← Eesti

2-19-19123/39

Obsah (7)§ 168§ 462§ 428§ 430§ 432§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19123 Tsiviilasi V.-M. M. ja I.

§ 168

lg-st 3 lähtuvalt kokku leppinud, et menetluskulud tsiviilasjas nr 2-19-19123 jäävad nende endi kanda ning pooled ei nõua üksteiselt menetluskulude hüvitamist. 1.8. U. M. kinnitab, et kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumise kuupäeva seisuga pole temale kuuluvat kinnistu registriosa nr-ga xxxx 1/3 kaasomandi mõttelist osa arestitud ega koormatud mistahes kolmandate isikute õigustega (sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud) ning ta ei ole antud kaasomandi mõttelise osa suhtes esitanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale viimase kahe

(2)aasta jooksul kandeavaldusi. U. M. kohustub kuni tema poolt kaasomandi valduse üleandmiseni (kompromissi p 1.3) antud kaasomandi mõttelist osa mitte koormama mistahes kolmandate isikute õigustega ega mitte esitama kaasomandi mõttelise osa suhtes Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kandeavaldusi, samuti mistahes viisil mitte kahjustama antud kinnistut, sh sellega püsivalt ühendatud asju nagu näiteks hooneid ja muid rajatisi ning nende osasid. 1.
  1. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui kohtu registriosakond peaks mistahes asjaoludel keelduma kompromissis sätestatud kannete tegemisest või kui 3 2-19-19123 kompromissi täitmiseks on vajalik teha tahteavaldusi, kohustuvad pooled viivitusteta tegema kõik neist sõltuvad toimingud saavutamaks vastavatel tingimustel kompromisslepinguga taotletud kannete registrisse kandmine või kustutamine. 1.
  2. Kui kompromissi jääb kinnitamata või kui seda kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv eeldus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale tervikuna kehtetuks.
  3. Tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 225 eurot ning kanda see summa hageja II I. M. arveldusarvele nr xxxx (Xxxx).
  4. Tagastada pool vastuhagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 225 eurot ning kanda see summa kostja U. M. arveldusarvele nr xxxx (Xxxx).
  5. Rahuldada menetlusosaliste taotlus ja mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaegasid ega aadresse ning asendada jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärgiga (

§ 462lg 2).

  1. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriossa nr xxxx hagejate omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks eelmärke sissekandmiseks (p 1.5.1.).
  2. Edastada jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriosa nr xxxx omanikukannete muutmise (p 1.5.2.) ja eelmärke kustutamise (p 1.5.3.) kannete tegemiseks pärast kohtule maksja panga digitaalse kinnitusega maksekorralduste esitamist, millest nähtuvalt on U. M. arveldusarvele nr xxxx (Xxxx) tehtud makseid kokku summas 87 500 eurot selgitusega „Kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-19123“.
  3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-103929 menetlus.
  4. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud
  5. Harju Maakohtu menetluses on V.-M. M. ja I. M. hagi U. M. vastu kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõudes ning U. M. vastuhagi V.-M. M. ja I. M. vastu teisel viisil kaasomandi lõpetamise ja tahteavalduse asendamise nõudes.
  6. Pooled esitasid 17.06.2021.a kohtule kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kirjalikus menetluses kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-19-19123 menetlus kooskõlas

§ 428lg 1 p-s 4 sätestatuga.

Hagejad palusid tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 225 eurot ning kanda see summa hageja II I. M. arveldusarvele nr xxxx (Xxxx). Kostja palus tagastada pool vastuhagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 225 eurot ning kanda see summa kostja U. M. arveldusarvele nr xxxx (Xxxx). 4 2-19-19123 Pooled palusid, et kohus edastataks kompromissi kinnitava jõustunud kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriosa nr xxxx eelmärke hagejate omandiõiguse üleandmise nõude tagamise kandmiseks (p 1.5.1.) alates antud kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Pooled palusid, et kohus edastataks kompromissi kinnitava jõustunud kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriosa nr xxxx omanikukannete muutmise (p 1.5.2.) ja eelmärke kustutamise (p 1.5.3.) kannete tegemiseks pärast kohtule maksja panga digitaalse kinnitusega maksekorralduste esitamist, millest nähtuvalt on U. M. arveldusarvele nr xxxx (Xxxx) tehtud makseid kokku summas 87 500 eurot selgitusega „Kompromiss tsiviilasjas nr 2-19-19123“. Pooled palusid mitte avalikustada poolte isikukoode, sünniaegasid ega aadresse ning asendada jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärgiga (

§ 462lg 2).

3. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasjas menetlus lõpetada. Kohus rahuldab hagejate ja kostja riigilõivu taotluse ning edastab jõustunud kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatu kannete tegemiseks. Kohus rahuldab poolte

§ 462lg 2 tuleneva taotluse.

Kohtumääruse põhjendused 4.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. 5. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 7.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5 2-19-19123

  1. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 tähenduses.
  2. Hagejad tasusid hagiavalduse esitamisel 450 eurot riigilõivu ja kostja tasus vastuhagi esitamisel 450 eurot riigilõivu. Kohus leiab, et hagejate ja kostja taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et hagejatele tuleb tagastada riigilõivu 225 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja II I. M. arveldusarvele nr xxxx (Xxxx). Kostjale tuleb tagastada riigilõivu 225 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda kostja U. M. arveldusarvele nr xxxx (Xxxx). 10. Kompromiss sisaldab menetlusosaliste asjaõiguskokkulepet, kinnistamisavaldust ja sellega seonduvaid nõusolekuid.

§ 430

lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kohus edastab kohtumääruse kinnistusosakonnale, kes on pädev kontrollima kinnistusraamatus kannete tegemist takistavate puuduste esinemist ja võib vajadusel määrata menetlusosalistele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 11. Vastavalt

§ 462

lg 2 võib kohus andmesubjekti taotlusel asendada jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus rahuldab poolte taotluse ja ei avalikusta poolte isikukoode, sünniaegasid ega aadresse ning asendab jõustunud kohtumääruses poolte nimed tähemärgiga (

§ 462lg 2).

12.

§ 661

lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Seega käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.