KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-2063 X kaebus Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2021 korralduse nr 379 „K
) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 13.
§ 44
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
§ 121
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul tuleb kaebus kaebajale kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.
- Kohus jääb 14.09.2021 määruses viidatu juurde ning leiab jätkuvalt, et kinnistu sihtotstarbe muutmine ega maakatastrisse kandmine ei saa praegusel juhul rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud korraldusega on määratud kinnistu sihtotstarbeks senise 100% elamumaa asemel 70% elamu- ja 30% ärimaa, kusjuures kaebaja ei vaidle, et sihtotstarbe määramine on kooskõlas kehtiva detailplaneeringu ning ka kinnistu ja korteriomandite tegeliku kasutamisega (ehk korralduses viidatud õigusaktide sätetega). Kinnistu sihtotstarbe määramisega ei lahendata maa-ala ehitusõiguse ega ka parkimiskohtade küsimust. Katastriüksusele sihtotstarbe määramine ei saa tekitada ega muuta 2 planeeringuga määratud parkimiskohtade arvu. Selle õiguse annab asjakohane planeering või ehitusluba. Kinnistu sihtotstarve näitab pelgalt selle kasutamise otstarvet. Kinnistu sihtotstarve peab seejuures olema kooskõlas sellega, milleks kinnistut kasutatakse. Antud juhul on kinnistu sihtotstarbe muutmise aluseks detailplaneering ning kohalikul omavalitsusel on kohustus määrata katastriüksuse sihtotstarve vastavalt MaaKatS §-le
- Kohus jääb ka selle juurde, et teise korteri (korteri nr 4) sihtotstarbe muutmine mitteeluruumist eluruumiks ei saa kaebaja õiguseid rikkuda ning kaebuses viidatud korteri nr 4 sihtotstarbe muutmist ei saa vaidlustada praeguses kaebuses vaidlustatud korralduse kaudu, sest korteri nr 4 sihtotstarbe muutmiseks väljastati vaidlustatud korralduse seletuskirja kohaselt kasutusteatis. See asjaolu tähendab, et praeguse kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki osas, milles kaebaja vaidlustab korteri nr 4 kasutamise sihtotstarbe määramise. Kaebaja küll märgib, et tema hinnangul jääb puudu parkimiskohti (ehk parkimiskohtade arv korterelamu kohta ei ole kooskõlas kehtivate õigusnormidega), kuid kohtule ei nähtu ja kaebaja pole puuduste kõrvaldamisel ka täpsustanud, kuidas see asjaolu saaks kaebaja õigusi rikkuda (sh kaebaja ei väida, et tema isiklikult jääks parkimiskohast ilma). Nagu öeldud, ei saa kinnistu kasutamisotstarbe määramine tekitada ega muuta parkimiskohtade arvu. Vaideotsuses on samas märgitud, et korteri nr 4 omanik, kelle korteri sihtotstarve muudeti, on korteriühistule kinnitanud, et parkimiskohta ta enda korteriomandi juurde ei soovi. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaebuses esitatud arvutuskäikude kohaselt peaks vaidlustatud korraldusest tuleneva kinnistu sihtotstarbe jaotuse tõttu olema tagatud kokku 19 parkimiskohta. Vaidlustatud korralduse seletuskirja kohaselt on lisaks 12 parkimiskohale hoone mahus võimalik 8 sõidukit parkida krundi idapoolsel küljel (see nähtub ka kehtivast detailplaneeringust, mille kohaselt planeeritakse 20 parkimiskohta). Seega ei nähtu kohtule, et parkimiskohti ei oleks tagatud kaebaja viidatud mahus ehk 19 parkimiskohta, kusjuures nõuetekohase arvu parkimiskohtade puudumist ei saa kaebaja vaidlustada katastriüksuse sihtotstarbe määramiseks antud korralduse kaudu.
- Kohus tagastab kaebuse
§ 121
lg 2 p 1 alusel.
§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ 3