas võtma ja kui võtab pöörab täiesti ära". Kõne lõpus lahkub Rein majast, sest on aru saanud, et naisterahvas on 112-te helistanud. Kõnes on kuulda taustal lapse kisa ja meesterahva rääkimist. 2) Asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD plaadiga (tl 1- 5). Vormikaamera videosalvestis 23.12.2019 kell 22:03 algab video, mis on 10 minuti ja 53 sekundit pikk. Videos on näha E. S.a, tema tütart E. K. ja patrullpolitseinikku. On näha katkist akent, mis on E. sõnul väljast Rein Kõiva poolt katki tehtud. E. sõnul käis Rein ka toas, tõi lapse tagasi. Talle käis täna järelevaataja, vaatas ta korteri üle, kõik oli ok ja siis ta hakkas jälle jooma. Nad olid koos Rakveres täna, seal oli palju rahvast ja E. tuli tervislikel põhjustel sealt varem tagasi. Rein Kõiva hakkas jooma täna ja tuli purjus peaga sinna. Videofaili 01:17 „Ta tuli siia ja hakkas mind ähvardama nagu tavaliselt on, ma natukene kardan ka." Rein tuli 15:20 bussiga, tõi lapse ära, oli kohe purjus, E. ei lubanud teda tuppa, aga Rein käis korra toas. Rein läks ära kui kuulis, et politsei on kutsutud. 06:05 „Tema põhi ähvardus on see, et tema peab mind üleval, rahades on ikka asi." 08:14 „Oleks ta kaine olnud, oleks ta tuppa lasknud, kuigi tal on keeld." E. räägib, et Rein karjus ta peale. Kui Rein kuulis, et E. on politsei kutsunud, hakkasid suuremad ähvardused tulema. 10:17 „Natuke on hirm küll, kui Rein joob, see katkine aken on isegi hästi läinud." Tegelikult Rein toetab E.t rahaliselt, sest ta ise tööl ei käi. Kannatanu ütleb ka seda, et „Rein Kõiva lõi akna katki väljastpoolt pärast seda, kui oli politseisse helistatud" ja „ta tuli mind ähvardama nagu tavaliselt, joogisena hakkab bravuuritsema, on täiesti debiilik, ähvardused, et kui majja ei lase, siis rahasid ei saa." Kannatanu ütles, et neil oli kokkulepe, et Rein Kõiva paneb lapse bussi peale ja saadab ta koju, mitte ei tule nende juurde ja majja ta teda ei lubanud tulla, kuna Rein Kõiva oli joogine. Kannatanu ütleb ka, et kainena oleks lubanud. Vahepeal Rein ootas ukse taga. 3) Politsei poolt sündmuskohal tehtud fotod (tl 1-5) - 20 pildifaili. Fotodel on kujutatud maja ja akent ning katkist aknaklaasi nii väljast kui ka seestpoolt. 4) Viru Maakohtu 22.10.2019 otsus (tl 6-11), mille kohaselt on Rein Kõiva süüdi mõistetud

§ 120

lg 1 järgi 6 kuulise ja 28 päevase vangistusega, mis jäeti täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga.

§ 74

lg 1, 3 alusel allutati Rein Kõiva katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21 , 5, 8 sätestatud lisakohustusi. Lisaks kohaldati E. S.a taotlusel ja vastavalt VÕS § 1055 ja Kr

MS § 3101 alusel kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks Rein Kõiva suhtes lähenemiskeeld, keelates Rein Kõival viibidas kannatanu E. S.a elukohale xxxx lähemal kui 300 meetrit, muudes kohtades läheneda kannatanu E. S.ale lähemale kui 10 meetrit, muudes kohtades suhelda E. S.aga. Erandina lubatud Rein Kõival suheda ja kohtuda E. S.aga pädevate ametiisikute juuresolekul vajalike perekondlike või varaliste küsimuste lahendamisel. Kohtuotsus jõustus 07.11.

