) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-8838 menetlus kooskõlas
Hageja palus tagastada pool (1/2) hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning kanda see summa hageja XXX arveldusarvele xxx (LHV Pank). Pooled palusid kompromissi kinnitavas jõustunud kohtumääruses mitte avalikustada nende isikukoode, sünniaegasid ega aadresse (
9. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb uuendada, kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Kohus rahuldab poolte taotluse ja asendab jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärgiga ning ei avalikusta poolte isikukoode, sünniaegasid ega aadresse. Kohus rahuldab hageja riigilõivu tagastamise taotluse. Kohtumääruse põhjendused 6.
lg 1 järgi kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kui menetlus peatati mõlema poole puudumise tõttu kohtuistungilt, uuendatakse menetlus üksnes poole taotlusel.
lg 2 järgi käesoleva seadustiku §-s 356 sätestatud juhul võib menetluse uuendada muu hulgas juhul, kui teine menetlus, mille tõttu menetlus peatati, venib ülemäära ja peatatud asja on võimalik lahendada.
lg 3 kohaselt menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.
Kohus on seisukohal, et põhjendatud on menetluse uuendamine, kuivõrd pooled on saavutanud käesolevas tsiviilasjas kompromissi ning menetlus tsiviilasjas nr 2-19-19123 on lõppenud. Kohus uuendab menetluse. 7.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 8. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et 3 2-17-8838 kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 10.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja hüvitab kostjatele menetluskulud summas 500 eurot. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Poole riigilõivu tagastamist saab taotleda vaid selle astme eest, kus kompromiss sõlmiti (
Kompromiss sõlmiti esimeses kohtuastmes.
lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 237,50 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja XXX arveldusarvele xxx (LHV Pank). Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et 28.09.2017.a määrusega kohus otsustas tagastada hagejale enamtasutud riigilõivu 125 eurot, kuivõrd algselt tasuti riigilõivu ettenähtust rohkem, st 600 eurot. 13. Vastavalt
lg 2 võib kohus andmesubjekti taotlusel asendada jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab poolte taotluse ja ei avalikusta poolte isikukoode, sünniaegasid ega aadresse ning asendab jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärgiga (
14.
lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule 4 2-17-8838 avaldanud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.