) § 102 lg
Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ning halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Määrus saata menetlusosalistele, ajutisele haldurile ja Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2
) § 10 lg 2 p 4 alusel asjaolule, et võlgniku suhtes läbi viidud saneerimismenetluses keeldus Viru Maakohus 30.04.2020 määrusega (jõustunud) tsiviilasjas 2-19-20622 saneerimiskava kinnitamisest saneerimisseaduse § 28 lg 5 p 3 alusel põhjendusel, et saneerimine on ebatõenäoline, kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus on avalduse menetlusse võtnud 27.08.
) § 1 lg 2 ja 3 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
Toimiku materjalidest nähtub, et 22.12.2019 esitas võlgnik Viru Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, 07.02.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-20622 algatati võlgniku saneerimismenetlus. Kohus jättis võlgniku saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Toimiku materjalidest nähtub ka, et OÜ Fixdem Eesti kanti äriregistrisse 11.05.2007, tema peamiseks tegevusalaks oli lammutus- ja purustamistööde teostamine üle Eesti. Purustamisega tegeleti peamiselt ehitusplatsidel, et toota mineraalsetest jäätmetest täitematerjali. Samuti pakkus ettevõte kruusa ja killustiku tootmise võimalust kliendi karjäärides. Võlgniku seletuste kohaselt on tema majandustegevus sisuliselt lõppenud ning tal puuduvad sellised sissetulekud ja vara, mis 3
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutisel pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustatud eelkõige E AS-iga sõlmitud kahjumlik leping, mis põhjustas võlgnikule 2019 aasta jooksul olulised likviidsusprobleemid. Kuna võlgniku majandustegevuseks hädavajalik vara ei kuulunud võlgnikule ning oli finantseeritud võõrkapitali arvelt (liisitud), millega kaasnesid igakuised tagasimakse kohustused, siis hakkasid liisinguandjad maksete viibimise tõttu võlgnikuga 2019 aasta lõpus lepinguid üles ütlema ning vara realiseerima. 2020 aasta alguseks oli võlgnik sattunud olukorda, kus võlgniku varad ületasid tema kohustusi 8,46 korda. Seega hakkas ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetus välja kujunema 2019 aasta jooksul ning võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2020 aasta alguses. Samuti oleks pidanud ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2020 aasta jooksul, mistõttu on võlgniku juhatus rikkunud äriseadustikust tulenevaid kohustusi. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Kui osaühingul puuduvad juhatuse liikmed, kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatud kohustust nõukogu puudumisel osanikele juhul, kui osanik teadis või pidi teadma püsivast maksejõuetusest. Võlgniku juhatuse liikmed pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt täitnud ei ole. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud 10.09.2021, seega ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtaega rikkudes. Ajutise halduri aruandest nähtub ka, et äriregistri andmetel on võlgniku poolt äriregistrile esitatud viimasena 2018 majandusaasta aruanne, seega ei ole võlgniku raamatupidamine nõuetekohaselt korraldatud, mis on samuti juhatuse kohustuste rikkumine (ÄS § 183). Ajutine pankrotihaldur ei välista, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga § 22 lg 5 mõistes. Pankrotimenetluses vajab täiendavat analüüsimist E AS-iga sõlmitud lepinguga seonduvad asjaolud ja võlgniku juhatuse võimalik vastutus lepingu sõlmimisel. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi, võlgniku majandustegevus on sisuliselt lõppenud.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. 5
T., R. P. ja W. L.. Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Ajutine pankrotihaldur on kohtule selgitanud, et pankrotimenetluse jooksul vajab täpsemat analüüsimist võlgniku arvelduskontodelt välja võetud sularaha kasutus ja kinnistu registriosa numbriga xxxx võõrandamine võlgniku endisele juhatuse liikmele W. L.ile. Samuti selgub võlgniku debitoorsete nõuete summas 8 483.08 eurot sissenõutavus pankrotimenetluse jooksul nõudeavalduste esitamisel. Kuna võlgniku poolt ei ole kõiki andmeid 2019-2020 osas esitatud, siis on käesolev hinnang esialgne ning täpsustub pankrotimenetluse jooksul.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 1 350.00 eurot (arvestusega 1 tund = 90.00 eurot), millele lisandub käibemaks 270.00 eurot, s.o kokku 1 620.00 eurot. Ajutise halduri tasunõudele vastuväiteid ei esitatud.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 350.00 eurot, millele lisandub käibemaks 270.00 eurot, s.o kokku 1 620.00 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse
MS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 1 järgi on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud (p 1) ja käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa (p 6). Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Pankrotiseadus ei reguleeri võlausaldaja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Seetõttu kohalduvad
MS sätted. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6
Võlausaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 300.00 eurot ja määruskaebuse esitamisel 50.00 eurot. Nimetatud kulud on põhjendatud ja seadusega kooskõlas. Võlausaldaja on menetluses osalenud esindaja vahendusel. Menetluses tehtud toimingutele on esindajal kulunud kokku 10 tundi. Kohus peab sellist ajakulu ja tehtud toiminguid põhjendatuks. Õigusabi on osutatud tunnitasuga 90.00 eurot. Tunnitasu vastab keskmisele turuhinnale. Riigilõivukulu 350.00 eurot ja õigusabikulud 900.00 eurot on seega põhjendatud võlausaldaja menetluskulud. Kohus määrab seega võlausaldaja poolt kantud põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1 250.00 eurot (s.o riigilõiv ja õigusabikulud). Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord, s.o
kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb võlausaldajal pöörduda pankrotihalduri poole. Võlausaldaja poolt tasutud deposiidi (1 000.00 eurot) jäägi tagastab aga kohus võlausaldajale deposiidi vajaduse ära langemisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.