1. 4) Väljavõte menetluse infosüsteemist ( tl 12-13) politsei sai väljakutse 23.12.2019 kell 21:41, teataja oli E. S.. Teate sisu: mees, kellel on teataja suhtes lähenemiskeeld, on talus, joobes, sõimab. Kodus väikelaps, näeb sõnalist ähvardamist, ropendamist pealt. Mees on jala, tuli bussiga. Mees on õues, teataja soovib vaadata maja juurest. Mehel on alkoholi keeld. Mees jälle talus sees, lubab teataja tappa. Kõne lõpus mees läks talust välja, teataja üritab ukse lukku panna. Mees lahkus enne politseid. Koostatud LSV infoleht. 30.12.2019 Xxxx lastekaitsespetsialist on telefoni teel ühendust võtnud E. S.aga. Vestlusest selgus, et E. oli tõesti ise Rein Kõiva, kellel on naise suhtes lähenemiskeeld, endale appi 8 palunud oma tervisliku seisundi pärast. Kuna E. selg väga haige, siis palus E. Reinul aidata küttepuid tuppa tuua. Alguses oli Rein E. sõnul kaine. Pärast tundus talle, et mees oli alkoholi tarbinud ja siis tekkis nende vahel tüli, mille juures viibis ka nende ühine laps E. K.. E. väitis, et tema tervis on hetkel juba parem ja ta saab ise hakkama koduste toimetustega. Samuti jätkavad nad koos tütrega Ohvriabi psühholoogi juures nõustamas käimist. 30.12.2019 teostatud järelkontroll ning helistatud mõlemale isikule. Rein rääkis, et E. oli ise teda appi kutsunud. Tüli tekkis sellepärast, et E. hakkas teda süüdistama alkoholi tarvitamises. Rein ise seda ei tunnista. Tüli käigus lõhkus Rein ühe akna ning lahkus enne politsei saabumist. Järelkontrolli momendil olid isikud juba leppinud telefoni teel. E. kinnitas Reinu juttu. Ta kutsus politsei ennetuse mõttes - et sündmus ei areneks edasi. E. ei tunne ohtu Reinu poolt. Mõlemale osapoolele tuletatud meelde, et lähenemiskeelu nõuetest tuleb kinni pidada. 03.01.2019 edastatud teade kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise kohta. Lähenemiskeelu rikkumine Rein Kõiva poolt oli. Tuvastati, et ohtu ei olnud elule, tervisele. Mõlema osapoolega räägitud (kriminaalhooldaja poolt Rein Kõivaga ja prokuröri poolt E. S.aga). Naisele selgitatud LK tühistamise eeldusi ja aluseid, kriminaalmenetlust ei alustata, kuna puudub alus. 5) Lähisuhtevägivalla infoleht (tl 14-15)- 23.12.2019 kella 15.20 paiku jõudis buss Rakverest xxxx ning seal viibinud Rein Kõiva viis oma lapse E. K. oma ema E. S.a juurde. Ema sõnul pidi laps ise xxxx bussipeatusest koju tulema, kuid tuli hoopis koos isa Rein Kõivaga. Mingil hetkel lubas E. S. Rein Kõival tuppa tulla. Rein oli olnud alkoholijoobes. Rein oli hakanud E. kallal karjuma, öeldes talle, et sa veel kahetsed seda kõike mis on juhtunud, sõimates teda ebatsensuursete sõnadega ja „litsiks". Lõhkus käega ka köögiakna sisemise aknaruudu. Kui E. helistas politseisse, siis Rein oli lahkunud. E. sõnul on ta vahest kui Rein on kaine lubanud enda juurde tulla, kus ta pidi neid aitama töid teha. Joobes Reinu E. enda juures näha ei taha. E. ütles, et ta kardab Reinu aga ei usu, et Rein talle kallale tuleb. 