1-20-6089/90

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6089 Kohtunik Kristina Domaškina Kriminaalasi Süüdimõistetu Jaanus Lusti kaebus prokuratuuri tegevuse peale Kaebuse esitaja Jaanus Lusti isikukood: 37212016527; xxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätta läbi vaatamata Jaanus Lusti kaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. MÄÄRUSE PÕHIOSA Asjaolud
2. Tartu Maakohtu 04.12.
3. a otsusega nr 1-20-6089 tunnistati Jaanus Lusti süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev 04.12.
4. Kohtuotsus jõustus 06.02.
6. J. Lusti esitas 17.08.2021 Tartu Maakohtule KrMS §-de 228 ja 230 alusel kaebuse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri tegevuse peale. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses järgmist. 2.
7. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ei tutvustanud J. Lustile kriminaalasja nr 1-20-6089 toimikut ning J. Lusti ei saanud end kaitsta. J. Lusti palus kaitsjalt kriminaalasja toimikut, kuid seda ei esitatud talle. Samuti esitas J. Lusti abiprokurör K. Hovile ja kohtunik Ingrid Kullerkannile taotlusi kaitsja R. Napa taandamiseks KrMS § 46 lg 1 ja § 55 alusel lojaalsus- ja kutseeetika nõuete rikkumise tõttu. J. Lusti leiab, et on rikutud tema õigust õiguste deklaratsioonile ning KrMS § 34 lg 1 p-des 1, 3, 6, 8 ja 9; § 341 lg-tes 1-3; § 35 lg-s 2; § 224 lg-tes 1, 11, 3 ja 5; § 2241 lg-tes 1 ja 2 ning § 225 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud õigusi. Lisaks on kaitsja R. Napa esitanud kohtule valeandmeid. 1 2.
8. J. Lusti tutvus 15.02.2021 kriminaalasja nr 1-20-6089 toimikuga ja sai aru, et ta on süüdi mõistetud kunstlikult ja ebaõigete vahenditega. Nimelt ei tehtud Häirekeskuse kõnet J. Lusti kohta ning kõnes öeldud auto ja selle registreerimisnumber pole õiged. Pardakaamera salvestisel on kuupäev 28.05.2020 ja sellelt nähtuv J. Lusti riietus erineb joobeseisundis kainenemisele toimemise protokollis märgitud riietusest, mida J. Lusti kandis 25.06.
9. Samuti pole 25.06.
10. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud, millisel alusel J. Lusti kõrvaldati juhtimiselt ja viidi Võru arestimajja. Ning 25.06.
11. a protokollis pole kirjas, et kasutati tõenduslikku alkomeetrit. J. Lusti leiab, et tema vahistamine oli ebaseaduslik ning et on toime pandud KarS §-de 280, 2981, 299, 310, 316 ja 319 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. 2.
12. Lõuna Ringkonnaprokuratuur pole lõplikult lahendanud J. Lusti kirju kriminaalasjas nr 1-20-6089 ega ole vastanud tema viimasele kirjale. J. Lusti esitas
13. a veebruaris, märtsis ja mais Riigiprokuratuurile kaebused Lõuna Ringkonnaprokuratuuri III osakonna Põlva prokuröride tegevuse peale. Edasi helistas J. Lusti 30.06.2021 Riigiprokuratuuri, misjärel selgus, et probleemi pidi lahendama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Toomas Liiva. Vaatamata eeltoodule pole lahendust leitud ja on eiratud Riigiprokuratuuri korraldust. Seetõttu peab J. Lusti pöörduma KrMS § 230 alusel maakohtu poole. Kohtu seisukoht
14. KrMS § 228 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosaline leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise, on tal õigus esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale enne süüdistusakti koostamist. Samuti näeb KrMS § 228 lg 6 ette, et kui kaebus saabub prokuratuuri pärast süüdistusakti kohtusse saatmist, edastatakse kaebus kriminaalasja arutavale kohtule. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt saab uurimiskaebemenetluses vaidlustada prokuratuuri tegevust kriminaalasja menetlemisel kuni süüdistusakti koostamiseni. Pärast seda lahendab kohtueelses menetluses tehtud uurimistoimingute seaduslikkuse ja põhjendatusega seotud küsimused kriminaalasja arutav kohtukoosseis. Kui kohtuotsus on jõustunud, ei saa aga esitada kohtule kaebust uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale, sest kohtul pole enam võimalik kontrollida kohtueelses menetluses tehtud uurimistoimingute seaduslikkust ja põhjendatust, hinnata tõendeid ja võtta seisukohta küsimuses, kas süüdimõistetu on toime pannud kuriteo, milles ta süüdi mõisteti.
15. Tartu Maakohtu 04.12.
16. a otsus kriminaalasjas nr 1-20-6089 jõustus 06.02.
17. Seetõttu ei saa kohus enam kontrollida, kas J. Lusti vahistati seaduslikult, kas J. Lustile tutvustati enne kriminaalasja kohtulikku arutamist kriminaalasja toimikut, kas J. Lusti kaebuses märgitud vead ja tõendite vahelised vastuolud välistavad J. Lusti süüditunnistamise ning kas prokurör vastas mõistliku aja jooksul J. Lusti kirjadele. Arvestades, et maakohus pole pärast Tartu Maakohtu 04.12.
18. a otsuse jõustumist pädev lahendama uurimiskaebemenetluse raames esitatud kaebusi, tuleb J. Lusti kaebus jätta läbi vaatamata. Juhul, kui J. Lusti leiab, et tema kriminaalasja menetlemise käigus on toime pandud kuriteod, on tal õigus esitada KrMS § 194 lg 1 kohaselt kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) 2