6) Kohtueelne ettekanne (tl 16-20). Rein Kõival on kehtiv abielu E. S.aga, kelle suhtes määrati isikule lähenemiskeeld 6 kuuks, kohtuotsuse jõustumisest. Suhted abikaasaga head, telefoni teel suheldakse igapäevaselt. Süüdistatava sõnul sattusid nad abikaasaga 28.01.2020 juhuslikult kokku Xxxxs poe juures, isik tunnistab, et nad võisid olla teineteisele lähemal kui 10 meetrit. Samuti kinnitab süüdistatav, et on mõned korrad kohtunud abikaasaga bussijaamas, kui E. S. on tulnud last üle andma. Süüdistatav tarvitas varasemalt enda sõnul alkoholi 2-4 korda kuus. Eelistas juua kanget alkoholi ning tavaliselt tarvitas 10 või enam alkoholiühikut korraga. Isik tunnistab, et ca l kord nädalas on teda vaevanud süü- või kahjutunne peale alkoholi tarvitamist ning 1 kord kuus ei ole ta mäletanud alkoholi tarvitamisele järgnenud hommikul eelmisel õhtul toimunut. Isiku sõnul on lähedased olnud mures tema alkoholi tarvitamise pärast ning soovitanud tal alkoholi tarvitamist vähendada. Süüdistatava sõnul ei ole ta peale kohtuotsuse jõustumist (07.11.2019) alkoholi tarvitanud. Süüdistatav ei tunnista 23.12.2019 alkoholi tarvitamist. Süüdistatava elukaaslane, E. S., ei ole tööga hõivatud. Rein Kõiva sõnul peab ta peret majanduslikult üleval, mistõttu ei ole abikaasa ca 10 aastal tööl käinud. Süüdistatava sõnul ei ole abikaasal tervisest tingitud takistusi tööl käimiseks. Pere saab majanduslikult hakkama. Rein Kõiva kinnitab, et on vaimselt ja füüsiliselt terve. Teostati Audit-test - 20 punkti -võimalik sõltuvus. Selline alkoholitarvitamise tase kahjustab vaimset ja füüsilist tervist. Süüdistatav käis 27.11.2019 psühhiaater T. T. vastuvõtul, kus tal diagnoositi alkoholisõltuvus ning määrati ravi. Isik osaleb programmis `` Sisemine kindlus``, 11.02.2020 on toimunud 2 tundi 14-st. Rein Kõiva pani enda sõnul kuriteo toime, sest oli liigselt tarvitanud alkoholi. Ise ei mäleta põhjust. Alkoholijoobes ei suutnud oma emotsioonidega toime tulla ega tekkinud olukorda seaduskuulekalt lahendada. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on uue kuriteo toimepanemise oht ja risk olemas. 9 Rein Kõiva sõnul kaasneksid tema vangistusega peres toimetulekuprobleemid, kuna ta on pere ainus ülalpidaja. Võimaliku vangistusega kaasneks tema sõnul ilmselt ka töökoha kaotus. Süüdistatav on suuteline sooritama üldkasuliku töö tunde, kuid ei soovi sellist karistust. Rein Kõiva on nõus elektroonilise valve kohaldamisega, isik andis kirjaliku nõusoleku 10.02.
2. Süüdistatava elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, kodukülastus teostati 10.02.
3. 7) Karistusregistri väljatrükk – Rein Kõival on 1 kehtiv kriminaalkaristus. 8)Tõend Rein Kõiva maksustatava tulu kohta - Maksu- ja Tolliameti andmetel on Rein Kõiva
4. aastal üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu maha arvamist 14501 eurot,
5. aastal 15330 eurot,
6. aastal 6152 eurot. 9) Teatis keskmine päevasissetuleku kohta- keskmine päevasissetulek pärast mahaarvamist on 31.30 eurot. 10) Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused – kaitsjale määratud tasu 168,24 eurot. Esitatud süüdistuse

§ 3312

järgi on Rein Kõivale inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks kriminaalmenetluses määratud lähenemiskeelu rikkumine. Täiendavalt peab rikkumine olema toime pandud korduvalt või sellega peab olema põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale. Eeldab subjektina erilise isikutunnusega isikut ehk isikut, kellele on kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeld. Subjektiivsest küljest eeldab käsitletav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Esmalt analüüsib kohus esimest lähenemiskeelu rikkumise episoodi 23.12.2019. Kohtus leidis tõendamist

§ 3312

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine Rein Kõiva tegevuses eelkõige häirekeskuse kõnesalvestise ja vormikaamera salvestisega, politsei poolt sündmuskohal tehtud fotode ning kannatanu ütlustega ning politsei poolt koostatud erinevate dokumentide ja tunnistaja M. P.i ütlustega. E. S. kinnitas kohtus, et ta oli nõus sellega, et Rein Kõiva toob lapse bussi pealt koju, kuid sellist nõusolekut ei olnud tal tuppa jäämise osas. Ta kirjeldas, et toas tekkis nende vahel tüli, ta isegi ei mäleta, mida nad üksteisele karjusid. Ta sai aru, et sel õhtul oli Rein Kõiva midagi võtnud. E. S. kinnitas, et see oligi vist lapse pärast, ta ei mäleta tõesti, kuidas tulevad need tülid järsku, väiksest asjast võivad suured tülid tekkida. Tema võitles oma elu pärast tol päeval ja veel hiljemgi, ta oli 2 kuud suremas. Rein ütles vihahoos, et lööb ta maha. Nad läksid tülli, tal oli hirm. Kannatanu kirjeldas, et see, mida ta häirekeskusele rääkis ja mida ta politseile räägib videos, see vastab tõele. Häirekeskuse kõnesalvestisest nähtub, et 23.12.2019 kell 21:39:29 helistab numbrile 112 E. S., kes palub politseid xxxx. Meesterahvas tuli naisterahvast sõimama, meesterahval on lähenemiskeeld ja on alkoholijoobes, kuigi ei tohi alkoholi tarvitada. Meesterahvas on naisterahva juures xxxx köögis. Meesterahva nimi on Rein Kõiva. Naisterahvas väidab, et Rein tuli teda ähvardama. Majas on ka väike laps E.. Lihtsalt sõimab ja ähvardab. Naisterahvas väga ei karda Reinu, kuid ütleb, et ta on väga ebameeldiv. Kõnesalvestuse 04:05 on lause „ta ütleb, et ta lööb mu maha praegu, palun jäta järgi. Ta on täitsa segane kui ta joob``. Asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD plaadiga (tl 1- 5). Vormikaamera videosalvestisest nähtub, et E. S. räägib politseinikule, Rein Kõiva hakkas jooma täna ja tuli purjus peaga sinna. Videofaili 01:17 „Ta tuli siia ja hakkas mind ähvardama nagu tavaliselt on, ma natukene 10 kardan ka." Rein tuli 15:20 bussiga, tõi lapse ära, oli kohe purjus, E. ei lubanud teda tuppa, aga Rein käis korra toas. Rein läks ära kui kuulis, et politsei on kutsutud. 06:05 „Tema põhi ähvardus on see, et tema peab mind üleval, rahades on ikka asi." 08:14 „Oleks ta kaine olnud, oleks ta tuppa lasknud, kuigi tal on keeld." E. räägib, et Rein karjus ta peale. Kui Rein kuulis, et E. on politsei kutsunud, hakkasid suuremad ähvardused tulema. 10:17 „Natuke on hirm küll, kui Rein joob, see katkine aken on isegi hästi läinud." Lähisuhtevägivalla infolehelt nähtub, et (tl 14-15)- 23.12.2019 kella 15.20 paiku jõudis buss Rakverest xxxx ning seal viibinud Rein Kõiva viis oma lapse H. K. oma ema E. S.a juurde. Ema sõnul pidi laps ise xxxx bussipeatusest koju tulema, kuid tuli hoopis koos isa Rein Kõivaga. Mingil hetkel lubas E. S. Rein Kõival tuppa tulla. Rein oli olnud alkoholijoobes. Rein oli hakanud E. kallal karjuma, öeldes talle, et sa veel kahetsed seda kõike mis on juhtunud, sõimates teda ebatsensuursete sõnadega ja „litsiks". Lõhkus käega ka köögiakna sisemise aknaruudu. Kui E. helistas politseisse, siis Rein oli lahkunud. E. sõnul on ta vahest kui Rein on kaine lubanud enda juurde tulla, kus ta pidi neid aitama töid teha. Joobes Reinu E. enda juures näha ei taha. E. ütles, et ta kardab Reinu aga ei usu, et Rein talle kallale tuleb. Süüdistatav Rein Kõiva märkis istungil, et ta viis lapse bussiga tagasi, kuid mis kell täpselt, seda ta küll ei oska öelda, aga pime oli. Siis aitas tal puid sisse tassida. Ta oli väsinud juba ja oli terve päev lapsega koos olnud, siis E. vingus ja põhjust nagu ei olnudki, tuli sõnelus omavahel, üks ütles ühele midagi ja teine teisele midagi ja nii tuligi. Nad lihtsalt kukkusid üksteise peale karjuma, oligi kõik. Kui sõneluseks läks, siis E. ütles, et kutsus politsei. See oli enne, kui ta välja läks, siis tal jäid dokumendid tuppa, ta koputas ning siis aken läks katki ja ta lahkus sealt. Eelpool loetletud tõenditega on tõendatud, et kannatanu E. S. andis Rein Kõivale loa saata laps kuni majani ja tuua puid tuppa, kuid ei lubanud jääda tuppa, sest Rein Kõiva oli alkoholijoobes. Ta kartis Rein Kõiva, et kui ta tuleb alkoholijoobes tuppa, hakkab teda sõimama ja ähvardama, ehk tema tervist ohustama ja vara rikkuma. Tõendamist leidis, Rein Kõiva sõimas toas E. S.a ebatsensuursete sõnadega ja „litsiks", lõhkus käega ära köögiakna ning ähvardas veel naise politseisse helistamise ajal E. S.a tapmisega. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et Rein Kõiva koputas akna katki, kuna teadaoleval ei lähe aknaklaas koputamise peale katki. Kannatanu sõnul ta ei usu, et Rein Kõiva võib ähvardused täide viia, kuid arvestades, seda, et Rein Kõivat on varem sama kannatanu suhtes tapmisega ähvardamise eest kriminaalkorras karistatud ja kannatanu ise kinnitas kohtuistungil, et kui Rein on alkoholijoobes, siis ta kardab teda, siis on tõendatud, et Rein Kõiva põhjustas ohu kannatanu elule, tervisele ja varale. Seetõttu oli Rein Kõiva oma tegevusega E. S.a elukohas ohustanud naise sõimamise ja vara rikkumisega E. S.a tervist ja vara ning pannud toime

§ 3312

järgi kvalifitseeritud süüteo.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo tehioludest nähtuvalt pani Rein Kõiva lähenemiskeelu rikkumise toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav Rein Kõiva oli teadlik lähenemiskeelust ja sellega kaasnevatest konkreetsetest piirangutest, kuna talle oli neid selgitatud ja ta ise kinnitas kohtuistungil, et lähenemiskeeld tähendas seda, et ``majale ei tohi ligi minna ja E.le ei tohi ligi minna``. Kohus analüüsib õigusvastasust välistava asjaolu esinemist antud episoodis. Kohus leiab, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad järgmistel põhjendustel. Antud episoodis andis 11 kannatanu Rein Kõivale loa saata laps kuni majani ja tuua puid tuppa, kuid ei andnud luba süüdistataval teda sõimata ja ähvardada ning vara lõhkuda, millisel eesmärgil oli nimetatud lähenemiskeeld kohaldatud. Kohus tuvastas, et kannatanu ei andnud nõusolekut õigushüve kahjustamise lubamiseks. Kannatanu kinnitas, et lasi esimese kohtuotsusega Rein Kõiva suhtes kohaldada lähenemiskeeldu, sest ta kartis, et Rein tuleb tema koju teda sõimama. Ta on ise märkinud, et ``Ta ei kannata sõimamist, tal hakkab süda liiga kiiresti taguma ja ta võib surra. Vara pärast ta küll ei karda. Tervise pärast kardab, et läheb endast välja. Ta ei taha ärrituda, see on väga ebameeldiv tunne. Rein võis ju seda öelda küll, et ta lööb ta maha, kui ta nii väitis politseile. Kui ta niimoodi ütles, siis ikka natuke kartis, et lööb maha.`` Lisaks on kannatanu kohtuistungil kinnitanud, et ``kui Rein alkoholi tarbib, siis see ei mõju talle hästi. Rein läheb tigedaks kõigi maailma asjade peale. Rein lõhkuma ei hakka, kuid tekst on selline agressiivne, ta hakkab maailma muutma, kõik on ühiskonnas valesti, filosofeerib agressiivselt lihtsalt.`` Nendest ütlustest saab järeldada, et kannatanu E. S. kartis alkoholijoobes Rein Kõivat, et kui viimane tarbib alkoholi, siis ärritub ja hakkab teda sõimama. Kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.11.2001 otsus asjas 3-1-1-109-01 p 6.1). Riigikohus on viidatud lahendis selgitanud, et kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine, kusjuures kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Kannatanu nõusolekuna ei ole käsitatav lihtsalt õigushüve kahjustamise toimuda laskmine või vägivallateo kannatamine. Nii ei ole näiteks teo passiivne talumine hirmust teo toimepanija ees vaadeldav nõusolekuna. Samas ei saa enesestmõistetavalt nõusoleku andmisele kehtestada vorminõuet - näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama -, vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt. Et tegu toimub pärast nõusoleku andmist, võib paratamatult esineda olukordi, kus kannatanu andis nõusoleku teole, mis erines olulisel määral hiljem aset leidnust. Kui teo toimepanija saab aru, et ta teeb rohkem kui kannatanu nõusolekut andes eeldas, on toimepanija tegu õigusvastane. Antud episoodis kohus tuvastas, et kannatanul oli põhjust karta alkoholijoobes Rein Kõiva poolt lähenemiskeelu rikkumisel ohtu tema tervisele, elule ja varale. Kannatanu on kinnitanud, et ta kardab meest, kui see on alkoholijoobes ja tuleb teda sõimama. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et kannatanu ei andnud luba tema sõimamiseks, tema tervise kahjustamiseks ja vara lõhkumiseks. Seega pidi ka Rein Kõiva aru saama, et isegi juhul, kui tal lubati pimeduse tõttu tuua laps koju ja tuua tuppa puid, ei antud talle luba kannatanu sõimamiseks ja vara lõhkumiseks, seega erines tema tegu/käitumine oluliselt määral hiljem aset leidnud teost. Kaitsja väide, et kannatu nõusolek oli antud juhul olemas, on seega ümber lükatud kannatanu enda sõnadega, et ta ei tahtnud, et alkoholijoobes Rein Kõiva teda koju sõimama tuleb. Järgnevalt analüüsib kohus teist lähenemiskeelu rikkumise episoodi 28.01.

1. Teise episoodi kohta on kannatanu E. S. andnud ütluseid, et 28.01.2020 kohtus Reinuga juhuslikult Xxxx poe juures. Rein tuli just poest välja, ta palus, et Rein saadaks ta bussi peale, 12 sest tal hakkas nii halb. Ta viis auto remonti, tuli autoga Xxxxsse ja tagasi pidi bussiga minema, sest auto jäi tükiks ajaks sinna remonti. Läks koos Reinuga poodi, Rein aitas tal asju poest otsida. Siis ta palus, et Rein saadaks teda bussijaama, ta kartis üksi ringi käia, et kukub pikali. Rein maksis arve nagu ta on alati maksnud ja tema läks poest ees välja ja siis tuli saatis teda bussile ja ootas kuni ta bussi peal on. Kui ta nüüd Reinu ei oleks kohanud, siis arvab, et ta oleks ise ka saanud, kuid ei olnud kindel. Kui kassas maksid, siis nägi, et parklas on 2 politseiautot, politseinikud olid väljas, ta veel ütles Reinule, et politseinikud on siin, et nad ei tohiks ju koos olla. Rein ütles, et ta on ju hädas, ei jäta teda. Süüdistatav Rein Kõiva märkis istungil
2. jaanuaril said nad juhuslikult xxxx poes müügisaalis kokku ja siis E. ütles, et ostab toidukraami kõik ära, et viis auto remonti ja peab liinibussiga tagasi minema, et kas ta aitab tal toidukoti bussijaama viia ja ta nõustus sellega. Siis E. ostis veel asju juurde. Tema seda küll ei näinud, et politsei neid märkas, ei pannud tähele. Ta tahtis inimest aidata, tal oli valud. Talle ei olnud selgitatud, kuidas käituda lähenemiskeelu kehtivuse ajal olukordades, kus kokkusaamine on juhuslik. Talle ei olnud selgitatud lähenemiskeelu kehtivuse ajal, et mida teha siis, kui kannatanu ise soovib kokku saada. Talle ei olnud otseselt keegi selgitanud, et mis tagajärjed võivad sellel olla. Samas kinnitab, et ta teadis, et lähenemiskeeld tähendas seda, et majale ei tohi ligi minna ja E.le ei tohi ligi minna. Kohus leiab, et antud episoodis on tuvastatud õigusvastasust välistab asjaolu, ehk kannatanu nõusolek lähenemiskeelu rikkumiseks. Kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.11.2001 otsus asjas 3-1-1-109-01 p 6.1). Kohus leiab, et antud juhul on kannatanu oma tervisliku seisundi tõttu andnud süüdistatavale Rein Kõivale loa olla avalikus kohas temale lähemal kui 10 meetrit. Kohtus leidis tõendamist, et nii süüdistatav Rein Kõiva kui ka E. S. olid teadlikud Rein Kõivale kohaldatud lähenemiskeelust, ometi palus kannatanu kainel Rein Kõival aidata tal Grossi poes toidukraami osta ja toidukotte tassida ja bussile saata. Arvestades seda, et sündmus toimus avalikus kohas kõigi inimeste juuresolekul ning Rein Kõiva oli kaine, ei olnud ka kannatanul E. S.al alust karta ohu põhjustamist tema elule, tervisele ja varale. Kohus tuvastas, et kannatanu nõusolek oli antud enne teo toimepanemist ning see nõusolek kehtis veel õigushüve rikkumise hetkel, kuna kohtuti juhuslikult poes ning kannatanu nõusolekul osteti poes toidukraami ning viidi toidukotid bussipeatusesse. Tunnistaja M. P.i ütlustega on tõendatud, et E. S. ei vajanud politsei abi antud juhtumi lõpetamiseks. Tunnistaja sõnul oli E. S. poest väljudes kohmetunud kui ta politseiautot märkas. Tunnistaja sõnul liikusid E. S. ja Rein Kõiva sõbralikus meeleolus poest bussipeatuse poole. Nendest ütlustest saab järeldada, et kannatanu ja Rein Kõiva olid koos mõlema poole vabal tahtel. Kohus leiab, et antud juhul ei saa tuvastada, et E. S. passiivselt talus lähenemiskeelu rikkumist. Ka ei erinenud Rein Kõiva tegu /käitumine kannatanu poolsest lubatud teost. Eeltoodu tõttu tuleb Rein Kõiva selles episoodis õigeks mõista. 13 KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 3312näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Lähenemiskeelu rikkumisega rünnatav õigushüve on isiku õiguste ja õigusemõistmise põhimõtete rikkumine (kohtulahendi täitmise korra rikkumine). Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07). Rein Kõivale karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Rein Kõival on üks kehtiv kriminaalkaristus. Kohtu hinnangul on Rein Kõivale süükspandava teo raskus konkreetsete kuriteokoosseisude kontekstis keskmine või alla keskmise. Taolise järelduse tegemisel arvestab kohus

§ 3312järgi kvalifitseeritavate kuritegude osas tegude toimepanemise tehiolusid.

Rein Kõiva pani kuriteo toime abikaasa isiklike õiguste rikkumiseks ja kohtulahendi täitmise korra rikkumiseks, samas ei põhjustanud lähenemiskeelu rikkumine kannatanule raskeid tagajärgi. Kohus mõistab isiku süüdi ühes lähenemiskeelu rikkumise episoodis. Kohtu hinnangul ei oma rahaline karistus süüdistatavale piisavat mõju, kuna puudub alus arvata, et Rein Kõiva suudaks talle karistuseks mõistetavat rahalist karistust tasuda. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Rein Kõivale

§ 3312

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.10.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud 28 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks tuleb mõista 10 kuud 28 päeva vangistust. Käesoleval juhul, arvestades karistuse liigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et esineb alus karistusest tingimisi vabastamiseks. Antud juhul ei ole Rein Kõivale reaalse vangistuse määramine tema teost lähtuva süü suuruse ja tema isikuomaduste tõttu põhjendatud. Kohus arvestab, et Rein Kõiva nõustus elektroonilise valve kohaldamisega tema üle. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärke võimalik saavutada karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega. Viru Maakohtu 22.10.2019 otsusega on Rein Kõivat kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-des 2, 21, 5, 8 sätestatud lisakohustusi.

Kuna antud otsusega suurendatakse mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.10.2019 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud ja 28 päeva vangistust võrra, siis on vajalik allutada Rein Kõiva uuesti käitumiskontrollile ja määrata lisakohustused, mis võimaldaksid katseajal kontrollida Rein Kõiva alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kohtu hinnangul on alkoholi tarvitamine Rein Kõivale probleemiks, kuna E. S.a sõnul oli 23.12.2019 Rein Kõiva alkoholijoobes ja hakkas teda seetõttu sõimama. Kohtueelsest ettekandest nähtub, et alkoholiravi on Rein Kõivale määratud ja sotsiaalprogrammist on ta osa võtnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 74

lg 1, 3 ja 5 alusel Rein Kõivale mõistetud liitkaristuse 10 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi kohaldamata 1-aastase katseajaga. Rein Kõiva on kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 21 14 sätestatud lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p 9 ja

§ 751

lg 3 alusel kohustakse Rein Kõivat käitumiskontrolli ajal alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 4 kuud.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Elektroonilise valve seade kinnitatakse Rein Kõiva keha külge kohtuotsuse jõustumisel. Kohtu hinnangul on 1-aastane katseaeg koos kontrollnõuetega vajalik ja piisav, et motiveerida süüdistatavat edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest.

§ 78p 1 alusel hakkab Rein Kõivale määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 29.10.2020. MENETLUSKULUD Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Rein Kõiva menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjaga seotud kulud on 824,64 eurot. Kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso esitas süüdistatava Rein Kõiva kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses osutatud õigusabi eest tasu 971,76 eurot. Kohus jättis KrMS § 180 lg 3 alusel osa kaitsjatasust, s.o tasu sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud kokku summas 582,24 eurot riigi kanda. Vandeadvokaadi Meelis Masso advokaadibüroo asub Tallinnas, mistõttu on põhjendatud jätta advokaadi sõidule kulutatud aja kulu ja sõidukulud riigi kanda. Otsuse kohaselt kuuluvad Rein Kõivalt välja mõistetud menetluskulud kokku 1700,64 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ning tasuda tuleb igakuiselt vähemalt 141,72 eurot. ASITÕEND 1 CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega ja vormikaamera videosalvestisega – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 10.03.2021 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 29. oktoobri 2020. a kohtuotsus muutmata. Riigikohtu 22.10.2021 kohtuotsusega muudeti Tartu Ringkonnakohtu 10. märtsi 2021. a ja Viru Maakohtu 29. oktoobri 2020. a otsuse põhiosa. 29.10.2020 kohtuotsus 1-20-2883 jõustus 22. oktoobril 2021 Riigikohtu kohtuotsusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 15